KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tartu Kriminaalasja number 1-16-10404 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungisekretär Ke

§ 175

lg 1 p 4 alusel lugeda advokaat Igor Beluginile kaitsjatasuna arvestatud summa 154,56 eurot (sh käibemaks 25,76 eurot) menetluskulude hulka. 3. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus andis Q.A Q.A
3. detsembril
4. a kohtu alla üldmenetluses. A. Q.A-d süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi. Kohtu alla andmisel tema suhtes tõkendit ei kohaldatud.
5. mail
6. a esitas prokuratuur Viru Maakohtule taotluse A. Q.A vahistamiseks, et vältida tema poolt uute kuritegude toimepanemist ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist. W.A vahistamist taotleti pärast seda, kui ta vabaneb Tartu Ringkonnakohtu
7. mai
8. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt
9. juunil
16. Viru Maakohus rahuldas taotluse ja andis loa A. Q.A vahistamiseks alates hetkest, mil ta vabaneb kohtuotsusega nr 1-12-2967 mõistetud karistuselt kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel. Kohus märkis, et kahtlustuse kohaselt kuulus W.A vähemalt alates
17. a kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega R. Smirnovi poolt juhitavasse kuritegelikku ühendusse, mis loodi varalise kasu saamise eesmärgil. Ühenduse tegevus oli suunatud I astme kuritegude (KarS § 184, § 214) ja II astme kuritegude (KarS § 203 ja § 121 jm) toimepanemisele. A. Q.A ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses kasutades ära varasemate aastate jooksul saavutatud kuritegelikku autoriteeti, osaleda erinevate kuritegeliku ühenduse tegevusega seotud konfliktide (illegaalsete kaupade käitlemisega seotud probleemide) lahendamisel. Kuritegeliku ühenduse liikmena osales W.A isikutevahelise äriliste ja rahaliste probleemide lahendamisel, viibides kuritegeliku ühenduse huvides toimuvatel kokkusaamistel, kasutades nii ära kuritegeliku ühenduse aja jooksul välja kujunenud autoriteetsust ja tagas kohalolekuga probleemide lahendamise kuritegeliku ühenduse huvides. Kuritegeliku ühenduse huvi seisnes kokkusaamistel lahendatavate probleemide lahenemisel varalise kasu saamises ühiskassasse makstavate summade näol. W.A jätkas ühenduse liikmeks olemist peale vangistuse kandmisele asumist
18. jaanuaril
19. Lugedes end kuritegeliku ühenduse liikmeks, hoidis ta kuni
20. a lõpuni tihedaid suhteid teiste ühenduse liikmetega nii vanglas kui väljaspool seda. Esineb oht, et W.A võib vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et W.A kannab praegusel ajal karistust ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Tema karistusaeg lõpeb
21. juunil
22. Seejuures on Viru Maakohtu
23. aprilli
24. a määrusega kohaldatud A. Q.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud. See näitab, et kohus on varasemalt tuvastanud A. Q.A puhul uute kuritegude kõrgendatud riski olemasolu. A. Q.A-d on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, sh vägivallaga seotud ja varavastaste kuritegude eest. Teda on korduvalt karistatud ka reaalse vangistusega. Need asjaolud viitavad äärmiselt kõrgele retsidiivsuse ohule. Korduvad vabadusekaotuslikud karistused ei ole pannud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Pigem on need muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Antud kriminaalasjas süüdistatakse A. Q.A-d kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille eesmärgiks oli mh raskete vägivallaga seotud ning varavastaste kuritegude toimepanemine. A. Q.A roll kuritegelikus ühenduses oli aktiivne ja seotud konfliktide lahendamisega. Vastavat tegevust jätkas ta ka kinnipidamisasutuses. Kohtu hinnangul on piisav alus arvata, et W.A võib jätkata varasemalt pikaajaliselt viljeletud ja tavapäraseks muutunud kuritegelikult aktiivset käitumist. Kuivõrd süüdistuse kohaselt on W.A üritanud jätkata kuritegude sooritamist ka kinnipidamisasutuses, puudus kohtul veendumus, et kergemaliigiline tõkend suudaks mõjutada süüdistatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Olemasolevatest andmetest ei nähtu, et ka püsiv elu- ja töökoht oleks suunanud süüdistatavat õiguskuulekale käitumisele ning ta on vabaduses jätkanud käitumist, mille eest ähvardas pikaajaline vanglakaristus. MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja I. Belugin, kes taotleb Viru Maakohtu lahendi tühistamist ja määruskaebuse lisas olev kaitsjatasu rahuldada ning välja mõista ja jätta see riigi kanda. 2
