järgi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja kaitsja vandeadvokaat isikukood: XXX ; elukoht: XXX-XX kriminaalkorras karistatud 7 korral Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav A.P ; varem isikukood: XXX; elukoht: XXX-XX ; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu 4. juuni 2009 kohtuotsus osaliselt, s.o M.F-i ja A.P süüdimõistmises ja karistamises
järgi, M.F-ilt ja A.P-lt solidaarselt XXX kasuks tsiviilhagi katteks 7378 krooni välja mõistmises ning A.P-lt sundraha summas 10 875 krooni väljamõistmises. M.F tunnistada süüdi
järgi ning karistuseks mõista 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada M.F-i karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008 s.o 1 päev ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.
järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada A.P karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse aja alguseks lugeda 26.08.
järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati M.F-i karistuse aja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008, s.o 1 päev, ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.
järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse aja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse aja alguseks loeti 26.08.2008. Maakohus arutas M.F-ile
järgi esitatud süüdistust selles, et tema, tegutsedes koos A.P-ga ühise tahtlusega tappa V.B. , lõi ja torkas 09.08.2008 hommikul XXX-XX KohtlaJärve baari XXX juures põõsastes V.B. peale ühist alkoholi tarvitamist ning tüli ja viha 2 tuvastamata terava esemega korduvalt vastu pead, nägu, kätt ja kaela ning A.P peksis maaslamavat kannatanut kängitsetud jalaga pähe ja kehasse. M.F ja A.P raiusid tuvastamata terava esemega V.B. parema labakäe koos II–V kämblaluuga, tekitades oma tegudega kannatanule parema labakäe raievigastuse koos II–V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastuse paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, mille tagajärjel V.B. suri, ning marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos vasaku VIII–X roidemurruga, 2 pindmist torke-lõikevigastust vasakul labakäel ja 10 suhteliselt pindmist torke-lõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. A.P-le
järgi esitatud süüdistust arutas maakohus selles, et tema, tegutsedes koos M.F-iga ühise tahtlusega tappa V.B. , peksis 09.08.2008 hommikul XXX-XX Kohtla-Järve baari XXX juures põõsastes maaslamavat V.B. t peale ühist alkoholi tarvitamist ning tüli ja viha kängitsetud jalaga pähe ja kehasse ning M.F lõi ja torkas tuvastamata terava esemega korduvalt kannatanut vastu pead, nägu, kätt ja kaela. M.F ja A.P raiusid tuvastamata terava esemega V.B. parema labakäe koos II–V kämblaluuga, tekitades oma tegudega kannatanule parema labakäe raievigastuse koos II–V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastuse paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, mille tagajärjel V.B. suri, ning marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos vasaku VIII–X roidemurruga, 2 pindmist torkelõikevigastust vasakul labakäel ja 10 suhteliselt pindmist torke-lõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. Süüdistatavad tunnistasid end süüdi osaliselt, s.o M.F tunnistas V.B. puuoksaga vastu nägu, kaela ja kätt löömist ning A.P tunnistas V.B. löömist jalaga viiel korral keha piirkonda, kuid nad mõlemad leiavad, et nende teod ei tapnud V.B. t. Maakohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et M.F-i ja A.P süü neile esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Kohus luges süüdistatavate endi ütlustega tõendatuks, et V.B. t peksid ainult nemad kahekesi ning kedagi teist sel ajal põõsastes ei viibinud. V.B. tekitatud kehavigastused leidis kohus tõendatud oleva surnu 23.10.2008 ekspertiisiaktiga nr 334. Ekspertiisiaktis sisalduva kohtuarst-eksperdi arvamusega on kohtu hinnangul ümber lükatud M.F-i ütlused selles, et tema lõi V.B. t vaid maast leitud puuoksaga ja A.P ütlused, et tema lõi V.B. t vaid 5 korda jalaga keha piirkonda. Maakohus leidis, et ei ole põhjust ekspertiisiaktis toodud arvamuse õigsuses kahelda ja nimetatud arvamusest ilmneb vaieldamatult ka põhjuslik seos süüdistatavate poolt kasutatud vägivalla ja V.B. surma vahel – tegemist oli V.B. surma vältimatu eeldusega. Maakohus leidis tõendatud oleva, et süüdistatavad peksid mõlemad V.B. t ja raiusid maha tema parema labakäe, kuid antud juhul ei ole üheselt võimalik tuvastada, kes, kuhu, mitu korda ja millega lõi ning kes raius maha labakäe, mis põhjustas kokkuvõttes V.B. surma. Tõendatud on, et süüdistatavate