lg.2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Üks isik vastutab ka teise isiku poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.03.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-5-08 ja 23.05.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-18-08). Maakohus leiab, et antud kriminaalasjas on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud see, et süüdistatavate E.I ja A.A ühise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel saabus V Bi surm, sest süüdistatavad E.I ja A.A osalesid mõlemad vahetult neile inkrimineeritava käitumise objektiivse süüteokoosseisu realiseerimisel, olles kuriteo toimepanemise ajal teadlikud teineteise tegudest ja faktiliselt leppides nendega. Maakohus leiab, et seega oli süüdistatavad E.I ja A.A vaikiva kokkuleppe alusel kaastäideviijateks saabunud tagajärje põhjustanud vigastuste tekitamisel V Bile.
Selleks, et tunnistada isikud süüdi tapmises, tuleb lisaks seosele teo ja tagajärje vahel tuvastada ka asjaolu, et teo toimepanijad tegutsesid saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse tuvastamisel lähtub maakohus tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi, paiknemist kehal, torke- ja lõikeriista kasutamist, samuti süüdistatavate käitumist pärast.
lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteoskoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS §16 lg.4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.06.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-13-07). Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2001 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-28-01). 13 Süüdistatavad E.I ja A.A, kes tekitasid lühikese aja vältel V Bile surnu ekspertiisiaktis märgitud vigastused, kujutasid ette mistahes tagajärje saabumise, sealhulgas ka V Bi surma. Maakohus leiab, et seega panid süüdistatavad E.I ja A.A V Bi tapmise toime kaudse tahtlusega. Seda, et süüdistatavate E.I ja A.A käitumine ei olnud suunatud otseselt tagajärje saavutamisele, kuid nad möönsid selle saabumise võimalikkust, kinnitab ka asjaolu, et süüdistatavad jätsid V Bi ägeda välise verejooksuga maha kohta, kust teda näha ei olnud, samuti ei kutsunud süüdistatavad V Bile appi teisi inimesi baari juurest või kiirabi. Süüdistatav E.I ütluse kohaselt oli vähemalt temal tol öösel kaasas mobiiltelefon, kuna ta kasutas seda varem laua ääres istudes ise ja lubas helistada ka V Bil. Maakohus leiab, et jättes V Bi sellises olukorras põõsastikku ja mitte kutsudes abi, soovisid süüdistatavad, et V Bit liiga ruttu ei leitaks. Maakohus ei pea usaldustväärivateks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et põõsastes kägistas V B süüdistatav E.I-d selliselt, et viimane hakkas juba lämbuma. Nagu nähtub surnu ekspertiisiaktist, leiti V Bi surnukeha verest 2,62 mg/g ja uriinist 3,57 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkohoolsele joobele. Süüdistatav A.A ja tunnistaja S D ütluste kohaselt maakohtu istungil nemad baaris enam alkohoolseid jooke ei tarvitanud. Tunnistaja G B ütluste kohaselt oli V B tol õhtul baaris väga purjus. Seega ei olnud poolte seisundid võrdsed ning kuigi esialgu toimus kaklus kahe purjus isiku vahel (süüdistatav E.I ja V B), liitus sellega hiljem peaaegu kaine süüdistatav A.A. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavate E.I ja A.A süü neile esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatavate endi ütlustele tõendatud veel kannatanu T S ning tunnistajate G B, M S, M V, V I, S D ja V M ütlustega, samuti 14.08.2008 sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos selle juurde kuuluvate skeemi ja fototabelitega; 12.09.2008 läbiotsimisprotokolliga; 12.09.2008, 15.09.2008 ja 07.10.2008 asitõendi vaatlusprotokollidega; 13.01.2009 DNA ekspertiisiaktiga nr.GE1829-08/5190 ja 23.10.2008 surnu ekspertiisiaktiga nr.334. KarS §113 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. Maakohus leiab, et süüdistatavate E.I ja A.A poolt toimepandud süütegu on kohtueelses menetluses KarS §113 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest nad tapsid V Bi. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavate E.I ja A.A tegevuses esinevad seega eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14 Süüdistatavate E.I ja A.A puhul arvestab maakohus kergendavate asjaoludena nende poolt süü osalist tunnistamist, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele ja süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid. laadile arvestab maakohus ka Süüdistatav E.I on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Süüdistatav E.I on varasemate kohtuotsuste järgi kandnud korduvalt vabadusekaotuslikku karistust, väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatav A.A on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmel korral, rahatrahvid on tasutud. Maakohus leiab ka, et kui võtta aluseks süüdistatavate vanusevahe, elukogemuse tase, suhtlusringkond ja varasem karistatus, on antud kriminaalasjas alust arvata, et süüdistatav A.A pidi mingil määral kaasa minema süüdistatav E.I tegevusega. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka eeltoodut. KarS §113 näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et süüdistatav E.I-d tuleb karistada vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid väiksem kui karistusraamide keskmine määr ja süüdistatav A.A tuleb karistada vangistusega, mis on ligidal ettenähtud sanktsiooni alammäärale. Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav E.I-le aastat ja süüdistatav A.A-le vangistuse 7 aastat. karistuseks vangistuse 9