33. Kaitsja leiab, et uue kuriteo riskiprotsent ei ole sedavõrd suur, et W.A vahi alla võtta. Arvestada tuleks, et W.A on 56-aastane ning halva tervisega. A. Q.A-le esitatud süüdistus hõlmab vaid kuulumist kuritegelikku ühendusse, ent sellest ei järeldu, et ta oleks osalenud kuritegudes, mille toimepanemisele oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud. Ka vara ei ole A. Q.A-lt konfiskeeritud, mis näitab, et ta ei saanud kuritegelikku tulu, samuti näitab see, et A. Q.A-l ei olnud kuritegelikus ühenduses autoriteeti. Viru Vangla poolt A. Q.A-le tehtud iseloomustuse kohaselt on hinnatud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks kahe aasta jooksul 16% ja üldise uue kuriteo riskiprotsendiks kahe aasta jooksul 19%. Need andmed kajastuvad ka Viru Maakohtu
34. aprilli
35. a määruses, millega A. Q.A-le kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli määramisega kohaldati A. Q.A-le rida nõudeid ja lisakohustusi, mis vähendavad samuti A. Q.A poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti. Seega tuleks A. Q.A suhtes kohaldatud vahistamine tühistada ning ta vahi alt vabastada, kuna nii A. Q.A isik kui ka tema suhtes kohaldatud käitumiskontroll ja selle nõuded viitavad uue kuriteo toimepanemise väiksele riskile. Maakohtu määruse vaidlustas ka W.A , kes samuti taotleb lahendi tühistamist ja enda vabastamist vahi alt käitumiskontrolli alla, mis määrati talle pärast vangistusest vabanemist. Ta kinnitab, et ilmub kohtu kutsel ning ei hakka toime panema uusi kuritegusid. Kokkuvõtlikult on A. Q.A vastuväited järgmised. Prokuratuuri taotlus on põhjendamatu. Antud kriminaalasjas ei ole ühtki A. Q.A süüd kinnitavat tõendit. Kuna ta ei ole ühtegi süütegu toime pannud, siis ei tunnista W.A oma süüd ning uues kriminaalasjas näeb määruskaebuse esitaja prokuröri vaenu. Kohus ei arvestanud lahknevusi prokuratuuri taotluses ega A. Q.A selgitusi, et ta ei lähe uurimise eest pakku ega hakka toime panema uusi kuritegusid. Lisaks tuleks arvestada, et kohus ei ole kriminaalasja materjalidega tutvunud ning kõik oletused põhinevad seega prokuröri taotlusel. Prokuröri väited, et W.A ei ole kunagi süüd tunnistanud, on valed, sest kui ta on olnud süüdi, siis on ta ka süüd tunnistanud ning karistuse vastu võtnud. Praegusel juhul võeti A. Q.A-lt aga võimalus tõestada, et ta on muutunud, samuti on temalt võetud õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Prokuröri tõendid on vaid oletuslikud. Kui W.A antud asjas kahtlustatavana kinni peeti, viibis ta 7 kuud eeluurimise all, kuni Tartu Ringkonnakohus talle kohaldas elukohast lahkumise keelu tõkendit 1 aastaks
36. veebruaril
37. Sellele järgnenud 1 aasta ja 11 kuu jooksul ei varjanud W.A end, ilmus kohtuistungile ega pannud toime ühtki kuritegu. Prokurör aga väidab, et W.A kuulub alates
38. aastast kuritegelikku ühendusse, mis aga ei vasta tegelikkusele. A. Q.A-l ei ole mõtteski Eestist lahkuda, sest ta on siin sündinud, elanud ja koolis käinud ning siin on ka tema pere ja lähedased. Oma peret ei ole W.A näinud juba 8 kuud. Prokurör viitab A. Q.A eelmisele karistusele, mis lõppes
39. juunil ning püüab iseloomustada teda negatiivsest küljest. Nii iseloomustab prokurör A. Q.A-d kui pidevat vanglarežiimi rikkujat, ent tema väited ei ole korrektsed. Enne karistusaja lõppu veetis W.A tõesti kartseris katkematult 7 kuud, ent seda sellepärast, et määruskaebuse esitaja keeldus tööst, mis alandas tema inimväärikust. Kõik rikkumised (välja arvatud 2 neist), olid seotud tööst keeldumisega. Viimasest keeldus W.A madala töötasu (0,63 senti) tõttu ning soovis teha väärikamat tööd. Kaks rikkumist olid aga keelatud esemete eest kartseris (2 tk juustu ja 6 tk šokolaadi). W.A märgib, et ta on haige inimene (loetletud on haigused) ning võtab 3
44. ravimeid. Kuni