ühise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel saabus V.B. surm, sest süüdistatavad osalesid mõlemad vahetult neile inkrimineeritava käitumise objektiivse süüteokoosseisu realiseerimisel, olles kuriteo toimepanemise ajal teadlikud teineteise tegudest ja faktiliselt leppides nendega. Maakohus leidis, et seega olid süüdistatavad vaikiva kokkuleppe alusel kaastäideviijateks saabunud tagajärje põhjustanud vigastuste tekitamisel V.B. . Süüdistatavate tahtluse tuvastamisel lähtus maakohus tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi, paiknemist kehal, torke- ja lõikeriista kasutamist, samuti süüdistatavate hilisemat käitumist. Kohus leidis, et M.F ja A.P , kes tekitasid lühikese aja vältel V.B. surnu ekspertiisiaktis märgitud vigastused, kujutasid ette mistahes tagajärje saabumise, sh V.B. surma. Seega panid süüdistatavad V.B. tapmise toime kaudse tahtlusega. Seda, et süüdistatavate käitumine ei olnud suunatud otseselt tagajärje saavutamisele, kuid nad möönsid selle saabumise võimalikkust, kinnitab ka asjaolu, et süüdistatavad jätsid V.B. ägeda 3 välise verejooksuga maha kohta, kust teda näha ei olnud, samuti ei kutsunud nad V.B. appi teisi inimesi baari juurest või kiirabi. M.F-i ütluse kohaselt oli vähemalt temal tol ööl kaasas mobiiltelefon, kuna ta kasutas seda varem laua ääres istudes ise ja lubas helistada ka V.B. l. Kohus leidis, et jättes V.B. sellises olukorras põõsastikku ja mitte kutsudes abi, soovisid süüdistatavad, et V.B. t liiga ruttu ei leitaks. Maakohus ei pidanud usaldust väärivateks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et põõsastes kägistas V.B. M.F-i selliselt, et viimane hakkas juba lämbuma. Nagu nähtub surnu ekspertiisiaktist, leiti V.B. surnukeha verest 2,62 mg/g ja uriinist 3,57 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkohoolsele joobele. A.P ja tunnistaja S.D. ütluste kohaselt maakohtu istungil nemad baaris enam alkohoolseid jooke ei tarvitanud. Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt oli V.B. tol õhtul baaris väga purjus. Seega ei olnud poolte seisundid võrdsed ja kuigi esialgu toimus kaklus kahe purjus isiku vahel (M.F ja V.B. ), liitus sellega hiljem peaaegu kaine A.P. Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt toimepandud süütegu on kohtueelses menetluses
. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süüdistatavate karistust kergendavate asjaoludena nende poolt süü osalist tunnistamist, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestas kohus süüteo raskusastet ja laadi ning süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid. M.F on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Ta on varasemate kohtuotsuste järgi kandnud korduvalt vabadusekaotuslikku karistust, väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata. A.P on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmel korral, rahatrahvid on tasutud. Maakohus leidis ka, et kui võtta aluseks süüdistatavate vanusevahe, elukogemuse tase, suhtlusringkond ja varasem karistatus, on antud kriminaalasjas alust arvata, et A.P pidi mingil määral kaasa minema M.F-i egevusega. Maakohus pidas otstarbekaks karistada M.F-i vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid väiksem kui karistusraamide keskmine määr ja A.P vangistusega, mis on ligidal ettenähtud sanktsiooni alammäärale. Eeltoodu alusel mõistis kohus M.F-ile karistuseks vangistuse 9 aastat ja A.P-le vangistuse 7 aastat. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu A.P kaitsja S. Musta apellatsioon. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist A.P süüdimõistmises
järgi, palub teha uue otsuse, millega tunnistada A.P süüdi kergemas kuriteos ja mõista talle kergem karistus. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse KrMS § 318 lg 1 ja § 338 p 1, 2, 3 alusel, kuna kohtu järeldused A.P süüdimõistmisel
järgi ei vasta faktilistele asjaoludele ja sellest tulenevalt on kohus valesti kohaldanud materiaalõigust. Samuti on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning on jätnud tähelepanuta kriminaalasjas määravat tähtsust omavad asjaolud. Kohus on kriminaalasja lahendamisel lähtunud 23.10.2008 koostatud arstlikust surmateatisest nr A 187417. Samas selgus kohtulikul uurimisel, et asjas on tehtud teinegi surmateatis 15.08.2008 arstlik surmateatis nr A 164389 -, milles oli V.B. surma põhjusena välja toodud mehhaaniline lämbus, mille oli tinginud rünne uputamisega. Hoolimata sellest, et 23.10.2008 teatis loeti lõplikuks ning sellega asendati 15.08.2008 teatis, ei ole kohtuarst-ekspert M.V. kategoorilises vormis kinnitanud, et V.B. surm saabus just 