1-17-9125/122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9125 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 19.02.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Eduard Levitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks el.valvega Süüdimõistetu Eduard Levitski, isikukood 38308092244, viibib Viru Vanglas Valitud kaitsja Küllike Namm RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada Eduard Levitski karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.03.2022, millest esimeseks 12-(kaheteistkümnek s) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta esimeseks 24-(kahekümne neljaks) kuuks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Eduard Levitski järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Eduard Levitski suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba küsimata; 1 6) a lluma elektroonilisele valvele 12 (kaheteistkümne) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Eduard Levitski vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Levitski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Levitski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega KarS § 256 lg 1; 214 lg 2 p 1, 4; 184 lg 2¹ p 1; 203; 121 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 6 aasta 3 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 11.12.2015 ja lõpp 11.03.
2. Kinnipidamisasutuses Eduard Levitski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib asuda elama aadressile xxx, oma abikaasa ja laste juurde. Korteri omanikeks on Eduard Levitski ja I L. Korteris elab tema abikaasa koos 2 alaealise lapsega. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku korterisse EJ seadme paigaldamiseks on andnud isiku abikaasa J L ja I L. Isikul on keskharidus ja läbinud keevitaja kursused . Riigikeelt ei valda. Varasemalt on töötanud ametlikult ehitajana. On varasemalt omanud xxx kuid praeguseks hetkeks on xxx aegunud. Vangistuse ajal kannab raha peamiselt abikaasa. Lõi kuritegeliku ühenduse, mille eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Töötab vanglas majandustöödel. K -Raha andmetel täitmisel nõuded puuduvad, vabanemisfondis on xxx eurot. Eduard Levitskil on võimalus vanglast vabanedes asuda tööle ettevõttesse xxx ning xxx. Elektrooniline valve pole töötamisel takistuseks. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, abikaasa ja lapsed. Isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid ja suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ka vangistuse ajal. Kinnipeetav on võimeline mõjutama teisi isikuid. Kinnipeetav väidab, et ei tundnud enamikke enda poolt loodud kuritegeliku ühenduse liikmeid. Isiku riskivat elustiili iseloomustavad korduvad kriminaalkaristused, grupis sooritatud kuriteod, hulgalised liiklussüüteod. Isiku sõnul on ta varasemalt tarvitanud kergeid alkohoolseid jooke nädalavahetustel. Puuduvad andmed selle kohta, et isikul oleks probleeme alkoholi kuritarvitamisega.
3. a on väärteokorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on esinenud psühhiaatrilisi probleeme ning saab ravi. On toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Varasema vangistuse ajal on osalenud sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Raskusi võib tekkida probleemide määratlemisel ja oma tegevuste tagajärgede mõistmisel. Arvestades kinnipeetava kuritegude ja nende sooritamise põhjustega võib öelda, et probleemide lahendamiseks võib kasutada kriminaalset tegutsemisviisi. Korduvad kriminaal- ja väärteokaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on kesine, kordab pidevalt oma vigu ja ei tee nendest järeldusi. Levitski on seotud kuritegeliku ühenduse loomisega, mis viitab väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. On varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangistuse ajal ametnikesse negatiivset suhtumist ei ole väljendanud. Kinnipeetav väärtustab peresuhteid ning perekond on põhiline motivaator edaspidi seaduskuulekaks eluks, kuid varasem võimetus kuritegelikust käitumisest loobuda seab kahtluse alla tegeliku motivatsiooni. Varasemate kuritegude hulgas on narkokuritegu, kehaline väärkohtlemine, praegune kuritegu on narkokuritegu, väljapressimine, kehaline väärkohtlemine, asja rikkumine ja hävitamine ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine. Võrreldes varasemaga vägivaldsuse aste on jäänud samaks 2 ning oma kuritegudega on saadud suuremat tulu ja tekitatud sellega ulatuslikumat kahju tervele ühiskonnale. Kuritegude soodusteguriks ja põhjuseks on majandusliku kasu saamise soov. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25 % Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40 % Viru Vangla ei toeta Eduard Levitski vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuurile teadaolevatel asjaoludel ei välista prokuratuur, vaatamata vangla seisukohale, Eduard Levitski ennetähtaegset vabastamist. kohtuistungil Eduard Levitski avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Vangistuses viibitud ajast tegi enda jaoks õiged järeldused, ei taha oma perekonnaliikmetele kahju teha, peamine motivaator on perekond, tahab seadusekuulekalt elada, sellise järelduseni jõudis vanglas, kus viibib juba kolmandat aastat. See on tema teine vangistus. Esimese karistuse kandmise ajal oli veel noor, siis ei olnud perekonda. Esimene karistus oli 2008.a, vabanes 2010.a. Need kolm aastat, mis viibib vangistuses, mõjutasid teda, tema maailmavaadet. Seda näitab ka tema käitumine, mingeid õigusvastaseid tegusid pole toime pannud. Ei rikkunud distsipliini. Ei ole ettekandeid tema suhtes. Vanglas olles käis tööl, nagu vangla kodukord näeb seda ette. See näitab, et võib elada seaduskuulekat elu ja olla oma lastele eeskujuks. Toetab materiaalselt last, kes elab abikaasaga koos. Veel kaks last vajavad tema abi. Abikaasa tegeleb praegu laste kasvatamisega üksi, mis on talle raske. Teadvustas oma süüd ja palub anda talle veel üks võimalus tõestada, et suudab elada seaduskuulekat elu. Loovutas riigile temale kuuluva kinnistu „xxx “, see on märk tema heast tahtest. Kaitsja palus vabastada Eduard Levitski enne tähtaega koos elektroonilise valvega. Esitas täiendavad dokumentaalsed tõendid, s.o 27.11.2018 vastus Viru Vanglast, et isikul ei ole distsiplinaarkaristusi, ta ei keeldunud töö tegemisest, tal ei ole täitmata nõudeid või võlgnevusi (tl 20). Samuti esitatud MTA 3.12.2018 tõend, et kuni vahistamiseni oli E.Levitski tööga hõivatud (tl 19), ei saa väita, nagu iseloomustuses on, et kuriteod pandi toime vaid materiaalse kasu saamiseks. Ta töötas ja sai sissetulekut. Esitas garantiikirjad kahest ettevõttest – xxx ja xxx, et E.Levitski’t on nõus võtma tööle vabastamise korral (tl 17, 18). Esitas väljatrüki pangakontolt, mis kinnitab, et lapse T L ülalpidamiseks maksab elatist ka vangistust kandes (tl 16). Samuti esitas kolme perekonnaliikme kinnitused, et vabastamise korral hakkavad E.Levitski’t toetama (tl 13-15). Kaitsja leidis, et on täidetud tingimused E.Levitski ennetähtaegseks vabastamiseks. Karistus liitkaristusena – 6 aastat 3 kuud, see näitab, et kohtuotsusega on antud hinnang tema tegevusele ning ennetähtaegsel vabastamisel ei ole vaja anda tema tegudele täiendavat hinnangut. Pahatihti tuleb kohtulahendites ette, et isik pani toime niivõrd rasked kuriteod, et teda ei ole võimalik ettenähtaegselt vabastada. Kaitsja arvates, mis ühtib prokuratuuri arvamusega, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei pea kohus revideerima süüdimõistvat kohtuotsust ja isiku tegusid. Kohatu on viidata toime pandud kuritegude raskusele. Pigem, et kas isik on oma käitumisest aru saanud, seda on näha tema iseloomustusest, käitumine vanglas. Teiseks on tingimused vabaduses, kas tal on võimalused resotsialiseerumiseks, elukoht, töökoht, perekond. Või on kõrge risk, et ta hakkab uusi kuritegusid toime panema, sest need tingimused ei ole täidetud. Juba menetlusliigi valik- kokkuleppemenetlus näitab, et isik on aru saanud oma vigadest ja need tunnistanud. Isik on vangistuses käitunud nõuetekohaselt. Veel paremini ta end näidata lihtsalt ei saa, see pole võimalik. Tal on reaalsed võimalused elada vabaduses seaduskuul ekat elu – toetav perekond, töö, elukoht. Miks vangla ei toeta – protsendid ja kõrgohtlikkus – kohtupraktikas korduvalt räägiti, et arusaamatu on nende arvutuskäik ja nendele tugineda ei saa. Kõrgohtlikkuse staatus tekib automaatselt kui on näiteks kuritegeliku ühenduse paragrahv. Ja isegi kui protsendid on väikesed, 3 siis programm automaatselt loob kõrgohtlikku staatust ja vangla ei toeta vabastamist. Elektroonilisele valvele allutatud isik elab väga piiratud tingimustes ja tugeva kontrolli all. Kui ta tingimused rikub, siis satub vangistusse tagasi. Aga vaieldamatult riigile odavam on tagada kontroll isiku käitumise üle, kui hoida teda vanglas. Samas selle aja jooksul isik taasühiskonnastub, olles samas valve all. Kui vabaneb karistuse ära kandes, siis puudub riigi kontroll tema üle. Levitski käitumine vangistuses on olnud vaieldamatult positiivne ja palub kohtul ta vabastada elektroonilise valve alla. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse leiab, et Eduard Levitski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega on põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Viru Vangla iseloomustusest nähtub rida negatiivseid asjaolusid E.Levitski suhtes - isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid ja suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ka vangistuse ajal. Kinnipeetav on võimeline mõjutama teisi isikuid. Probleemide lahendamiseks võib kasutada kriminaalset tegutsemisviisi. Korduvad kriminaal- ja väärteokaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on kesine, kordab pidevalt oma vigu ja ei tee nendest järeldusi. On varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, varasem võimetus kuritegelikust käitumisest loobuda seab kahtluse alla tegeliku motivatsiooni. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Samas tema käitumist vangistuse kandmise ajal iseloomustatakse positiivselt. Eduard Levitski töötab majandustöödel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Võlgnevusi ei ole. Vabaduses on olemas garanteeritud elu- ja töökoht (kaks tööandjat on nõus võtma teda tööle, mille kohta esitas kaitsja garantiikirjad) ja toetav sotsiaalvõrgustik (perekonnaliikmed esitasid kirjalikud avaldused selle kohta). Viru vangla ei toeta Eduard Levitski ennetähtaegset vabastamist, viidates tema kõrgohtlikkusele avalikkusele. Samas vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26; 2.03.2018 määrus 1 -16-3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1 -15-6703, p 5). Prokuratuur aga ei välista ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel peab kohus arvesse võtma kõiki asjaolusid, s.o toime pandud kuritegude laadi ja raskust, süüdimõistetu käitumist enne vangistuse kandmist, karistuse kandmise ajal ja millised on väljavaated tema taasühiskonnastamisele. Eduard Levitski kannab karistust raskete esimese astme kuritegude eest, sealhulgas kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja narkokuriteo eest. Samas Riigikohus on selgitanud, et isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega. Seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud KarS § 76 lgtes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel, KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest. (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21) Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS 4 § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Levitski enda väited, et karistus on teda piisavalt mõjutanud, riimub objektiivsete asjaoludega, s.o tema käitumisega vanglas. Distsipliinirikkumisi tal ei ole. Töötab majandustöödel (st ei keeldu sellest, tööst keeldumine on aga omane kriminaalse subkultuuri hoiakuid jagavatele süüdimõistetutele). See näitab, et vabaduses soovib Levitski elada seaduskuulekat elu. Selleks on tal ka kõik eeldused olemas. Tal on garanteeritud elu - ja töökoht, perekonna tugi. Levitski väited soovist teenida seaduslikku tulu ja hoolitseda oma perekonna eest on usutavad ja kohtule veenvad. Kahtlemata jääb antud määruse tegemisel oluliseks momendiks Levitski toimepandud kuritegude raskus ja laad – narkokuriteod, organiseeritud kuritegevus – kuritegelik ühendus. Siinkohal aga arvestab kohus nii eeltoodud positiivseid asjaolusid, aga ka süüdistaja positsiooni. Prokuratuuri arvamus on väljendatud küll napisõnaliselt, sisult ühe lausega. Senises kohtupraktikas on aga leitud, et prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samas, kuigi seda ei saa käsitleda vabastamist toetava arvamusena ning prokuröri (nagu ka vangla) arvamus ei ole kohtule siduv, lähtub kohus antud määrust tehes sellest, et süüdistaja, kui õigusriigis süüdistusfunktsiooni kandja, ei seisa vastu Levitski ennetähtaegsele vabastamisele, st on samuti arvamusel, et vabaduses ei hakka Levitski uusi kuritegusid toime panema. Eeldada vastupidist, et prokuratuur möönab Levitski puhul uute kuritegude toimepanemist vabaduses, aga ikkagi ei vaidle tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu, on ebaloogiline. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Eduard Levitski tingimisi ennetähtaja elektroonilise valve alla vabastamine on põhjendatud ja temale tuleb anda veel üks võimalus karistuse vabaduses kandmiseks. Levitski on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, töötab majandustöödel, tema elu- ja töötingimused vabaduses on head ning varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos on selline, et hinnates need asjaolud kogumis, annavad need küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses hoidub Levitski uute kuritegude toimepanemisest. Vastupidine lähenemine, et teatud kuriteo liikide puhul (nt narkokuriteod, kuritegeliku ühenduse loomine, rasked isikuvastased kuriteod) on ettetähtaegne vabastamine apriori välistatud ja nende kuritegude eest peab isik karistuse alati lõpuni ära kandma, oleks vastuolus seadusega (KarS selliseid piiranguid ei tunne) ja teeks seda liiki kuritegusid toime pannud isikute puhul karistuse eesmärkide saavutamist kas võimatuks (karistuse toime piirduks sellisel juhul vaid isiku isoleerimisega, mis ei ole karistuse lõplik eesmärk) või oluliselt raskendatuks (süüdimõistetul puudub tõhus motivatsioon oma käitumise oluliseks parandamiseks). Ennetähtaegse vabastamise instituut kui selline muutuks nende süüdimõistetute puhul tühiseks, mõttetuks ja reaalselt mittetoimivaks, mis asetaks need süüdimõistetud muuseas ebavõrdsesse olukorda, võrreldes raskuse po olest võrreldavate, aga loomu poolest teist laadi kuritegude toimepanemise eest süüdimõistetud isikutega, kelle puhul ennetähtaegse vabastamise võimalus oleks jätkuvalt aktuaalne, reaalne ja toimiv ning (erinevalt esimestest) neid süüdimõistetuid karistuse eesmärkide saavutamisele reaalselt suunav. Katseaega tuleb määrata karistuse aja lõpuni, allutades Levitski’t 24 kuuks käitumiskontrollile ja esimesteks 12 kuuks elektroonilisele valvele (kohtu arvates vangla pakutud 6 kuud jääb väheseks, et tagada isiku resotsialiseerumine ja kontroll tema käitumise üle). Lisaks määrata kohustused mitte tarvitada alkohol; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; ilmuda 5 kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba küsimata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 6