1-16-10404/231

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10404 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. juuni
4. a määrus, millega jäeti rahuldamata süüdistatav Mihhail Morozovi (Morozov) kaitsja taotlus tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Mihhail Morozovi (isikukood 38007150356) kaitsja advokaat J.D Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu
7. juuni
8. a määrus jätta muutmata. Mihhail Morozovi kaitsja advokaat J.D Matvejevi esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr1-16-1040 J.D J.D süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; Dmitri Belovi süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1, § 214 lg 2 järgi; Devid Davidsoni süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4, § 184 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi; Oleg Demaškevitši süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p-de 1, 2; § 121 järgi; Pavel Hissamutdinovi süüdistustes KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4; § 184 lg 2 p 1 järgi; J.D süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; Vitali Kozintsevi süüdistustes KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 184 lg 2 p 1 järgi; Oleg Kukharchiku süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p-de 1, 2; § 203 järgi; Eduard Levitski süüdistustes KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4; § 184 lg 21 p 1, § 203, § 121 järgi; Tanel Mandelkorni süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi; Mihhail Morozovi süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 184 lg 21 p 1, § 189 lg 1 järgi; Eduard Oleiniku süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi; Aleksandr Raki süüdistustes KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p 4 järgi; Silver Semiskari süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; Roman Smirnovi süüdistustes KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4; § 184 lg 21 p 1, § 203 järgi; Jevgeni Šmidti süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi ja Sergei Titovi süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi.
10. Viru Maakohtu
11. aprilli
12. a määrusega oli Mihhail Morozovi suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. Vahistamise algust loeti
13. aprillist
14. a. Kohus tuvastas tõendipõhiselt kuriteokahtlustuse põhjendatuse ning nimetas vahistamisalustena ära nii Mihhail Morozovi kuritegeliku käitumise jätkumise ohu kui kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise tõenäosuse. 2.
15. Viru Maakohus
16. juuli
17. a määruses jaatas Mihhail Morozovi vahistamise jätkuvat vajalikkust. 2.
19. augusti
20. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-5921 andis Viru Maakohus Mihhail Morozovi kohtu alla ning jättis tema tõkendi muutmata. Nimetatud kriminaalasi ühendati Viru Maakohtu
21. jaanuari
22. a määrusega Viru Maakohtu menetluses oleva kriminaalasjaga nr 1-1610404, milles ta
23. detsembri
24. a määrusega kohtu alla anti. 2.
25. Mihhail Morozovile kohaldatud tõkendi vahistamine jättis Viru Maakohus muutmata ka
26. aprilli
27. a määrusega. Taolist otsustust tehes kohus Mihhail Morozovile esitatud süüdistuse põhjendatust ei hinnanud, kuna kriminaalasi oli juba kohtumenetluse staadiumis. Vahistamisalusena sedastas maakohus jätkuvalt ohu, et süüdistatav võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Taolisele ohuprognoosile osundavana on lahendis viidatud Mihhail Morozovile inkrimineeritavate kuritegude tehioludele ja raskusele, tema suurele teopanusele ning kuritegeliku käitumise pikaajalisusele (vähemalt 6 aasta jooksul). Kohus märkis ka, et süüdistatava perekondlik seis ning võimalus ametlikult töötada ei pannud teda kuritegude sooritamisest hoiduma. Seetõttu puudub alus arvata, et üksnes toetava perekonna ja töökoha olemasolu mõjutaks Mihhail Morozovit edaspidi seaduskuulekalt käituma.
29. juunil
30. a esitas süüdistatav Mihhail Morozovi kaitsja Viru Maakohtule taotluse tema kaitsealusele kohaldatud tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega. Taotluse kohaselt soovib Mihhail Morozov tõkendi asendamist, kuna tal on pere (elukaaslane ja alaealine laps). Ta plaanib elada koos perega. Enne vahistamist oli tal olemas töökoht. Esimese astme kohtu määruse sisu
31. Viru Maakohus
32. juuni
33. a määrusega jättis Mihhail Morozovi kaitsja taotluse rahuldamata ja süüdistatavale valitud tõkendi vahistamine muutmata. 4.
34. Kohus märkis kõigepealt, et jääb Viru Maakohtu
35. aprilli
36. a määruses toodud seisukoha juurde, mille kohaselt esinevad Mihhail Morozovi osas jätkuvalt nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka oht, et vabaduses võib ta kuritegude sooritamist jätkata. Kohtule ei ole käesolevaks hetkeks esitatud andmeid, mis nimetatud määruses toodud seisukohti kummutaks või annaks alust arvata, et tänaseks on uute kuritegude risk oluliselt vähenenud. 4.
37. Edasi leidis maakohus, et kuigi Mihhail Morozovi nimetatud elukohas on elektroonilise valve kohaldamine võimalik, see arvestades tema varasemat käitumist, temale inkrimineeritavate kuritegude raskust ja asjaolusid rakendamisele ei tule. 4.