23.10.2008 surmateatises kirjeldatud viisil. M.V. i kohtus antud ütlustest nähtub, et kuna V.B. laip oli juba roiskunud, siis ei saanud teostada mitmeid surma täpse põhjuse väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid ja võtta proove. Sellest tulenevalt on V.B. surma põhjus suures osas oletuslik, kuna see põhineb eksperdi 4 subjektiivsel arvamusel. Kohtuotsusest ei selgu, millistel kaalutlustel on kohus lugenud usaldusväärsemaks 23.10.2008 teatise kui kohtulikul uurimisel ei suudetud kõrvalda kahtlusi V.B. surma täpse põhjuse osas. Seega puudub kohtuotsuses põhjendus, mis on KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kaitsja ei nõustu kohtuotsuses märgituga, et surnu 23.10.2008 ekspertiisiaktis antud arvamusest ilmneb vaieldamatult ka põhjuslik seos A.P poolt kasutatud vägivalla ja V.B. surma vahel. Kaitsja on seisukohal, et kohtuarst-eksperdi arvamusega ei ole võimalik tõendada seda, kes tappis V.B. . Ekspertiisiaktist nähtuvad ainult surnukehal esinenud vigastused, nende iseloom, võimalikud tekitamise vahendid, surma põhjus ja oletatav aeg, mitte aga isikud, kelle tegevuse tagajärjel surm võis saabuda. Seega põhineb kohtu järeldus oletusel ning see on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsja leiab, et A.P ei ole võimalik käsitleda
- Asja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, et kumbki süüdistatavatest oleks tapetu parema labakäe amputeerinud. Tõendamist ei leidnud ka, et süüdistatavatel oleks 09.08.2008 kaasas olnud nuga. Samuti ei saa ainuüksi tapetu õe M.S. kohtuistungil antud ütlustele toetudes lugeda tõendatuks asjaolu, et V.B. l oli 09.08.2008 kaasas nuga, kuivõrd teised tapetuga sellel õhtul koos viibinud ja kohtuistungitel ütlusi andnud isikud teda noaga vehkimas ei näinud. - Ekspert M.V. on arvamuses märkinud, et V.B. surm võis saabuda mitte vähem kui 3 päeva enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. Nimetatud seisukoht ei võimalda kindlaks määrata seda, kas parema kämblaluu raievigastus tekitati täpselt samal ajal muude surnukehal sedastatud kergemate kehavigastustega või hiljem. Samuti nähtub M.V. i kohtus antud ütlustest, et ka kergemate vigastuste täpset tekitamise aega ei olnud ekspertiisiga võimalik tuvastada, kuna surnukeha oli roiskunud. - Ühtlasi on kohtulikul uurimisel jäänud ebaselgeks, kas peale konflikti lõppu ning süüdistatavate lahkumist põõsastest oli veel isikuid sündmuspaigal. V.M. ütlustest nähtub, et tema tuli XXX i baari juurde tagasi umbes 20-30 minutit peale seda, kui süüdistatavad ja V.B. põõsastesse suundusid. Kaitsja Suubanile on tunnistaja kinnitanud, et tema ei näinud isiklikult, kuidas süüdistatavad tulid metsast tagasi, nad istusid sel ajal baari juures laua taga. Samuti märkis kohtuistungil V.M. , et tema tagasituleku ajal jalutas baari juures inimesi koertega. Seega on oletuslik kohtu veendumus selles, et süüdistatavate ütlustega on üheselt tõendamist leidnud, et V.B. t peksid ainult nemad kahekesi ning põõsastes kedagi teist ei viibinud. - Ekspertiisiaktis sisalduva kohtuarst-eksperdi arvamuse p 8 kohaselt oli V.B. peale kehavigastuse tekitamist võimeline iseseisvalt liikuma ning teostama sihipärast tegevust teatud aja jooksul. Ekspert selgitas kohtule, et kannatanu teadvusel oleku ajal võis ta sooritada igasuguseid liigutusi. Seega ei saa välistada võimalust, et alkoholijoobes V.B. , kelle surma põhjusena ei ole välistatud mehhaanilist lämbumist, üritas elus olles liikuda, kuid vigastuste tõttu oli see raskendatud ja ta uppus. Kaitsja leiab, et maakohus, põhistades süüdistuse ainult oletustel, on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ühtlasi on kohus rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt tuleb kriminaalasjas kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kohtualuse kasuks. Kaitsja leiab, et maakohus on A.P tegevuse valesti kvalifitseerinud
27.05.2009 kohtuistungil ütlusi andes tunnistas A.P , et lõi 09.08.2008 korduvalt V.B. t jalaga selga ja keha piirkonda eesmärgiga abistada M.F-i , keda J. Bredov kägistas. Surnu 23.10.2008 ekspertiisiakti nr 334 kohaselt sedastati surnukehal lisaks surma põhjustanud vigastustele veel mitmeid kergemaid vigastusi. Nagu eelpool märgitud, ei ole tõendamist leidnud, et A.P oleks tapetule tekitanud eluohtlikke tervisekahjustusi. Sellest tulenevalt tuleks A.P tegu kvalifitseerida
5 Kaitsja leiab, et juhul kui lugeda tõendatuks V.B. raske tervisekahjustuse tekitamine ja seeläbi tema surma põhjustamine, siis oleks A.P teo pidanud kvalifitseerima
ja § 117 kogumina, mitte
Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et A.P oleks olnud tahtlus tappa V.B. . Sellest tulenevalt ei ole võimalik kohaldada surma tahtliku põhjustamise sätet ning kõne alla tuleb
MS-s sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid. Sellest tulenevalt on kohus jõudnud ebaõige järelduseni, mis omakorda on kaasa toonud materiaalõiguse rikkumise. Kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 järgi ning sellega kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus. Kohus on ka jätnud tähelepanuta asjaolu, et V.B. ründas M.F-i ja viimane oli hädakaitseseisundis. A.P läks M.F-ile appi ning lükkas V.B. M.F-i pealt eemale. A.P ei lahkunud V.B. juurest ning hakkas jalaga V.B. t peksma. Seega ületas A.P oma tegevusega hädakaitse piire. Süüteo toimepanemine hädakaitse seisundis on
Kohus ei ole sellega arvestanud ega mittearvestamist millegagi põhjendanud. M.F-i kaitsja A. Suubani apellatsioon. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista M.F õigeks, alternatiivselt kergendada mõistetud karistust. Kohtuotsuse tühistamist taotleb kaitsja seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohus on alusetult leidnud, et nimelt süüdistatavad põhjustasid kannatanu surma. Põhjuslikku seost kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ja saabunud surma vahel on kohus motiveerinud vaid eksperdiarvamusega, täpsustamata, millisest ulatusliku arvamuse osast seos tuleneb. Kaitsja leiab, et eksperdi poolt kohtus ekspertiisiakti selgitamisel antud ütluste kohaselt ühte surma oletatavast põhjusest – näoarteri torke-lõikevigastust paremal pool näol kaela piirkonnas ei esinenud, kuna arteri vigastust ekspert tegelikult ei tuvastanud. Surma võis põhjustada raievigastus paremal käel, välistatud ei ole uppumine. M.F-i ütluste kohaselt lõi ta kannatanut enesekaitseks puuoksaga pea piirkonda, võib olla osa lööke tabas teisi kehaosi. Näoarteri vigastuse puudumisel pole võimalik teha järeldust, et M.F-i poolne markeri mõõtmetes puuoksa kasutamine tõi kaasa kannatanu surma. Puuoksaga pole võimalik tekitada käe raievigastust kämblaluude amputatsiooniga. Eksperdiarvamuse kohaselt on käe raievigastus tekitatud kirve või massiivse teraga noaga. Kannatanul tuvastatud muud vigastused võisid olla põhjustatud süüdistatava poolt, kuid need ei põhjustanud surma. Eksperdiarvamuse kohaselt olid vigastused elupuhused ja tekitatud lühikese aja jooksul, mida pole võimalik konkretiseerida. Kannatanu võis pärast vigastuste saamist liikuda ja sihipäraselt tegutseda. Süüdistatavate ütluste kohaselt oli kannatanu nende lahkumisel elus, käe raievigastust nad ei tekitanud. Selliste tõendite põhjal on võimalik järeldada vaid seda, et kannatanu sai surma põhjustanud käe raievigastuse või uppus tuvastamata asjaoludel ja M.F-i poolt toime pandud teod kannatanu suhtes pole põhjuslikus seoses surma kui tagajärjega. Lähtudes eeltoodust puudub M.F-i teos
Samuti leiab kaitsja, et kohus, märkides ära tõendatuks tunnistatud asjaolud, pole seejuures juhindunud kõigist uuritud tõenditest kogumis, on tõlgendanud neid meelevaldselt ja jätnud osa 6 tõendeid arvesse võtmata, minnes vastuollu KrMS § 312 p 1 nõuetega. Maakohus pole arvestanud kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid. M.F-i ütluste kohaselt tema ja kannatanu vahel leidis aset tüli, kannatanu lõi M.F-i esimesena, toimus löökidevahetus. V.B. paiskas süüdistatava maha ja hakkas kägistama. Kartes oma elu pärast, püüdes vabaneda kannatanu haardest, M.F lõi teda maast leitud puuoksaga pea piirkonda, võib olla sattus veel kuhugi, mis ei peatanud rünnet. A.P kinnitas, et nägi M.F-i kägistamist kannatanu poolt ja pidas vajalikuks sekkuda. M.F lõi puuoksaga V.B. t pärast seda, kui oli kannatanu alt vabanenud. Maakohus leidis, et need ütlused pole usaldusväärsed lähtudes sellest, et kannatanu oli raskes joobes, A.P praktiliselt kaine ja seega polnud poolte seisundid võrdsed, M.F-ile tekitatud vigastusi tunnistajad ei näinud. Vastavalt KrMS § 63 lg 1 on tõendiks ka süüdistatavate ütlused. Nende mitteusaldusväärseks tunnistamine pole põhjendatud ainult kannatanu joobeastmest lähtudes. M.F-i ütluste kohaselt hakkas ta alkoholi tarvitama veel enne baari minekut 08.08.2008, jätkas baaris vähemalt selle sulgemiseni 09.08.2008 kl 05.00 hommikul. Tunnistaja S.D. ütluste kohaselt oli M.F baaris raskes joobes. Tunnistaja V.I. kinnitas, et V.B. oli füüsiliselt tugev. Tunnistaja V.M. väitis, et joobeseisundis oli V.B. tülitseja. Asjaolu, et A.P oli kaine, ei lükka ümber süüdistatavate ütlusi kannatanu tegude kohta M.F-i suhtes. Vigastuste puudumine M.F-il pole põhjendatav S.D. ja V.M. ütlustega, mida kohus on otsuses kajastanud ebatäpselt. Tunnistaja S.D. väitis kohtus küsimustele vigastuste kohta, et ta ei pööranud tähelepanu, ei mäleta; V.M. , et ei lähenenud süüdistatavatele. M.F-i ütluste kohaselt oli tema ja kannatanu vahelise konflikti põhjuseks V.B. poolne solvang, kannatanu kasutas tema suhtes esimesena vägivalda. Nimetatud asjaolusid pole karistuse mõistmisel arvesse võetud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonides toodud väited annavad aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonides väljendatud seisukohaga, et maakohtu järeldused M.F-i ja A.P süüdimõistmisel
järgi ei vasta faktilistele asjaoludele ja sellest tulenevalt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Õige on maakohtu järeldus sellest, et süüdistatavad M.F ja A.P on käesolevas kriminaalasjas ainsad isikud, kes saavad anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Süüdistatav M.F on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et V.B. näo-, kaela- ja käevigastused võis tekitada tema puuoksaga, A.P tunnistas, et lõi kannatanut vähemalt viiel korral keha piirkonda. Kannatanu labakäe maharaiumist ei tunnista kumbki süüdistatav. Mõlemad süüdistatavad on veendunud, et nende tegude tõttu ei saanud kannatanu surm saabuda. Maakohus leidis, et M.F-i ja A.P ütlustega on üheselt tõendamist leidnud, et V.B. t peksid ainult nemad kahekesi ja sel ajal kedagi teist põõsastes ei viibinud. Ringkonnakohus nõustub sellega ning selles osas ka vaidlust ei ole. Lisaks sellele, kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et 09.08.2008 hommikul, viibides XXX-XX Kohtla-Järvel asuva baari XXX juures, tekkis kannatanul V.B. l konflikt süüdistatava M.F-iga ning olles laua ääres, pärast kannatanu poolt öeldud solvangut, lõi süüdistatav J. 7 M.F V.B. t. Viimane tegi M.F-ile ettepaneku minna eemale põõsastesse suhteid klaarima. Need asjaolud on maakohtu poolt õigesti tuvastatud. M.F on väitnud, et põõsastesse minnes lõi V.B. teda esimesena. Maakohus märkis, et sellega püüab süüdistatav oma tegevust õigustada, kuna tunnistajate S.D. ja V.M. ütluste kohaselt ei näinud nad kummalgi süüdistataval mingeid vigastusi. Tõepoolest, tunnistaja S.D. on väitnud, et M.F tuli põõsastest, oli must, verega määrdunud, vigastusi ei pannud tähele (2 kd, tl 81). Tunnistaja V.M. aga süüdistatavatele ei lähenenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht sellest, et M.F-i väide kannatanu poolsest ründest on paljasõnaline, on õige, kuna ükski tõend seda ei kinnita. Tunnistades M.F-i ja A.P süüdi V.B. tahtlikus tapmises
järgi tugines kohus peamiselt surnu kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 334 toodule ( kohtuotsus, lk 11). Eksperdi arvamuse kohaselt on V.B. surma põhjuseks parema käelaba raievigastus koos II-V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastus paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Raievigastus paremal käelabal on tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist löökidest vähemalt ühte lõiketera omava vahendiga, vähemalt kahe löögiga. Torke-lõikevigastus paremal pool näol-kaelal on tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist löögist teravaotsalise vähemalt ühte lõikeserva omava vahendiga. Nimetatud vigastused koosvõetuna põhjustasid V.B. l eluohtliku tervisekahjustuse. Lisaks surma põhjustanud vigastustele sedastati kohtuarstlikul lahangul surnukehal järgmised vigastused: marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos VIII-X vasaku roidemurruga, 2 pindmist torke-lõikevigastust vasakul käelabal, 10 suhteliselt pindmist torke-lõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. Kõik V.B. surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ning tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist. V.B. surm võis saabuda vähemalt 3 päeva enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. V.B. surnukeha leiti 14.08.2008. Kohus leidis, et süüdistatavate ütlused sellest, millises ulatuses nemad kannatanule vigastusi tekitasid, on eelnimetatud ekspertiisi aktis toodud eksperdi arvamusega ümber lükatud. Sellest tulenevalt tuvastas maakohus põhjusliku seose süüdistatavate poolt kasutatud vägivalla ja V.B. surma vahel- tegemist oli V.B. surma vältimatu eeldusega ( kohtuotsus, lk 11). Ringkonnakohus nõustub kaitsjate apellatsioonis märgituga, et tulles eksperdi arvamuse pinnalt järeldusele, et süüdistatavad põhjustasid kannatanu surma, on täielikult jätnud käsitlemata ekspert M.V. i selgitused maakohtus (2 kd, tl 71-74). Ekspert kinnitas, et näo-kaela piirkonna vigastused olid lõike-torkevigastused ning kas tegemist võis olla puuoksa või puukepiga tekitatud vigastustega, ei ole iseenesest oluline, tähtis on vigastava eseme kontaktpind. Juhul, kui puuoksa kontaktpind on terav, on see võimalik. Küsimusele, kas näoarteri vigastus paremal pool näol-kaelal ulatus arterisse, ekspert selgitas, et oma järelduse tegi ta näoarteri piirkonna järgi. Näoarter paikneb just selles piirkonnas, kus oli haav. Ainuüksi näoarteri vigastusest ei saa aga väita, et surm on saabunud ainuüksi selle arteri vigastusest. Samas, parema käe raievigastus eraldi võetuna võis põhjustada isiku surma. Puutuvalt sellesse, kui lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist olid kehavigastused tekitatud, selgitas ekspert, et see ajavahemik ei ole tuvastatav, kuna iga indiviidi puhul on see erinev. Ekspert kinnitas, et kannatanu surm saabus verekaotuse tagajärjel. Puutuvalt A.P kaitsja apellatsioonis tõstatatud küsimusse sellest, et kohus on tuginenud 23.10.2008 koostatud arstlikule surmateatisele nr A 187417, kuid asjas on tehtud veel teinegi surmateatis 15.08.2008 nr A 164389, kus oli V.B. surma põhjusena välja toodud mehhaaniline lämbus, märgib ringkonnakohus järgmist. Tõepoolest, surnu kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 334 on osundatud kahele surmateatisele. 15.08.2008 surmateatises nr A 164389 on osundatud mehhaanilisele lämbusele, teises, 23.10.2008 surmateatises nr A 187417 aga osundatakse ägedale verekaotusele välisest verejooksust (1 kd, tl 213). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb teisest, s.o 23.10.2008 surmateatisest, millel põhineb ka ekspertiisi aktis toodud eksperdi arvamus. Ekspert M.V. selgitas maakohtus, et vee sissehingamine oli eksperdi poolt tuvastatud, seda kinnitas pinnase osakeste olemasolu trahheas, kuid mehhaanilise lämbuse tunnuseid ei olnud enam näha roiskumise tõttu. Arstlik surmateatis väljastatakse kohe peale lahangut, ekspertiisiakt koostatakse aga peale kõigi uuringute tegemist ja sageli on ekspertiisiakti diagnoos surmateatises märgitust 8 erinev, sest mõned lisauuringud võivad näidata midagi muud. Surmateatisesse sai pandud mehhaaniline lämbus trahheast leitud pinnase osakeste alusel. Seetõttu teostati ka lisauuringuid. Kui vee sissehingamine oleks surma põhjuseks, oleks kopsukoes leitud sarnaseid osakesi, kuid neid ei leitud. Eeltoodud eksperdi selgitused kinnitavad veelkord ekspertiisi aktis toodud eksperdi seisukohta V.B. surma põhjuste kohta ( äge verekaotus välisest verejooksust) ning selleks ei saanud olla mehhaaniline lämbus. Apellatsioonides väidetakse, et alusetu on kohtu järeldus sellest, et surnu ekspertiisiaktis antud arvamusest ilmneb vaieldamatult põhjuslik seos süüdistatavate poolt kasutatud vägivalla ja V.B. surma vahel. Ekspertiisiaktist nähtuvad ainult surnukehal esinevad vigastused, nende iseloom, võimalikud tekitamise vahendid, surma põhjus ja oletatav aeg, mitte aga isikud, kelle tegevuse tagajärjel surm võis saabuda. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonides toodud seisukohaga. Tõepoolest, maakohus, tuginedes surnu ekspertiisiaktile on üldsõnaliselt leidnud, et on olemas põhjuslik seos süüdistatavate M.F-i ja A.P poolt kasutatud vägivalla ja V.B. surma vahel. Milles põhjuslik seos täpsemalt seisneb, kohtuotsusest ei selgu. Maakohus jõudis järeldusele, et M.F ja A.P peksid mõlemad V.B. t ja raiusid maha parema labakäe, kuid antud juhul ei ole üheselt võimalik tuvastada seda, kes, kuhu ja mitu korda ja millega lõi ning kes raius maha parema labakäe, mis põhjustas kokkuvõttes V.B. surma. Kohus leidis, et mõlemad süüdistatavad vaikiva kokkuleppe alusel olid kaastäideviijateks saabunud tagajärje põhjustanud vigastuste tekitamisel V.B. ( kohtuotsus, lk 12). Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt surnu ekspertiisi aktis toodud eksperdi arvamusest ning ekspert M.V. i selgitustest maakohtus saab üheselt väita, et V.B. surma põhjuseks oli parema käelaba raievigastus koos II-V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Maakohus on küll tuvastanud, et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut ning raiusid maha parema käelaba, kuid millistele tõenditele tuginevalt on käelaba maharaiumises süüdi M.F ja A.P , kohtuotsusest ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et selliseid tõendeid antud kriminaalasjas kogutud ei ole. Kuigi ekspertiisi aktis on märgitud, et kõik V.B. surnukehal sedastatud vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist, ekspert maakohtu istungil märkis, et see ajavahemik ei ole tuvastatav, kuna on iga indiviidi puhul erinev (2 kd, tl 72). Peale selle, ükski tõend ei kinnita, et süüdistatavatel oleks olnud selline lõike-torkevahend (kirves või massiivse teraga nuga), mille abil oleks olnud võimalik kummalgi süüdistataval eemaldada kannatanu käelaba ekspertiisis toodud viisil. Kuna ükski tõend süüdistatavate poolt eelnimetatud vigastuse tekitamist ei kinnita, on alusetu maakohtu järeldus, et just nimelt M.F ja A.P põhjustasid kannatanu V.B. surma. M.F on kinnitanud, et kannatanu V.B. põõsastes kägistas teda kuni ta hakkas juba lämbuma. Seetõttu haaras ta kätte juhtunud puuoksa, millega lõi kannatanut nii kätte, pähe ja kaela. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ükski tõend ei kinnita, et kannatanu oleks põõsastes M.F-i rünnanud ning kägistanud. M.F-il igasugused vigastused puudusid. Maakohus osundas, et kannatanu oli raskes joobes, esialgu toimus kaklus kahe joobes isiku vahel, hiljem liitus nendega ka süüdistatav A.P, kes oli praktiliselt kaine. Seega ei olnud poolte seisundid võrdsed. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi tõendit, mis osundaksid kannatanu ründele M.F-i suhtes, mistõttu kaitsjate apellatsioonides väidetu võimalikust hädakaitseseisundist ei ole asjakohane. Surnu ekspertiisi aktis märgitu kohaselt kannatanul sedastati lisaks surma põhjustanud vigastustele veel marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos vasaku VIII-X roidemurruga, 2 pindmist torke-lõikevigastust vasakul labakäel, 10 suhteliselt pindmist torke-lõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. Vigastused seljal koos VIII-X roidemurruga on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega ( näit. kängitsetud jalg), ei ole eluohtlikud. Torke-lõikevigastused vasakul labakäel, vasakul pool pea piirkonnas on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise mitte rohkem kui 1,8 cm laiuse lõiketera omava vahendiga, ei ole eluohtlikud. M.F kinnitas, et lõi kannatanut korduvalt terava oksaga pähe, kätte ja kaela. Antud kriminaalasjas ei ole tuvastatud, millise vahendiga kannatanule eelnimetatud piirkondadesse M.F vigastused tekitas. Ekspert on maakohtus kinnitanud, et ei ole tähtis, milline on vigastav 9 ese, tähtsam on eseme kontaktpind. Juhul, kui puuoksa kontaktpind on terav, siis on võimalik ka sellega ekspertiisis toodud torke-lõikevigastusi tekitada ( 2 kd, tl 71). Puutuvalt näoarteri vigastusse ekspert märkis, et ei saa väita, et tekitatud vigastus ulatus ka arterisse. Järelduse tegi ta näoarteri piirkonna järgi. Näoarter paikneb just selles piirkonnas, kus oli haav. Iseenesest arteri vigastust ei näinud, kuna surnu oli juba roiskunud. Seetõttu ei kinnitanud ekspert üheselt, et just näoarteri vigastus põhjustas surma. Kinnitada saab surma põhjusena aga käelaba amputatsioonile järgnenud ägedat verekaotust. Seega, kuna ekspert ei kinnitanud et näoarteri vigastuse tagajärjel tekkinud verekaotus oli V.B. surma põhjus, saab M.F-i süüdi tunnistada nende vigastuste tekitamises, mis asusid kannatanu näos, kaelal ja vasakul käelabal, mitte aga V.B. surma põhjustamises. Eksperdi arvamuse kohaselt torke-lõikevigastused vasakul käelabal ja pea piirkonnas on tekitatud teravaotsalise vahendiga ning nimetatud vigastused ei ole eluohtlikud. Samas on tuvastatud, et kannatanule oli tekitatud torke-lõikevigastus ka näol-kaelal, mis jäi näoarteri piirkonda. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu ning arteri vigastus on eluohtlik tervisekahjustus. Seega, M.F , lüües kannatanut teravaotsalise vahendiga näoarteri piirkonda, tekitas talle eluohtliku tervisekahjustuse ning antud tegevusega on M.F-i poolt täidetud
Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega, M.F , lüües kannatanut teravaotsalise vahendiga näoarteri piirkonda, tavalise elukogemusega isikuna peab võimalikuks, et tema poolt toimepandud tegu on ohtlik kannatanu elule ja möönab seda. A.P on kinnitanud, et pärast seda, kui M.F läks koos kannatanuga põõsastesse suhteid klaarima läks ta samuti neile järgi. A.P tunnistas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus, et lõi V.B. t korduvalt jalaga selga ja keha piirkonda. Surnu ekspertiisi aktis sedastati surnukehal lisaks surma põhjustanud vigastustele veel mitmeid kergemaid vigastusi-marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos VIII-X roidemurruga. Vigastused seljal koos VIII-X roidemurruga on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (näit. kängitsetud jalg) ja ei ole eluohtlikud. Eelnimetatud vigastused ning nende võimalik tekitamise viis langeb kokku süüdistatava A.P ütlustega. Eeltoodust lähtuvalt on A.P võimalik süüdi mõista vaid nendes tegudes, mis on objektiivselt kogutud tõenditega tuvastatud, s.t kannatanu V.B. korduvas löömisel keha piirkonda. Kuna roidemurd ei ole eluohtlik tervisekahjustus, tuleb A.P süüdi mõista kannatanu V.B. peksmises, s.o kehalises väärkohtlemises
Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Seega, lüües kannatanut jalaga korduvalt keha piirkonda, peab ta võimalikuks, et oma teoga võib ta tekitada kannatanule tervisekahjustuse ning möönab seda. Kuna ringkonnakohus mõistab M.F-i ja A.P süüdi maakohtust erinevate süüteokooseisude järgi, tuleb neile mõista ka uued karistused. Vastavalt KrMS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.F tuleb tunnistada süüdi kannatanu V.B. raske tervisekahjustuse tekitamises, millega on põhjustatud oht kannatanu elule, s.o
Antud süüteokooseis näeb karistusena ette vangistuse 4-st kuni 12 aastani. M.F-ile karistuse mõistmisel on esmatähtis tema süü suurus, mida toimepandud süüteo asjaoludest lähtuvalt hindab ringkonnakohus küllalt suureks. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et M.F on oma süüd osaliselt tunnistanud. M.F-i näol on tegemist isikuga, keda on varem 7 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid ning korduvalt on kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Käesoleval juhul on tegemist juba tunduvalt raskema kuriteoga- tervisevastase I astme kuriteoga. Lisaks kuritegudele on teda 4-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, rahatrahvid on tasumata. Arvestades eeltoodut tuleb M.F-i karistada vangistusega, mis on suurem sanktsioonis ettenähtud alammäärast, milleks on 7 aastat vangistust. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli M.F kahtlustatavana vahistatud 12.09.2008 ning hilisemalt kohaldati tema suhtes vahistamist alates 10.10.2008. Vastavalt
Eeltoodust tulenevalt jääb süüdistataval M.F-il 10 alates 10.10.2008 karistust kanda 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. M.F-i kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel oleks tulnud arvestada ka asjaoluga, et konflikti põhjuseks oli kannatanu poolne solvang ja kannatanu kasutas esimesena vägivalda. Ringkonnakohus antud asjaolu arvestatavaks ei pea. Maakohus tuvastas õigesti, et enne põõsastesse minekut, laua ääres olles, lõi süüdistatav M.F kannatanut esimesena. Kannatanu poolt esimesena vägivalla kasutamine ei leidnud tõendamist ning ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate seisukohtadega. A.P tuleb tunnistada süüdi kannatanu V.B. kehalises väärkohtlemises
järgi, mille eest näeb sanktsioon ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuigi näeb antud süüteo santsioon ette rahalise karistuse, ei pea ringkonnakohus selle mõistmist põhjendatuks. Lähtudes kuriteo asjaoludest, hindab ringkonnakohus A.P süü suureks, süüdistatav peksis kannatanut korduvalt kehasse, mille tagajärjeks oli kannatanul roidemurrud. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et A.P on oma süüd osaliselt tunnistanud. Kuigi A.P ei ole varem kuritegusid toime pannud, on teda väärtegude eest 3 korral karistatud, rahatrahvid on tasutud. Lähtudes eelkõige süü suurusest, tuleb A.P karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest suuremas määras, milleks on 2 aastat vangistust. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli süüdistatav A.P vahistatud 26.08.2008 ning antud vahi all viibimine tuleb
A.P kaitsja apellatsioonis osundab, et arvesse tuleks võtta
§-s 57 p 8 märgitud kergendav asjaolu - süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel. Ringkonnakohus leiab, et antud asjaolu arvesse võtmiseks alust ei ole, kuna süüdistatavad ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Maakohtu otsuse kohaselt on süüdistatavatelt VÕS § 1045 lg 1 p 1 ja § 129 lg 1 alusel solidaarselt välja mõistetud T.S. kasuks tsiviilhagi katteks 7378 krooni. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et M.F-i ja A.Peod ei toonud kaasa kannatanu V.B. surma, puudub alus ka eelnimetatud sätete alusel tsiviilhagi rahuldamiseks, mistõttu selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning tsiviilhagi summas 7378 krooni jätta rahuldamata. Maakohus mõistis A.P-lt esimese astme kuriteo toimepanemise eest välja sundraha summas 10 875 krooni. Kuna ringkonnakohus andis süüdistatava poolt toimepandule teise hinnangu (
), mis on teise astme kuritegu, tuleb kohtuotsus tühistada ka A.P-lt välja mõistetud sundraha osas ning temalt tuleb välja mõista sundraha summas 6525 krooni. Määratud kaitsja vandeadvokaat A. Suubani poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 3736.80 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 11 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.