45. a oli talle välja kirjutatud tööst vabastus tervisliku seisundi tõttu, mis aga hiljem ära võeti ning anti töö, mis seisnes 20-minutilises seina nühkimises lapikesega, mida salvestati kaameraga ja mille eest maksti 0,63 senti tunnis. Prokurör teadis, milles rikkumised seisnesid. Prokurör väidab sedagi, et A. Q.A ja kaaskinnipeetavate vahel oli konflikte, mis on laim. Viimased 7 kuud oli ta vaba igasugusest suhtlemisest. Vangistuses läbis W.A kõik sotsiaalprogrammid, käis eesti keele kursustel, ent ei lõpetanud seda halva enesetunde tõttu. Pärast vabanemist on aga A. Q.A-l soov tegeleda oma tervisega. Väär on ka prokuröri poolt välja toodud uute kuritegude riskiprotsent 51%. iseloomustuse kohaselt on riskiprotsendid vastavalt 16 ja 19, mis on kirjas ka karistusjärgse käitumiskontrolli määruses, mille täitmisega W.A nõustus. Prokurör väidab, et kriminaalhooldus ei takista uute kuritegude toimepanemist. Selline veendumus on arusaamatu ja eelarvamuslik. Eelmiste kuritegude eest mõistetud karistused on W.A ära kandnud ning neid ei saa arvestada. W.A on 57-aastane, ta mõtleb selgelt ning on võimeline oma tegusid kontrollima. Prokurör paneb A. Q.A-le süüks endiste sõpradega suhtlemist, mis justkui tõendaks tema osavõttu organiseeritud kuritegevusest. W.A luges telefonikõnede väljatrükki ning leiab, et nendest ei saa teha järeldust kriminaalsest suhtlusest. Sõprus ei ole võrdsustatav organiseeritud kuritegevusega. Asjaolu, et W.A ei tunnista oma süüd, on tema õigus ning prokurör püüab oma tegevusega üksnes takistada seda, et W.A oma õiguste eest seisaks. Samas peaks pooltel olema võrdsed võimalused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määrusega ja määruskaebustega, on seisukohal, et A. Q.A vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. Põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamiseks piisab sellest, kui konkreetsed tõendid viitavad asjaoludele, mis üldinimliku, kriminalistikalise ja kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal annavad alust rääkida arvestatavast tõenäosusest, et isik võib olla toime pannud teatud kuriteo tunnustele vastava teo. Kuriteokahtluse põhjendatust peab eitama eeskätt siis, kui kahtluse aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid puuduvad üldse või on ilmselgelt ebapiisvad või ebausaldusväärsed või kui kuriteokahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele (RKKKm 3-1-1-97-13). W.A märgib, et kohus ei ole kriminaalasja materjalidega tutvunud ning kõik oletused põhinevad seega prokuröri taotlusel. Apellatsioonikohus märgib, et antud juhul on W.A antud kohtu alla üldmenetluse korras. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-69-14 p-s 10.2 selgitanud, et asja arutav kohtukoosseis ei tutvu üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis tõepoolest kriminaaltoimikuga, mistõttu ei saa ta tõkendiga seotud küsimuste lahendamisel kontrollida tõendipõhiselt väiteid, mis seonduvad süüdistuse sisuga. Isiku kohtu alla andmisel prokuratuuri esitatud süüdistusakti alusel kinnitataksegi sisuliselt kuriteokahtluse piisavat põhjendatust. Välistatud ei ole aga näiteks vahistamisalusega seotud asjaolude kontrollimine muul viisil, s.o kriminaaltoimiku väliste andmete pinnalt. Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul eelnevast tulenevalt pädevus tõendite hindamiseks kujundamaks tõendipõhiselt seisukohta põhjendatud kuriteokahtluse osas ning tuginetud on süüdistusaktile, mis annab piisava aluse jaatada põhjendatud 4
53. kuriteokahtluse olemasolu vahistamise eeltingimusena. Asjaolu, et W.A eitab süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemist ning tema meelest ei kinnita kahtlustust ka kogutud tõendid (A. Q.A viide telefonikõnede väljatrükile ja seisukoht, et ei leidu ka teisi süüd kinnitavaid tõendeid) on kahtlemata tema õigus, sest isiku süü küsimus kuulub põhjalikule kontrollile hilisemas menetluses, kus antakse hinnang kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Maakohus on välja toonud, milles A. Q.A roll kuritegude toimepanemisel kuritegeliku ühenduse liikmena seisnes. Kaitsja ja A. Q.A põhiväited on aga peamiselt suunatud sellele, et süüdistatava suhtes puuduvad vahistamisalused. