(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetute isikute huvidega osas, milles nõuetest on loobutud kuni loobumisavalduse esitamiseni. Vastavas osas võtab kohus loobumisavalduse vastu ja lõpetab menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Alaealise hageja huvides ei ole aga loobuda elatise muutmise nõudest ka kogu tulevase perioodi eest kuni täisealiseks saamiseni. Vastavas osas peab hagejale jääma õigus uuesti kohtusse pöördumiseks, kui esinevad oluliselt muutunud asjaolud
Kuivõrd hagejate esitatust on arusaadav, et nad esitatud hagi menetlemist enam ei soovi, saab hagejate tahe seoses tulevase perioodiga olla suunatud üksnes hagi tagasivõtmisele. Vastavalt
Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd eelmenetlus lõppenud ei ole, ei ole hagi tagasi võtmiseks kostja nõusolek vajalik. Kohus jätab
lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata kummagi hageja nõude elatise suurendamiseks alates 14.09.2025 kuni vastavalt kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Tulenevalt
lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9). Tulenevalt
Kuivõrd hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma menetluskulud ise kandma, ei ole menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi vaatamata jätmisel. Kohus ei leia mh, et käesolevas asjas esineks selliseid ilmseid, menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid, mis võiksid anda alust menetluskulude hagejate seadusliku esindaja kanda jätmist vastavalt
Kostja 06.05.2025 menetlusdokumendis toodud etteheide selle kohta, et hagejate ema põhjustas mahukate tõendite, so majandusaasta aruannete, esitamise vajaduse, mis olid avalikult niikuinii kättesaadavad, ei ole põhjendatud. Kostja esitas nimetatud majandusaasta aruanded vastusena kohtu 17.04.2025 ettepanekule aruanded ise esitada. Kohus jätab menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.