KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9125 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- aprilli 2018 määrus Silver Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Silver Semiskar (ik 37303222246) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebused RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata K. Kooga advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt süüdimõistetu Silver Semiskarile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
- Mõista Silver Semiskarilt riigituludesse välja menetluskulu 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
- Silver Semiskaril tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega tunnistati Silver Semiskar süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti kergem karistus, s.o 5 aastat vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 9 aastat vangistust ning S. Semiskarile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist 9 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.06.2013 ja lõpeb 05.06.
- Viru Vangla esitas 21.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
- Viru Maakohtu 30.04.2018 määrusega jäeti S. Semiskar vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
- Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, planeeritult ning grupis. Viimane karistus on mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mis tähendab, et isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid.
- Väärib märkimist, et S. Semiskari suhtes menetletakse kriminaalasja nr 1-16-9323
(15922700092), milles teda süüdistatakse vanglas 23.06.2015 toimepandud kuriteos KarS § 327 lg 1 järgi. Kaitsja esitas maakohtule ka antud kriminaalasjas prokuröriga sõlmitud kokkuleppe.
- Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning viimane ametlik töökoht oli tal aastatel
- Tasumata nõudeid on kinnipeetaval 14731,01 euro ulatuses, mis maakohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Vangistuses ei ole kinnipeetav töötanud, kuna tema tervislik seisund seda ei võimalda. Kuna isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele.
- Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt ühel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuid ta rikkus katseajal kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, katseaeg lõppes uue kohtuotsusega. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi ennetähtaegselt vabanedes suudaks täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.
- Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei näe isik oma tegevuse negatiivset mõju ühiskonnale ning seab isikliku heaolu sellest kõrgemale. Tema motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on kaheldav. Eeltoodut süvendab maakohtu hinnangul seegi asjaolu, et kinnipeetav ei ole lugenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmi „Viha ohjamine“ läbimist enda jaoks vajalikuks ja keeldus selle läbimisest. Kui nimetatud programm asendati programmi 2 „Agressiivsuse asendamise treening“ põhiste vestlustega, siis isik ei pidanud ka neid vestlusi enda jaoks vajalikuks.
- Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Semiskar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
- Maakohus on lähtunud peamiselt Viru Vangla iseloomustusest ja riskihindamisest. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on iseloomustuse koostamisel lähtunud sellest, et S. Semiskari on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja arvestanud muuhulgas ka arhiveeritud karistustega. Vangla iseloomustus ei ole korrektne – 11-st karistusest on viis arhiveeritud, karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud. Arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus üksnes KarRS § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel. Seega ei ole arhiivi kantud andmetele ka lubatav tugineda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 29).
- S. Semiskaril puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et viimane ei ole vangistuse kestel pahatahtlikult käitunud. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. S. Semiskar on seisukohal, et kui ta on kinnipidamiskohas võimeline õiguskuulekalt käituma, siis ta käitub samamoodi ka vabaduses. Kaebaja on lõpetanud suhtlemise endise tutvusringkonnaga ja pühendanud ennast täies mahus perekonnale. Kaebaja on leidnud korteri väikeses asulas, et olla eemal endistest tuttavatest.
- Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes on palju positiivset, mis võimaldavad teda taasühiskonnastumise huvides ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus on piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidistest süütegude toimepanemisest. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitsmine. Kui isik on vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei ole isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Eesmärk sai saavutatud ning tuleks püüelda selle poole, et anda isikule võimalus tõestada ning näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ning õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Isiku taasühiskonnastumine on tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam, kui olukorras, mil isik oma karistusaja lõpuni kannab. Arvestades Riigikohtu seisukohaga, tuleb teha otsustus, kas isik vabastada või mitte, lähtudes isiku käitumisest vanglas (RKKKm nr 3-11-12-17). Kui isik on kinnipidamiskohas korralikult käitunud, siis ei tohiks olla takistusi tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaebaja leiab veel sedagi, et materiaalseid raskuseid tal ei tule, kuna vabanemisfondis on 1500 eurot ja vabanemise korral hakkab ta saama igakuiselt töövõimetuspensioni, kuni kaebaja leiab endale töö, mis vastab tema tervisele.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu S. Semiskari kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja S. Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3
- Kaitsja hinnangul ei vasta maakohtu määruses toodud põhjendused Riigikohtu määruses nr 31-1-12-17 väljendatud põhimõtetele. Maakohus toob kaitsja hinnangul üldjoontes välja asjaolusid, mis iseloomustavad S. Semiskari käitumist enne karistuse kandmist ja neil asjaoludel peaks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel olema teisejärguline tähtsus.
