Obsah (13)

§ 113§ 108§ 82§ 100§ 103§ 402§ 1§ 406§ 403§ 416§ 4062§ 4034§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12649 Tsiviilasi Primero Finance OÜ hagi A.A vastu võ

§-st 415 lg-st 2 arvestas laenuandja tagatise realiseerimisväärtuse arvelt esimeses järjekorras kaetuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud (mh meeldetuletuskirjade edastamise ja inkassoteenuse kasutamise kulud), (ii) teises järjekorras tasumata laenu põhiosa maksed. Eeltoodust tulenevalt kattis laenuandja saadu võlateatise katteks 5 eurot ja 10 495 eurot põhivõlgnevuse katteks. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 8194,19 eurot (18 689,19 – 10 495,00 eurot).

1. Lepingu tingimustest tulenevalt lepingujärgne intressimäär oli 31,92% aastas. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 06.12.2022 summas 194,59 eurot, mis läks osaliselt
2. osamakse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 852,05 eurot alates 10.12.2022 (maksegraafiku
3. osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.
5. Lepingu ja ka lepingu lisa punktis 5.
6. on pooled kokku leppinud viivise määraks lepingujärgse intressimäära, mis on lepingu eritingimuste punkti 3 järgi 31,92% päevas ehk 2,66% kuus ehk 0,087452% päevas. Hageja arvestab viivist põhinõudelt s.o 8194,19 eurolt, tehnoülevaatuse arvelt 43,95 eurolt ja auto remont ja hoolduse arvetelt 302 eurolt ehk kokku 8540,14 eurolt alates nõudekirjas märgitud seitsme päeva möödumisest, s.o alates 19.07.2023 kuni hagi esitamiseni (21.08.2024), so summas 2979,94 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist 0,087452% päevas arvestatuna 8540,14 eurolt alates 22.08.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot.
7. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 8194,19 eurot ja intressivõlgnevus 852,05 eurot, hüvitada tehnoülevaatuse kulud 43,95 eurot ning auto remondi ja hoolduskulud 302 eurot. Samuti palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot ning täiendav viivis 0,087452% päevas arvestatuna 8540,14 eurolt alates 22.08.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, milleks on riigilõiv summas 910 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Hageja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on krediidiandja järginud, kuivõrd kontrolliti konto väljavõtet, mille kohaselt on kostjal igakuine sissetulek 3148 eurot, majapidamiskulud 947 eurot ja kohustused 100 eurot. 3 Varasemalt olid kostjal veel üürilepingu kulud Soomes aga hageja sai üüriandjalt kinnituse, et see üürileping on lõpetatud. Korteri ja kommunaalkulud on 159 eurot (xxx eest). Konto väljavõttel olev kulu F OÜ-le on korteri kommunaalkulud. H K oli varasem üürileandja, kellele oli tehtud ülekanne 04.02.2022 750,28 eurot. 14.04.2025 esitas hageja arvutuskäigu, kui palju jäi kostjal vabu vahendeid ning arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale 1490,01 eurot pärast summade maha arvestust (3148 sissetulek panga konto väljavõtte kohaselt – majapidamiskulud 947 – kostja kohustused enda sõnade kohaselt 100 – 610,99 laenumakse). Kostjal ülalpeetavad puudusid. KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostjale A.A on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.10.
3. Kohus määras kohtuistungi 07.04.2025 ning toimetas kostjale kohtukutse kätte 23.01.2025 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole ühelegi avaldatud kohtudokumendile vastust esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 09.03.2022 sõlmitud laenu ja tagatisomandamise lepingust nr XXX (dtl 13-21 ja 51-63).
6. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. 15. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja on sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

16.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 4

1. Krediidi kulukuse määra kujunemist on hageja selgitanud hagi p-s 1.
2. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,08% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (09.03.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr on seega 50,85%). Seega ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
3. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 19. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

1. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
2. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav 5 tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu
3. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
4. Hageja on hagis, kui ka kohtuistungil selgitanud, et sai kostja krediidiivõimelisuse hindamiseks andmeid kostjalt endalt, andmebaasidest (Creditinfo, rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded). Lepingu sõlmimisel kontrollis hageja kostja üheksa kuu konto väljavõtteid. Vastavad väljavõtted on kohtule ka esitatud (dtl 30-47). Lepingu sõlmimisel arvestas hageja kostja sissetulekuga 3148 eurot – majapidamiskulud kokku 947 eurot (millest Telia 29 + üür 750 eurot + kommunaalkulud Eestis 159 eurot) – kliendi enda nimetatud kohustused, mida konto väljavõttes ei nähtunud, kuid kuna klient nimetas siis hageja arvestas kostja poolt nimetatud 100 eurot – tulevane igakuine laenumakse hagejale 610,99 eurot, seega jäi kostjale kätte vabu vahendeid 1490,01 eurot (3148-947-100610,99).
5. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli lepingu sõlmimisel krediidivõimeline.
6. Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Lepingu p 10.2.5 kohaselt on laenuandjal õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Viivitamatust ülesütlemisest ei pea laenuandja ette teatama, välja arvatud, kui käesolevas punktis on sätestatud teisiti. Viivitamatuks ülesütlemiseks aluse andvaks mõjuvaks põhjuseks loetakse kui tagatislepingust või muust eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu tingimuste p. 7.3.
7. sätestab, et tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse, kui laenusaaja ei täida nõuetekohaselt tagatislepingu p-s 4.1.13 sätestatud kohustust võimaldada laenuandjal tagatise seisukorda kontrollida. Kuivõrd kostja laenuandja poolt määratud tähtaja jooksul sõidukit ülevaatamiseks ei toonud ega võlgnevust likvideerinud, siis ütles laenuandja 12.01.2023 erakorraliselt lepingu üles. Lepingu ülesütlemis avaldus oli edastatud laenuandjale teadaoleva kostja e-posti aadressile XXX. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu punkti IV alapunkti 1.
8. ja kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 62 lg 2 ja 3 alusel.
9. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud lepingut. Seega on tuvastamist leidnud, et täidetud on kõik

§ 108

lg 1 kohaldamise eeldused, so poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. 26. Hageja on hagi p-s 1.22 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 8194,19 eurot. 27.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagi p-s 1.23 toonud välja intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 852,05 eurot. 28. Hageja on hagi p-s 1.20 ja 1.21 toonud välja tehnoülevaatuse kulu 43,95 eurot ja auto remondi ja hoolduskulude arvestuse summas 302 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest ning mõistab need kostjalt välja. 6 29.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2. Hageja on hagi p-s 1.28 toonud välja viivise arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostja mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot alates 19.07.2023 kuni hagi esitamiseni 21.08.2024 ja viivis põhivõlalt (8540,14 eurolt, mis tuleb põhinõue 8194,19 eurot + tehnoülevaatus 43,95 eurot ja remont 302) alates 22.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot.
3. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12372,13 eurot (s.o põhinõue 8194,19 eurot, intress 852,05 eurot, hüvitatav tehnoülevaatus 43,95 eurot, auto remondi ja hoolduskulud 302 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot) ning viivis põhinõudelt (s.o 8540,14 eurot) alates 22.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot.
4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 910 eurot, mis on riigilõiv hagihinnalt 15 000 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 910 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 35. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, samuti on ka kohtukutse edastatud. Kostja faktiline elukoht on teadmata ning kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7 8