KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 29.08.2025 Harju Maakoht

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. J. L.l tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kuu esimeseks kuupäevaks A. S.i arvelduskontole nr XXX.
2. Rahuldada A. S. hagi A. S. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks.
3. Vähendada Harju Maakohtu Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega nr XXX A. S.ilt A. S. kasuks välja mõistetud igakuine miinimumelatis nullini alates 20.11.
5. Jätta hageja menetluskulud mõlemas hagis hageja kanda ja kostja menetluskulud mõlemas hagis kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 20.11.2024 esitas A. S. (hageja 1) Harju Maakohtule hagi J. L. (kostja 1) vastu elatise väljamõistmiseks alates 20.11.2023 igakuiselt 575.00 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 03.12.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 20.11.2024 esitas A. S. (hageja 2) Harju Maakohtule hagi A. S. (kostja 2) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. 16.01.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 27.01.2025 määrusega liitis kohus mõlemad hagid ühte menetlusse. 15.04.2025 hageja 1 loobus igakuisest nõudest 503.53 eurot ületavas osas. Kostja 1 osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Hagi 1 aluseks olevad asjaolud ja hageja 1 nõue Hagiavalduse 1 ja selle täienduste kohaselt on hageja (laps) kostja (ema) ja hageja seadusliku esindaja (isa) laps, kes elab koos isaga. Hageja igakuised vajadused koosnevad järgmisest: - toidukulu 250.00 eurot, - riiete-jalatsite kulu 180.00 eurot, - eluasemekulu 293.00 eurot, - matemaatika lisatundide kulu 30.00 eurot, - jalgpallitreeningutega seotud kulu 91.20 eurot, - ravimite ja tervishoiukulu 35.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - ürituste (ujula, kino) kulu 60.00 eurot, - sidekulu 15.00 eurot, - sünnipäevakulu 50.00 eurot, - juuksurikulu 15.00 eurot, - muu kulu (paber, värvid, liim, voodipesu, mööbel) 26.40 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused 1087.05 eurot. 2 Isa töövõimet ei ole piiratud, tema ülalpidamisel on alaealistest vaid hageja. Isa igakuine keskmine brutosissetulek on 850.00 eurot. Talle kinnisvarana kuulub korter XXX ja ta kasutab sõidukit Ford Focus (2004.a). Ta on ainuosanik ja juhatuse liige S OÜ-s. Hageja 1 palub kostjalt 1 välja mõista igakuise elatise alates 20.11.2024 summas 503.53 eurot kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja 1 määrata täitmise kord järgmiselt: tasumisele kuuluv elatis tuleb tasuda jooksva kuu esimeseks kuupäevaks isa arvelduskontole nr XXX. Menetluskulud palub hageja 1 jätta kostja 1 kanda ning mõista kostjal 1 hageja 1 kasuks menetluskuluna 3890.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja 1 vastuväited hagile 1 Kostja 1 nõuet ei tunnista. Nõue, mis ületab miinimumi, on tõendamata. Lisaks annab kostja 1 hagejale 1 vahetut ülalpidamist ajal, mil laps viibib temaga, s.o u kaks-kolm korda nädalas. Kostja 1 on kompromissi korras valmis tasuma hagejale 1 elatist miinimummääras. Ema töövõimet ei ole piiratud, tema ülalpidamisel on alaealistest ainult hageja. Tema leibkonda kuuluvad XXX-aastane poeg ja abikaasa. Ema igakuine netosissetulek on u 1400.00 eurot. Talle kuulub kinnisvarana eluase ja sõidukitest Honda Civic (2005.a või 2006.a) ja BMW (2007.a). Ema peab hagejat vahetult üleval ning suhtleb hagejaga u neli päeva nädalas, kuid laps ema juurde ööbima ei jää. Menetluskulud palub kostja 1 jätta hageja 1 kanda ning mõista hagejalt 1 kostja 1 kasuks menetluskuluna 2400.00 eurot, millele lisandub viivis. Hagi 2 aluseks olevad asjaolud ja hageja 2 nõue Hagiavalduse 2 ja selle täienduste kohaselt elab laps alates 23.06.2024 isaga (hagejaga 2). Isalt on Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega nr XXX välja mõistetud igakuine miinimumelatis. Hageja 2 palub vähendada Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega nr XXX välja mõistetud elatist nullini. Hagi 2 on Harju Maakohtule esitatud 20.11.
6. Kostja 2 vastuväited hagile 2 Kostja 2 nõuet ei tunnista. Laps kolis isa juurde oktoobris 2024, mitte juunis. Samuti on pooleli tsiviilasjas nr XXX Harju Maakohtu 08.09.2017 otsuse nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hageja 1 taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab hagist 1 osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse A. S. hagis J. L. vastu igakuise elatise väljamõistmiseks alates 20.112023 503.53 eurot ületavas summas. II