38. Mihhail Morozovi süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta kuulus vähemalt alates
39. a kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ja Roman Smirnovi juhitavasse kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude (KarS § 184, § 214 ) ja teise astme kuritegude (KarS § 203, § 121 jne) toimepanemisele. Süüdistuse kohaselt oli Mihhail Morozovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses suhelda narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutega, vahendada Ida-Virumaal tekkinud konflikte, mis puudutasid narkootilise ainete käitlemist, ning edastada ilmnenud informatsiooni ühenduse juhtidele. Samuti oli tema roll korjata kokku kuritegeliku ühenduse poolt määratud rahalised nõuded, millised ühendus esitas isikutele, kes Ida-Virumaal kuritegeliku ühenduse loata narkootilisi aineid käitlesid. Lisaks osales Mihhail Morozov narkootilise aine käitlemisest tekkinud konfliktide lahendamisel, kasutades vägivalda. Samuti kontrollis ta narkootilise aine käitlemisega 2 seotud isikute tegevust, organiseeris valmistatud või hangitud narkootilise aine levitamist. 4.
40. Arvestades Mihhail Morozovile inkrimineeritavate kuritegude (pikaajaline kuritegelikku ühendusse kuulumine, narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine) iseloomu ja tehiolusid ning asjaolu, et oht uute kuritegude toimepanemiseks väljendub eelkõige samalaadsete süütegude sooritamises, puudub veendumus, et kohaldades vahistamise asemel tõkendina elektroonilist valvet, ei jätka Mihhail Morozov kuritegude toimepanemist. Enamjaolt on analoogseid tegusid võimalik sooritada ka kodunt lahkumata, suheldes isikutega erinevaid sidevahendeid kasutades või vahetult oma elukohas. Elektroonilise valveseadme abil on küll võimalik kontrollida, kus isik viibib, kuid see ei anna informatsiooni, kas ja kellega ta kohtub, suhtleb või mida teeb. Seega ei võimalda elektrooniline valve mingilgi viisil takistada kuritegelikku ühendusse kuulumist ja narkootiliste ainete käitlemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
41. Mihhail Morozovi kaitsja advokaat J.D Matvejev esitas kohtumääruse peale kaebuse, milles ta taotleb lahendi tühistamist ja uue määruse tegemist, millega asendataks tema kaitsealuse suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega. 5.
42. Kaitsja heidab kõigepealt ette, et kohtumääruses puuduvad selged põhjendused selles, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka KrMS § 130 lg-s 2 nimetatud vahistamisalus. Kohus on vaid üldsõnaliselt viidanud sellele, et võttes arvesse kaebuse esitaja minevikku ning temale inkrimineerivate kuritegude iseloomu ja tehiolusid, on tema poolt kuritegude toimepanemise oht suur. Sellisel üldist laadi tähelepanekul ei ole õiguslikku tähendust ja seda ei saa lugeda isiku vahi all pidamise aluseks. 5.
43. Kaitsja hinnangul puudub põhjus eeldada, et Mihhail Morozov võib kuritegusid toime panna ka tulevikus. Kohus, vastupidisele seisukohale jõudes, on jätnud analüüsimata olulised asjaolud. Kõigepealt selle, et süüdistatav elab vabaabielus ja tal on laps, kelle vahetu kasvatamisega ta soovib tegeleda. Laps vajab isa juuresolekut ja kasvatamist. Pere koospüsimiseks on kõige kasulikum, kui pereliikmed elavad koos. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et Mihhail Morozovil on olemas elukoht, enne vahistamist olid tal töökoht ja sissetulek. Seega on elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks ja vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega on olemas kõik vajalikud tingimused. 5.
44. Kaitsja märgib, et kohtumääruses peab olema ära näidatud, millistel konkreetsetel asjaoludel põhineb isikust lähtuv õigusemõistmisevastaste kuritegude oht. Seda kohus teinud ei ole. Prokuratuuri seisukoht
45. Eriasjade prokurör Antti Aitsen esitas Tartu Ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles märkis, et peab maakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks. Kaitsja J.D Matvejevi määruskaebuse palus ta jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
46. Määruskaebuses esitatud argumendid ei veena ringkonnakohut selles, nagu oleks vaidlustatud kohtulahend vajalikul määral põhistamata või et selles väljendatud seisukoht jätta Mihhail Morozov jätkuvalt vahi alla, oleks põhjendamatu.