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on oma lahendis viidanud sellele, et A. Q.A-d on varem korduvalt karistatud reaalse vangistusega. Ringkonnakohus möönab, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on retsidiivusoht kõrgem. Maakohus osundas sellelegi, et A. Q.A kuriteod on muutunud ohtlikumaks. Käesolevalt süüdistatakse A. Q.A-d pikaajalises kuritegelikku ühendusse kuulumises, milles tal oli täita aktiivne roll. Vahistamistaotluse kohaselt jätkas W.A oma tegevust kuritegelikus ühenduses ka karistust kandes ning tal on aastate jooksul vangistuses ja vabaduses viibides välja kujunenud kuritegelikud sidemed nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis. Prokuratuur on seetõttu veendunud, et W.A vabanedes taastab kuritegelikud kontaktid ning on võimalik, et ta hakkab taas kuritegusid toime panema. Arvestades, et kriminaalmenetluse eeluurimise ajal on selgunud, et R. Smirnov ja teised kuritegeliku ühenduse liikmed on osutanud vaimset kaasabi ühenduse liikmetele, sh A. Q.A-le, vangistuse kandmise ajal tekkinud erimeelsuste lahendamisel teiste kuritegelike ühenduste liikmetega, siis on suur tõenäosus, et W.A võib samasugust abi osutada teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele, kuivõrd süüdistuse kohaselt omab ta aktiivset ja olulist rolli ühenduse tahte kehtestamisel erinevate isikute suhtes ähvarduste ja vägivalla kasutamise teel. Sellise autoriteedi esinemist on prokuratuur vahistamistaotluses ka näidetega põhistanud, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et vaid vara puudumine näitab, et A. Q.A-l kuritegelikus ühenduses autoriteet puudub. Esineb oht, et W.A võib jätkata kuritegeliku ühenduse liikmena selle eesmärkide täitmist ja panna toime uusi kuritegusid. Riigikohtu lahendis nr (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20) on leitud, et vangistusest isiku edasist õiguskuulekas käitumist saab hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast on karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Antud juhul iseloomustab A. Q.A käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuste olemasolu, millest 13 on määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle mitteallumise eest ja 2 keelatud esemete valdamise eest. Ehkki W.A on selgitanud oma põhimõtteid tööst keeldumise osas, tuleb olemasolevat kohtupraktikat silmas pidades möönda, et ka isiku käitumine vangistuses annab aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu vabaduses ja seda vaatamata vangla poolt välja toodud riskiprotsentidele, mis on keskmisest väiksemad. Maakohtu lahendi tühistamiseks ei anna alust ka A. Q.A vanus ega tervislik seisund. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas on kinnipeetavale tagatud. Vahistatu, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas või arestimajas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kuna uute kuritegude toimepanemise oht on arvestades isiku varasemat elukäiku, tema hoiakuid ja süüdistuse sisu kõrge, siis ei oleks vaid karistusjärgne käitumiskontroll piisavaks meetmeks, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt ning A. Q.A vahistamine on seetõttu vältimatult vajalik. A. Q.A määruskaebuse väiteid, mis puudutavad teist vahistamisalust – 5
55. kriminaalmenetlusest kõrvale hoidmist, ringkonnakohus ei käsitle, sest maakohus on A. Q.A vahistanud vaid seetõttu, et süüdistatava puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuivõrd apellatsioonikohus maakohtu määruses minetusi ei tuvastanud, siis tuleb määrus jätta

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2,5 tunni ulatuses kohtumäärusega tutvumise, kaitsealusega kohtumise ja määruskaebuse koostamise eest põhjendatud. Samuti on põhjendatud tasu, mida kaitsja küsib sõidu eest Narvast Jõhvi ja tagasi (96 km). Kaitsja tasuna taotletud summa 154,56 eurot (sh käibemaks 25,76 eurot) kuulub rahuldamisele.

§ 175lg 1 p 4 alusel loeb ringkonnakohus advokaat I.

Belugini kaitsjatasuna arvestatud summa 154,56 eurot (sh käibemaks 25,76 eurot) menetluskulude hulka. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau 6 Aarne Sarjas