1-09-1959/65

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.10.2010 koht Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-1959 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Ave ARNIM Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2010 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle PETERSONI 30.09.2010 erakorraline ettekanne nr.8-2/36260 B.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks B.K sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx Malle PETERSON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle PETERSONI 30.09.2010 erakorralises ettekandes nr.8-2/36260 esitatud taotlus B.K-le pööramiseks rahuldada. RESOLUTSIOON Pöörata B.K poolt ärakandmata karistus 2 (kaks) kuud 26 (kakskümme nd kuus) päeva - täitmisele ja saata B.K kandma vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §429 vahistada B.K kohtusaalis ja tema ärakandmata karistuse kandmise aja lugeda 20.10.

1. alusel aluseks 1 Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud B.K tunnistati Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2010 otsusega süüdi KarS §121 järgi ja karistuseks mõisteti B.K-le 2 aastat vangistust karistuse algusega 26.08.
2. Viru Maakohtu 21.05.2010 määrusega vabastati B.K karistuse kandmisest Viru Vanglas tingimisi enne tähtaega, määrati talle katseaeg 1 aasta ning kohustati teda katseajal täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 5 ja §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle Peterson esitas 30.09.2010 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.8-2/36260, milles teeb ettepaneku pöörata B.K-le mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi B.K registreerimisele ilmumise kontrollnõuet. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole B.K ilmunud registreerimisele 13.09.2010 ja 20.09.
3. Vastavalt 23.09.2010 registreerimisel kirjutatud seletusele sõitis B.K 12.09.2010 Eestist ära eesmärgiga asuda elama ja tööle xxx. Sellest kavatsusest ta kellelegi ei rääkinud. Tööle teda seal ei võetud, kuid tagasisõidu raha puudus. Ema käis B.K xxx järel ja koos tuldi Eestisse tagasi. 23.09.2010 vestlusel ilmnes, et B.K oli kavas Eestist lahkuda jäädavalt ning hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Süüdimõistetu asus osalema sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste programm, kuid tal on olnud raskusi koduste ülesannete täitmisega. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata B.K poolt ärakandmata karistus täitmisele. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Malle Peterson oma erakorralise ettekande ja selles toodud taotluse juurde. Lisaks seletas kriminaalhooldusametnik, et B.K oli 15.10.2010 kirjalikult garanteerinud elukoha tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks Andrei Tšudesnovile, kuigi ta on teadlik lisakohustusest mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu B.K seletas maakohtu istungil, et kahel korral registreerimisele mitteilmumine, Eestist lahkumine töötamiseks xxxdl ja elukoha garanteerimine Andrei Tšudesnovile on õiged. 2 Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS §76 lg.5 kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu B.K-le on kriminaalhooldusaluse õigusi tutvustatud allkirja vastu 01.06.2010 (t.l.233). Vastavalt erakorralisele ettekandele on B.K registreerimisele ilmumise kohustust. ja kohustusi rikkunud kahel korral Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud registreerimisele ilmumise kohustuse rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega, kui ka asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehest (t.l.230). Nimetatud registreerimislehest nähtub, et 06.09.2010 on B.K oma allkirjaga kinnitanud, et etab järgmisest registreerimisele ilmumise päevast 13.09.2010, sellel päeval süüdimõistetu ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku 16.09.2010 kutsega oli süüdimõistetu kutsutud registreerimisele 20.09.2010, süüdimõistetu ei ilmunud (t.l.242). Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et sõites ära Eesti Vabariigist Prantsusmaale tööle, oli ilmselgelt tegemist elukohast lahkumisega kauemaks kui 15ks päevaks, mistõttu oli vajalik küsida kriminaalhooldusametniku luba. Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et sellist luba ta ei taotlenud, kuna oli kindel, et luba ta ei saa. Kriminaalhooldusametniku poolt maakohtu istungil esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on 15.10.2010 kirjalikult garanteerinud vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral elukoha Andrei Tšudesnovile. Sellega on süüdimõistetu rikkunud lisakohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisse ja kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt. Süüdimõistetu hoolimatusest annab tunnistust ka asjaolu, et Eesti Vabariigist välja sõites ei teatanud ta oma kavatsustest ka mitte lähedastele. Nagu nähtub 13.09.2010 toimunud kriminaalhooldusametniku vestlusest süüdimõistetu emaga, teadis viimane, et süüdimõistetu on haige ja ei saa seetõttu registreerimisele ilmuda. 3 Tartu Ringkonnakohtu otsusega karistati B.K vangistusega 2 aastat karistuse algusega 26.08.
4. Viru Maakohtu 21.05.2010 määrusega vabastati B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Vangla vabastamisõiendi nr.215 kohaselt vabastati B.K vangistusest 01.06.
5. Seega on B.K kandmata karistus 2 kuud 26 päeva. Kuna KarS §76 lg.5 ei näe ette alternatiive juhuks, kui isik ei järgi kontrollnõudeid, kuulub kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamisele ja B.K-le mõistetud ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Vastavalt KrMS §429 lg.1 p.2 võib täitmiskohtunik kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud vahistamistaotluse rahuldamine ja süüdimõistetu suhtes tuleb kohaldada vahistamist kohtusaalis. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu katseajal lahkunud luba küsimata Eesti Vabariigist. Maakohus leiab, et kuna käesoleva kohtumäärusega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, tuleb süüdimõistetu vahistada kohtusaalis. Maakohtul puudub veendumus, et vabaduses viibides läheb süüdimõistetu karistust edasi kandma vabatahtlikult. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §74, §75, §432, §383, §384 ja §
6. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 02.11.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4