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav E.I oli kahtlustatavana vahistatud 12.09.2008 (t.l.105-106, t.l.105 ilmselge trükiviga kuupäevas) ning tõkend – vahistamine – oli tema suhtes kohaldatud alates 10.10.2008 (t.l.189-191). Eeltoodu alusel jääb süüdistatav E.I-l aastat 11 kuud 29 päeva. alates 10.10.2008 kanda karistust 8 Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav A.A suhtes oli kohaldatud tõkend – vahistamine – alates 26.08.2008 (t.l.79-81). Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav A.A karistusaega 7 aastat vangistust arvestada alates 26.08.2008. Kannatanu T S on esitanud tsiviilhagi matusekulude katteks summas 15 403 krooni (t.l.173-181). Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. 15 Vastavalt VÕS §129 lg.1 isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb muuhulgas hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, vastavalt sama paragrahvi lg.2 tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele järgnevas osas: OÜ Igavik 16.08.2008 kviitung/arve T S poolt surnu Bi riiete eest tasutud summas 158 krooni (t.l.177), EELK Jõhvi Mihkli koguduse 17.09.2008 kviitung/order nr.250 T S poolt matmisloa eest tasutud summas 500 krooni (t.l.177), V S 15.08.2008 arve-kviitung nr.210 T S poolt hauaplaadi ja aluse eest tasutud summas 900 krooni (t.l.178), OÜ J.M.Igavik 16.08.2008 kviitung sissetuleku orderile nr.422 T S poolt matuseteenuste eest tasutud summas 5350 krooni (t.l.178) ja SSS OÜ 18.08.2008 arve-saateleht nrr.02/18/08 T S poolt tasutud transpordi eest summas 470 krooni (t.l.179). Kokku kuulub tsiviilhagi rahuldamisele summas 7378 krooni. Maakohus leiab, et nimetatud summa on mõistlik ja ei ole ülepaisutatud. Tsiviilhagi ülejäänud summas 8025 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna FIE I I 15.08.2008 sularahaarvest nr.85 (t.l.180) summas 3000 krooni ja 18.08.2008 sularahaarvest (t.l.181) summas 2140 krooni ei nähtu, kes ja mille eest on tasunud. OÜ T 15.08.2008 sularahaarvest nr.93 nähtub, et S S on meeste riiete eest tasunud 2295 krooni (t.l.180) ja OÜ A Ä 18.08.2008 sularahaarvest nr.869 nähtub, et N S on matusekorvi eest tasunud 590 krooni (t.l.181). Asja materjalidest ei nähtu, missuguses puutumuses käesoleva asjaga on S ja N S ning et nende poolt tehtud kulutused on seotud V Bi matusekuludega. Käesoleva kriminaalasja juurde olid võetud asitõenditena süüdistatav A.A saapad, jope ja mustad teksapüksid; süüdistatav E.I pruun spordisärk, mustad ja sinised dressipüksid; V Bi püksirihm ning 2 klaaspudelit, 2 plasttopsikut, tulemasina detail ja suitsupakk. Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.2 asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Arvestades eeltoodud sätet ja mõlema süüdistatava seisukohta asitõendite osas, et nad soovivad oma riideid tagasi, tuleb süüdistatav A.A saapad, jope ja mustad teksapüksid tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatav A.A-le. Süüdistatav E.I pruun spordisärk, sinised ja mustad dressipüksid tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada süüdistatav E.I-le või tema elukaaslasele J P. V Bi püksirihm tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada tema õele T Sle. Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.4 väärtusetu asi hävitatakse. Arvestades eeltoodud sätet kuuluvad ülejäänud asitõendid, s.o. 2 klaaspudelit, 2 plasttopsikut, tulemasina detail ja suitsupakk kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Vastavalt KrMS §175 lg.1 on menetluskulud kriminaalasjas muuhulgas eksperdile makstavad summad. 16 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et teostatud on kaks ekspertiisi – surnu ekspertiis maksumusega 6800 krooni (t.l.220) ja DNA ekspertiis maksumusega 8760 krooni (t.l.253). Tulenevalt kuriteo asjaoludest tuleb surnu ekspertiisi maksumus riigituludesse välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt. Kuna DNA ekspertiisi saadeti vaid süüdistatav A.A saapad, kust leiti V Bi verd, tuleb DNA ekspertiisi maksumus riigituludesse välja mõista üksnes süüdistatav A.A-lt.
S §113 näol tegemist esimese astme süüteoga. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub mõlemalt sundraha summas 10 875 krooni. süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 on kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav E.I-lt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatele kohtueelses uurimises väljamõistetud tasu järgmistes summades: 1982,40 krooni vandeadvokaat Artur Umuršadjantsile (t.l.108), 1982,40 krooni vandeadvokaat Arvo Suubanile (t.l.122A), 1982,40 krooni vandeadvokaat Oleg Gorškaljovile (t.l.150), 1982,40 krooni vandeadvokaat Artur Umuršadjantsile (t.l.244) ja 1982,40 krooni vandeadvokaat Arvo Suubanile (t.l.274). Kohtulikus uurimises osutatud õigusabi eest kuulub E.I-lt riigituludesse väljamõistmisele 18 408 krooni vandeadvokaat Arvo Suubani osalemise eest. Süüdistatav A.A-lt kuulub riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu summas 5947,20 krooni vandeadvokaat Nikolai Rõžovi osalemise eest kohtueelses menetluses (t.l.66, 76). Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. hulka ka kaitsjale Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav E.I-lt riigituludesse väljamõistmisele 207,70 krooni (t.l.269). Andmed süüdistatav A.A kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude kohta käesoleva materjalides puuduvad. Anne PALMISTE Kohtunik Rahvakohtunik Tiia NELK Rahvakohtunik asja Elle PORKMAN 17 1-091959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-1959
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.