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt 3 brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et vanematel on ühine XXX-aastane poeg, kes elab vähemalt alates 20.11.2024 isa juures ning keda vanemad peavad ühiselt ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. III Esmalt annab kohus hinnangu lapse tavalisele elulaadile tulenevalt vanemate varalisest seisundist. Vaidlust ei ole selles, et isa brutosissetulek on 850.00 eurot (dtl 167) ja ema netosissetulek on 1400.00 eurot (dtl 168). Mõlemal vanemal on ülalpidamisel alaealise lapsena hageja. Vaidlust ei ole ka selles, et ajal, mil laps emaga elas, on isalt elatis väljamõistetud Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega nr XXX miinimummääras (dtl 123-124). Ema ei ole esile toonud, et tema majanduslik võimakus ei lubaks miinimummääras elatist tasuda. Ema on ise kinnitanud, et on kompromissi korras lapsele elatist tasuma miinimummääras (dtl 211). Seega on vanemad tsiviilasja nr XXX raames nõustunud, et lapse vajadused on kahekordne miinimumelatis ning sellises määras on laps isalt elatist nõudnud ja sellises määras elatise mõistis kohus 2017. aastal välja. Mõlemad vanemad on möönnud, et lapse vajadused ei ole ajas muutnud (vt dtl 168). Arvestades vanemate igakuist sissetulekut jm varalist seisundit on kaheldav lapse tavapärase elulaadi maht 1087.05 euro ulatuses kuus. Seda eriti olukorras, kus ema on keskmiselt 126.33 eurot (dtl 172) menetluse kestel lapsele elatist tasunud ning isa on ülejäänud osas taganud lapse igapäevase ülalpidamise (vt dtl 168). Kuna sel juhul ületaksid lapse igakuised vajadused enam kui 35% ulatuses isa igakuist sissetulekut. Lapse tavapärast elulaadi ei saa tagada pideva kolmanda isiku toetusega, kui vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid seda ei võimalda. IV Poolte vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb elatise nõude puhul võtta arvesse lapse viibimist emaga. 4

§ 101

lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et laps viibib emaga iganädalaselt mitu korda, kuid ainult päevasel ajal ööbimiseta (vt dtl 168). Seega jätab kohus kohaldamata

§ 101lg-s 6 sätestatud erandi.

V Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja igakuiste vajaduste suurusele. Hageja väitel on tema igakuised vajadused järgmised (vt dtl 176-177): - toidukulu 250.00 eurot, - riiete-jalatsite kulu 180.00 eurot, - eluasemekulu 293.00 eurot, - matemaatika lisatundide kulu 30.00 eurot, - jalgpallitreeningutega seotud kulu 91.20 eurot, - ravimite ja tervishoiukulu 35.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - ürituste (ujula, kino) kulu 60.00 eurot, - sidekulu 15.00 eurot, - sünnipäevakulu 50.00 eurot, - juuksurikulu 15.00 eurot, - muu kulu (paber, värvid, liim, voodipesu, mööbel) 26.40 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ema ei vaidlusta lapse toidukulu, matemaatika lisatundide kulu, jalgpallitreeningutega seotud kulu, hügieenikulu, sidekulu ega juuksurikulu ning kohus loeb need omaksvõetuks (vt dtl 203210). Hageja 1 on märkinud igakuiseks eluasemekuluks 293.00 eurot ning esitanud selle kohta tõenditena üürilepingu ja arveid (dtl 8-23). Kostja I on vastuväites leidnud, et üüri tasub eluaseme eest äriühing, mistõttu ei ole see lapsevanema kulu, mida saaks arvestada elatise hulka (vt dtl 167). Hageja 1 ei ole ka seejärel esitanud tõendeid selle kohta, et lapse eluasemekulu tasub vanem. Seetõttu on lapse eluasemekulu tõendamata ning kohus jätab selle lapse põhivajaduste hulka arvestamata. Hageja 1 on märkinud igakuiseks riiete-jalatsite kuluks 180.00 eurot ning esitanud selle kohta tõendeid (dtl 182, dtl 191). Kostja 1 sõnul on see kulu ülepaisutatud, tõendamata ja igakuine vajadus väiksem. Hageja 1 ei ole 180.00 euro ulatuses igakuist riiete-jalatsite kulu tõendanud, kuid siis kohus loeb piisavaks kuluks 13-aastasele kasvavale poisslapsele 125.00 eurot kuus. Hageja 1 on ravimite ja tervishoiukuluna arvestanud 35.00 eurot kuus ning esitanud selle kohta tõendeid (dtl 183, dtl 187-189). Kostja 1 sõnul on see kulu ülepaisutatud, tõendamata ja igakuine vajadus väiksem. Hageja I ei ole esile toonud erivajadusi tervishoiu osas (vt dtl 167), mistõttu ei saa lugeda tõendatuks igakuiste kulude olemasolu 35.00 euro ulatuses. Kuna hageja 1 ei ole 35.00 euro ulatuses igakuist ravimite ja tervishoiukulu tõendanud, siis kohus loeb piisavaks kuluks üldteadaoleva 20.00 eurot kuus. Hageja 1 on märkinud ürituste (ujula, kino) kulu 60.00 eurot ja esitanud selle kohta tõendeid (dtl 184, dtl 146-147, dtl 194). Kostja 1 sõnul on see kulu ülepaisutatud, tõendamata ja igakuine vajadus väiksem. Kohus loeb tõendatuks ja hageja 1 põhivajadustele vastavaks 50.00 eurot kuus. 5 Hageja 1 on märkinud igakuiseks sünnipäevakuluks 50.00 eurot, s.o 600.00 eurot aastas. Kostja 1 sõnul on see kulu ülepaisutatud ja tõendamata. Kuna üldteadaolevalt tähistatakse sünnipäevi ning sõprade sünnipäeval käies viiakse sünnipäevalapsele kink, siis tuleb mõistlikuks igakuiseks kuluks lugeda 40.00 eurot. Hageja 1 on märkinud igakuisteks muudeks kuludeks (paber, värvid, liim, voodipesu, mööbel) 26.40 eurot ning esitanud selle kohta tõendi madratsi ostu kohta (dtl 185-186). Üldteadaolevalt ei osteta voodimadratsit üheks aastaks. Rohkem tõendeid ole hageja 1 esitatud. Kostja 1 on kulu ülepaisutatuks pidanud. Kohus loeb põhjendatus kuluks tavapärase 20.00 eurot kuus, mis katab igakuised muud kulud. Seega tuleb lugeda lapse põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 681.20 eurot, kuna nimetatust tuleb maha arvestada lapsetoetus 80.00 euro ulatuses (PHS § 17 lg 3), siis jääb kummagi vanema kanda u 300.00 eurot ((681,20 -80,00):2=300,60). Sellises mahus elatise tasumist ei ole kostja 1 ka vaidlustanud (vt dtl 211). Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt 1 hageja 1 kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi. esitamisest 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku. VI Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 27.04.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09 p-s 12 asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vähemalt hagi 2 esitamise aja seisuga, s.o alates 20.11.2024, elab laps isaga (vt dtl 167). Seega on tuleb lõpetada Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega nr XXX väljamõistetud elatise tasumise kohustus alates hagiavalduse 2 esitamisest, s.o 20.11.
2. VII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A. S. hagi J. L. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud, tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele ning A. S. hagi A. S. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus J. L.lt igakuise elatis poja A. S. (sünd. XXX) kasuks alates 20.11.2024 summas 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni A. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Elatise summat indekseeritakse iga aasta
3. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 6 Hageja 1 taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise kanda iga kuu esimeseks kuupäevaks A. S.i arvelduskontole nr XXX. Tulevalt eelnenust vähendab kohus Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega nr XXX A. S.ilt A. S. kasuks välja mõistetud igakuise miinimumelatise nullini alates 20.11.2024. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 7