← Eesti

2-25-5204/9

Obsah (10)§ 442§ 637§ 187§ 407§ 367§ 468§ 150§ 162§ 168§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht , Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-5204

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus ei anna

§ 442lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. 2.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus 2

(4)on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis hagiavalduse 07.04.2025 menetlusse ja andis kostjale hagiavaldusele vastamiseks tähtaja 20 päeva menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättetoimetamisest. Kohus toimetas 07.07.2025 kättetoimetamisportaalis (Käpo) hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte kostja juhatuse liikmele T. S.. Hagile vastamise tähtaeg möödus eeltoodust tulenevalt 28.07.
  1. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus lahendab eeltoodut arvestades hagiavalduse tagaseljaotsusega.
  2. Hageja esitas hagiavalduse põhinõude 1605 eurot maksmise nõudes, põhinõudelt 1605 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 81,51 eurot tasumise nõudes, põhinõudelt 1605 eurot alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes, sissenõudmiskulu 153 eurot tasumise nõudes ja sissenõudmiskulult 153 eurot alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes. Hageja esitas 06.05.2025 avalduse hagist osaliselt loobumiseks põhinõudest 1605 eurot maksmisest, sissenõutavaks muutunud viivise 81,51 eurot tasumise nõudest ja põhinõudelt 1605 eurot alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudest. Hageja põhjendas hagist osalist loobumist sellega, et peale hagi esitamist kohtusse ning hagi menetlusse võtmist kostja tasus 28.04.2025 hagejale 1605 eurot. Hageja oli pidanud kostjaga läbirääkimisi ning jõudis kostjaga kokkuleppele, et kui kostja tasub põhivõlgnevuse summas 1605 eurot siis hageja loobub põhinõudest ja põhinõudelt arvestatud viivisenõudest. Seega loeb hageja oma põhinõude summas 1605 eurot ja sellelt nõutava viivisenõude tsiviilasjas nr 2-25-5204 kostja vastu täidetuks. Kohus võttis 09.06.2025 määrusega hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse nõuete osas, millest hageja loobus. Kohtumäärus jõustus 03.07.
  3. Kohus jätkas menetlust sissenõudmiskulu 153 eurot ja sissenõudmiskuludelt alates 03.04.2025 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõudes. Kohus lahendab tagaseljaotsusega hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude kostja vastu.
  4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22.05.2024 ja 17.06.2024 veolepingud, mille alusel osutatud veoteenuse eest on kostja kohustatud hagejale tasuma veotasu 1605 eurot, milline nõue on sissenõutavaks muutunud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingute sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 153 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on kasutanud Bene Est Law Office OÜ õigusabi kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks, mistõttu tekkis hagejal kohustus tasuda Bene Est Law Office OÜ õigusteenuse osutamise eest 153 eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabi kasutamise ja sellest tekkinud kulu kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulud kuuluvad 40 euro ulatuses hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel ning 113 euro ulatuses hagejale tekkinud kahjuna. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot. 5.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt 153 eurot viivise protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 03.04.2025. Hageja ei ole põhjendanud 3

(4)hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 153 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 03.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 153 eurot. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Kohus tagastab hagejale menetluses tasutud riigilõivu 125 eurot

§ 150lg 2 p 2 alusel.

8.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus osaliselt hagist ja põhjendas seda nõude osalise rahuldamisega kostja poolt. Hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostja hagejale 28.04.2025 tasunud 1605 eurot. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja on hagist osaliselt loobunud seetõttu, et kostja rahuldas nõude osaliselt pärast hagi esitamist. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millest hageja ei loobunud. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 ja § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

9. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 350 eurot, millest kohus on hagejale

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastanud 125 eurot.

Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu 225 eurot (riigilõiv) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 10. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Kohus annab hagejale tähtaja lepingulise esindaja kulude nimekirja esitamiseks ning kostjale tähtaja hageja menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Tähtajad on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.