Kohtu selgitused Kohus võttis 13.01.2025 hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole hagile vastanud otsuse tegemiseni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on E OÜ ja kostja vahel 29.07.2021 sõlmitud võrguleping XXX. E OÜ esindajaks oli E AS, kes loovutas nõuded E AS-le. Viimane loovutas 19.09.2024 võrgulepingust tuleneva nõude hagejale. Kostja ei ole hageja esitatud arveid tasunud. Kostja võlgnevuse põhisumma on 169,54 eurot (tasumata arved 37,86+42,41+48,71+23,08+17,48). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 169,54 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 31.03.2023 esitatud arve maksetähtajale 21.04.2023 järgnevast päevast, s.o alates 22.04.2023. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja arvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivisenõue 34 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, esindaja tasu 20 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulu 20 eurot on põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 120 (100+20) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 120 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes 2
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.