47. Taolisi seisukohti põhistades märgib kolleegium esimeseks ära, et hindab asjakohatuks määruskaebuse etteheite, mille kohaselt puuduvad maakohtu määruses põhjendused sellest, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt esineb kohtu arvates Mihhail Morozovi osas põhjendatud kuriteokahtlus. Selgub ju kohe, et Mihhail Morozov on käesolevas kriminaalasjas üldmenetluses kohtu alla antud. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et asja arutav kohtukoosseis ei tutvu 3 üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis kriminaaltoimikuga, mistõttu ei saa ta tõkendiga seotud küsimuste lahendamisel kontrollida tõendipõhiseid väiteid, mis seonduvad süüdistuse sisuga. Isiku kohtu alla andmisel prokuratuuri esitatud süüdistusakti alusel kinnitataksegi sisuliselt kuriteokahtluse piisavat põhjendatust (vt RKKK 3-1-1-69-14, p 10.2). Käesoleval juhul on Mihhail Morozovil kohtu alla andmise staadium läbitud, toimunud on vaid eelistungid ning kriminaalasja sisulise arutamiseni ei ole jõutud. Olukorras, kus kohtunik asuks enne kohtulikku arutamist tõendi küsimuse otsustamisel kriminaaltoimikus olevatele tõenditele tuginedes üksikasjalikult kuriteokahtluse vettpidavust analüüsima, jääks KrMS
48. peatüki
49. jaos sätestatud tõendite esitamise ja vastuvõtmise reeglite eesmärk suurel määral saavutamata. Samuti saaks kõnealusel viisil riivatud kohtu erapooletuse nõue, sest maakohus peaks nii enne süüküsimuse otsustamisele asumist andma sisulise tõendipõhise eelhinnangu süüdistuses kirjeldatud kuriteokahtluse põhjendatusele. Tõsi, ringkonnakohtul oleks võimalik kriminaaltoimikutega tutvuda, kuid praeguselt kriminaalkolleegium sellist vajadust ei näe. Nimelt seisneb määruskaebuses tehtud märkus üksnes selles, et esimene kohtuaste ei ole põhjendatud kuriteokahtluse esinemist põhistanud, ehk siis kahtlustuse põhjendatuse ümberlükkamiseks ühtegi argumenti kaitsja välja toonud ei ole. Nii märgibki ringkonnakohus siinkohal üksnes niipalju, et kohtueelses menetluses on eeluurimiskohtunikud Mihhail Morozovit vahi alla võttes ja hilisemalt tema tõkendit muutmata jättes tõendikogumiga tutvunud ning kuriteokahtluse põhjendatust kontrollinud. Nimetatud lahendeid kõrgemas kohtus ei vaidlustatud.
50. Ringkonnakohus ei näe võimalust teha maakohtule etteheiteid ka Mihhail Morozovi puhul vahistamisaluse jätkuva jaatamise osas. Nimelt on esimene kohtuaste siin piisava põhjalikkusega ära näidanud asjaolud, mille pinnalt tegi järelduse, et süüdistatava puhul püsib uute kuritegude toimepanemise oht. Kuivõrd kohtu vastavad põhistused sisalduvad ka käesoleva määruse p-s 4.3, siis kriminaalkolleegium nende siinkohal üle kordamist vajalikuks ei pea. Seda enam, et määruskaebusest ei leia tegelikult ühtegi argumenti, mis kohtumääruse vastavad põhistused ümber lükkaks. Kaebuses toonitatakse üksnes seda, et süüdistatav elab vabaabielus, tal on olemas elukoht, ta soovib osaleda lapse kasvatamises, laps vajab isa ja vahi all viibimine seab ohtu pere koospüsimise. Samuti märgitakse, et enne vahistamist oli Mihhail Morozovil olemas töökoht, mis tagas talle sissetuleku. 9.
51. Kaitsja poolt rõhutatud asjaolud ringkonnakohtu hinnangul Mihhail Morozovi osas tehtud ohuprognoosi aga kuidagi väiksemana ei näita. Teda süüdistatakse pika ajaperioodi jooksul kuritegeliku ühenduse liikmeks olemises ning selle aktiivse ja olulise teopanuse andnud liikmena erinevate kuritegude toimepanemises. Seega on praeguselt põhjendatud arvata, et vabaduses talle osaks saavad hüved ega kohustus lapse eest hoolitseda tema õiguskuulekust ei taga. Ehk siis määruskaebuses eriliselt toonitatud asjaoludele, nagu lapse vajadusele isa järele ning lahusolekust tingitud peresidemete nõrgenemise ohule, olulist tähendust omistada ei saa. 9.
52. Täielikult asjakohatuks hindab ringkonnakohus siinkohal veel ka määruskaebuse need argumendid, kus kaitsja, toetudes Riigikohtu lahenditele, märgib, et kohtumääruses peab olema ära näidatud, millistel konkreetsetel asjaoludel põhineb isikust lähtuv õigusemõistmisevastaste kuritegude oht. Nimelt juhib kolleegium advokaadi tähelepanu sellele, et ei vahistamismääruses ega hilisemates Mihhail Morozovi tõkendit puudutavates lahendites ei ole esimene kohtuaste vahistamisalusena näinud tõenäosust, et tema kaitsealune võiks sellelaadseid kuritegusid sooritada.
53. Edasi leiab apellatsioonikohus sarnaselt maakohtuga sedagi, et elektrooniline valve ei ole küllaldaseks vahendiks, mis takistaks Mihhail Morozovit kuritegelikku ühendusse kuulumast ja/või narkootikume käitlemast. Esimese kohtuastme vastavad põhistused on piisavad ja asjakohased siingi (vt käesoleva määruse p 4.4.) ning määruskaebusest neile vastuväiteid tegelikult ka ei leia.
54. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatava määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus