) § 222 järgi Menetlusalune isik Y.R : isikukood: XXX; elukoht: xxx; õpib XXX xx kursusel; e-post: xxx, telefon xxxxxxxx Kaitsja Olga Väina-Kesler: Ramstor OÜ, aadress Punane 16– 507, Tallinn; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Kaitseressursside Ameti (registrikood: 70007647; aadress: Aiandi 15, Tallinn) esindaja Svjatoslav Podgornõi RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja VTMS §-dest 133–134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata väärteoasjas nr 963023000086 22.09.2023 tehtud otsus, millega määrati Y.R-ile
S) § 66 lg 2 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul. 2.
S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi, s.o igakuiselt 100 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 4100075669 kuni kohustuse täitmiseni.
S § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi ning kohustati Y.R-i tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 100 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt oli Y.R Kaitseressursside Ameti 11.01.2023 otsusega nr 11-9.1/2023/95 kutsutud ajateenistusse 19.07.2023 kell 08.30 väeossa Toetuse väejuhatus, aadressil: Aiandi 15, Tallinn, kuid jättis sinna ilmumata. Sellega pani Y.R toime
Y.R-i lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler esitas 05.10.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Y.R-ile mõistetud karistuse tühistada, kuna kaitseväkke ei saanud tema kaitsealune ilmuda tervisliku seisundi tõttu. Kaebuse esitaja väitel tõmbas Y.R 17.07.2023 kodustes tingimustes raskusi tõstes ära oma selja ega suutnud voodist tõusta. Selle kohta edastas Y.R Kaitseressursside Ametile ka digiloo haigusjuhtumi nr. 9166-45, millest nähtuvalt pöördus Y.R 18.07.2023 telefonikonsultatsiooniks tervishoiuasutuse AG Praksis OÜ poole. Digiloos on patsiendi kaebustena märgitud, et tõstis eile kodus raskusi ja pärast seda enam püsti ei saa. Selg on kange, valu eitab, tundlikkus kätes ja jalgades olemas. 05.01.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et 17.07.2023 abistas ta oma perekonda, tehes talveks kartulipeenart ja seal olid kivid sees. Tõstsid kahekesi umbes 25-50 kilost kivi ning seda tehes tõmbas ta selja ära, ei suutnud voodist tõusta ning esitas viie päevase hilinemisega Kaitseressursside Ametile perearstitõendi. Lamas lihtsalt voodis, kuna perearst käskis puhata. Viie päevaga selg paranes, kuid peale seda ortopeedi või mõne muu arsti poole seljaprobleemiga ei pöördunud. Oli teadlik sellest, et kui tekivad mingid terviseprobleemid, tuleb teavitada nendest Kaitseressursside Ametit enne ajateenistusse ilmumise kutsel märgitud kuupäeva. Tervis on muidu normaalne, aga ka eelmisel korral, kui pidi minema ajateenistusse, ei läinud, sest ei suutnud mentaalselt toolilt üles tõusta. Põhjuseks hirm kaotada ajateenistusse minnes oma uued, kutsekoolis tekkinud sõbrad. Oma hirmudega tegelemiseks psühholoogi poole pöördunud ei ole. Kaebaja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler märkis kohtuistungil, et kaebaja Y.R jättis 19.07.2023 kell 08.30 ajateenistusse ilmumata mõjuval põhjusel, esitades ka digiloo 2 haigusjuhtumist. Lepingulise esindaja sõnul peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuvastama, kas kaebaja kogunemiskohta mitteilmumisel oli mõjuv põhjus või mitte. Leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud 1000 euro suurune rahatrahv on põhjendamatu, kuna kaebajal oli mõjuv põhjus 19.07.2023 mitteilmumiseks. Kohtuvaidlustes palus Y.R-i lepinguline kaitsja kohtuvälise menetleja 22.09.2023 väärteootsuse tühistada ning VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palus Y.R-i kaitsja vähendada mõistetud rahatrahvi summat ning võimaldada määratud rahatrahvi tasumist aasta jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja Y.R-i lepingulise esindajaga ei nõustunud ning märkis, et iga kord, kui Y.R-i kutsutakse ajateenistusse, tekib tal sama probleem – ta ei suuda üles tõusta. Sisuliselt ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tal ei olnud võimalik oma tervislikust seisundist tulenevalt ilmuda ajateenistusse. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Y.R väärteo toime pannud kavatsetult. Karistusena mõistetud rahatrahvi tasumine on määratud niigi kümnes osas tasumiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud
järgi kvalifitseeritava süüteo ning palus Y.R-ile määratud karistuse muutmata jätta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab isikud, kes on kaitseväekohustuslased ning lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohustuslaseks ka kutsealune.
lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 17-27 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.
sätestab kutsealuse kohustused ning lõige 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. Y.R-i väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud ning uuritud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul kogumis, et Y.R pani toime temale
Kohtuistungil avaldati 30.06.2023 Kaitseressursside Ametis Y.R-i suhtes koostatud terviseseisundi hindamise otsus (13-4/2023/3260), millest nähtuvalt otsustas Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, et Y.R-i terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses oli selgitatud Y.R-ile ka kirjaliku vaide esitamise õigust ja tähtaega. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Y.R oleks vaidlustanud arstliku komisjoni 30.06.2023 otsuse. 3 Arstliku komisjoni otsuse ja
lg 1 alusel kutsus Kaitseressursside Amet 11.01.2023 otsusega (11-9.1/2023/95) Y.R-i ajateenistusse ning teenistuskohana oli määratud Toetuse väejuhatus, kogunemisaeg: 19.07.2023 kell 08.30, kogunemiskoht: Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn. Seejuures on viidatud otsuses ära märgitud oluline informatsioon, taotluste ja dokumentide esitamise erinevad võimalused ning otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kohtuistungil avaldatud väärteoasja materjalidest ega Y.R-i enda poolt kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et Y.R oleks vaidlustanud Kaitseressursside Ameti 11.01.2023 otsust ajateenistusse kutsumise kohta. Väärteoasja kohtulikul arutamisel on üheselt tõendamist leidnud, et Y.R oli teadlik oma kohustusest 19.07.2023 kell 08.30 ilmuda ajateenistusse saatmiseks Kaitseressursside kogunemiskohta Tallinnas Aiandi
lg 1 p 6 sätte kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Kirjalikest tõenditest nähtub, et Y.R küll teavitas Kaitseressursside Ametit asjaolust, et tema tervislik seisund ei võimaldanud ilmuda 19.07.2023 ajateenistusse, kuid tegi seda mitte viivitamatult, vaid alles 24.07.2023 ehk 5 päeva hiljem. Samas helistas Y.R juba 18.07.2023 perearstikeskusesse ja kirjeldas temaga 17.07.2023 päeval juhtunut. Seega ei tabanud haigushoog teda mitte vahetult ajateenistusse ilmumise hommikul. Ka töötas tema telefon, sest 18.07.2023 helistas ta perearstile. Seega ei olnud tal käelist takistust helistada või trükkida e-kiri või lühisõnum. Kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi tõsiselt võetavat asjaolu, mis oleks tal raskendanud viivitamatult, s.o juba 18.07.2023 enda haigestumisest Kaitseressursside Ametile teatamast. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga sellest, et kuivõrd kehtivad õigusaktid ei sätesta kutsealuse ajateenistusse mitteilmumise mõjuvaid põhjuseid, on kutsealuse mitteilmumine ajateenistusse põhjendatud vaid erandlikel – vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Kõnealusel juhul ei ole kohtu käsutuses olevast digiloo haigusjuhtumist ja arsti soovitustest tõsikindlalt võimalik järeldada, et Y.R-i ilmumine ajateenistusse olnuks füüsilises mõttes takistatud. Lisaks sellele, et Y.R jättis täitmata
lg 1 p 6 tuleneva nõude, ei nähtu kirjalikest tõenditest, et Y.R oleks 18.07.2023 määratud seoses haigestumisega voodirežiimile. AG Praksis OÜ digiloo haigusjuhtumist nr 9166-45 nähtub küll patsiendi enda selgitus, et selg on 4 kange ja voodist enam püsti ei saa, kuid tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et samas eitas Y.R valu esinemist ning kinnitas ka, et tundlikus kätes ja jalgades on olemas. Digiloo haigusjuhtumist ei nähtu isegi mitte konkreetset ravi, vaid on märgitud, et patsienti on nõustatud sümptomite leevendamise osas. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et üldjuhul kaasneb erinevate kehaosade või lihasgruppide nn äratõmbamisega ka valu. Valu puudumine ning tundlikkuse olemasolu Y.R-i kätes tekitab paratamatult retoorilise küsimuse, mis takistas tal lisaks perearstile helistamisele võtmast ühendust Kaitseressursside Ametiga?
lg 1 kohaselt kui ajateenija ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Seega kontrollitakse ajateenija tervislikku seisundit viivitamatult teenistusse asumisel ning vajaduse ilmnemisel tagatakse vajalik ravi, eritingimused. Kaebajal esineval tervise probleemi korral oleks ka kaitseväes tagatud nii arstlik ülevaatus, kui vajadusel ravi. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja jättis täitmata
lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ilmuda kutsealusena ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohta mõjuva põhjuseta. Juhul, kui kaebuse esitajal esines tervise halvenemisest tulenev probleem, mis oli raske haigus või muu asjaolu, mis oluliselt mõjutas tema terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, pidanuks ta sellest viivitamata teatama, kuid seda ta ei teinud. Kergema terviseprobleemi korral oli ta kohustatud ilmuma ettenähtud ajal kindlaksmääratud kohta ja teavitama vajadusel oma terviseseisundi halvenemisest kohapeal, et oleks võimalik hinnata tema terviseseisundit, otsustamaks ajapikenduse vajalikkuse üle. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on Y.R täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et Y.R oli teadlik, et ta peab ilmuma 19.07.2023 kaitseväkke, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata, eirates seejuures
lg 1 punktis 6 sätestatud kohustust teavitada mitteilmumisest viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kõik eelnev kinnitab kohtu hinnangul, et Y.R-il oli eesmärk eirata ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta kohtu hinnangul väärteo toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et Y.R rikkus
lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
S
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot. Rahatrahvi tasumine määrati KarS § 66 lg 2 alusel osade kaupa 10 kuu jooksul. Antud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja Harju Maakohtule esitatud kaebuses alternatiivselt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvaidluste käigus korrigeeris kaebuse esitaja oma taotlust ning esitas alternatiivse taotluse: lõpetada menetlus 5 Y.R-i suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või vähendada määratud trahvisummat, määrates trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p-s 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ning VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Y.R-i väärteoasjas ei nõustu kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega, kuna kohtu hinnangul puuduvad erilised asjaolud, millest tingituna oleks võimalik see lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda, et Y.R ei pannud tegu toime hooletusest, vaid eesmärgipäraselt. Samuti esineb asjas avalik huvi. Tegemist on teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning selliste tegude toimepanemine on sagenenud. Kohus leiab, et taolise süüteo toimepanemise eest määratavad karistused peavad teistele kaitseväekohustuslastele näitama, et riigi kodanikel on teatud kohustused, mida peab täitma ning kergekäeline kohustuse täitmisest kõrvalehoidmine toob endaga kaasa karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et Y.R-i on varasemalt samalaadse teo eest karistatud. Karistusregistri teatisest nähtub, et Y.R-i karistati Kaitseressursside Ameti 11.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 963022000159
alusel rahatrahviga 200 eurot, milline summa küll kõnealuse väärteoasja kohtuistungi toimumise kuupäeva ehk 05.01.2024 seisuga oli tasutud. Seega on Y.R jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mis viitab kaebuse esitaja suurele süüle. Arvestades Y.R-i süü suurust, väärteo toimepanemise subjektiivset asjaolu, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni maksimummäära lähedale jääv karistus, rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000,00 eurot on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele ning seejuures on kohtuväline menetleja andnud Y.R-ile võimaluse tasuda määratud rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. Kohtupraktikast tulenevalt, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt ehk teisisõnu iga järgnev samaliigilise teo eest mõistetav karistus peab olema eelmisest raskem. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud, seaduslik ning määratud karistuse suurus on õigustatud. Kuivõrd kaebuse esitajal oli lepinguline esindaja, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas VTMS § 38 lg-ga 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral. Käesolevas asjas ei teinud kohus kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda. Kohtunik Andra Sild (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.