- Maakohtu määruses on märkimist väärivaks peetud, et S. Semiskari suhtes menetletakse kriminaalasja nr 1-16-
- Menetletava kriminaalasja äramärkimine ei ole õigustatud, kuna kriminaalasjas ei ole tehtud otsust. Kaitsja esitas kohtule kokkuleppe, kuna Viru Vangla pidas vajalikuks kriminaalasja olemasolu iseloomustuses ära märkida. Kokkuleppest nähtub, et prokurör nõustus minimaalse karistusega – tingimisi rahalise karistusega.
- Alles kohtumääruse põhjenduste lõpus on maakohus positiivsena ära märkinud selle, et kinnipeetav on osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. S. Semiskar on ennast karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ülal pidanud ja see on Riigikohtu hinnangul ennetähtaegseks vabanemiseks esmane eeldus. Kui see eeldus on täidetud, siis võib kohus hinnata, kas muud negatiivsed asjaolud kaaluvad selle eelduse üles. Seda pole maakohus aga teinud ja võimalikud negatiivsed asjaolud ei kaalu üles positiivset.
- S. Semiskar on ka hoolitsenud resotsialiseerumise võimaluste pärast. Tal on kogutud vabanemisfondi 1500 eurot, tal on vabaduses kindel elukoht ja see on tal muretsetud võimalikult kaugele kriminaalkorras karistatud tuttavate elukohtadest (xxx linnaosas). Ta loodab läbi Töötukassa tööle asuda. Samuti on tal olemas lähedaste toetus (ema, endine abikaasa, lapsed).
- Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 31.05.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
- Kokkuvõtvalt on maakohus seisukohal, et S. Semiskari tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema isik ja varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Samuti ei ole maakohtu põhjendused vastuolus ka kõrgema kohtu praktikaga (RKKKm nr 3-1-1-12-17). Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks S. Semiskar tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Semiskari ennetähtaegseks vabastamiseks.
- Esmalt, vastusena määruskaebustes toodule, märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma põhjendavas osas tuginenud S. Semiskari arhiveeritud karistustele (maakohtu määrus lk 5). Maakohus on oma lahendis õiguspäraselt välja toonud, et S. Semiskar omab kuut kehtivat kriminaalkaristust.
- Esitatud määruskaebustes toodud peamine põhjus, miks tuleks S. Semiskar vangistusest ennetähtaegselt vabastada, on asjaolu, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamiskohas on 4 eeskujulik, mis on kaebuste esitajate hinnangul ka üheks ennetähtaegse vabastamise peamiseks tingimuseks.
- Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu, et õiguskuulekas käitumine kinnipidamiskohas on vaid üks asjaolu, mida tuleb ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta. Samavõrd olulist tähtsust omavad ka S. Semiskari isik, tema varasem elukäik ja toime pandud kuritegude asjaolud. Seda kõike hinnates jõuab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendumuseni, et S. Semiskari ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.
- Kuigi S. Semiskari käitumine kinnipidamiskohas on valdavalt eeskujulik, ilmneb siiski individuaalse täitmiskava täitmise osas S. Semiskari poolt teatavaid minetusi. Nimelt, kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluse edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmise aegse käitumise all ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist.
- Käesolevalt on maakohus õigustatult välja toonud, et S. Semiskar ei pea enda jaoks vajalikuks sotsiaalprogrammi „Viha ohjamine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ põhiste vestluste läbimist. Samas nähtub karistusregistri väljavõttest, et kuue kehtiva kriminaalkaristuse hulgas on ka vägivallaga seotud süütegusid. S. Semiskar, leides, et tema jaoks ei ole sotsiaalprogrammis „Viha ohjamine“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“ põhistel vestlustel osalemine vajalik, on asetanud ennast olukorda, kus individuaalses täitmiskavas püstitatud kõiki eesmärke ei ole võimalik saavutada. Samas on sellest võimalik järeldada, et S. Semiskar ei olegi motiveeritud viidatud eesmärke saavutama, kuna eeltoodud programmides mitteosalemise läbi ei ole võimalik analüüsida ja tegeleda põhjustega, miks S. Semiskar viidatud süüteod toime pani ja seeläbi ära hoida tulevikus sarnaste süütegude toimepanemist.
- Ühtlasi on maakohus toonud õigustatult välja seose varasemate S. Semiskari poolt toime pandud varavastaste süütegude ja vabaduses kindla töökoha puudumise vahel. Nimelt, kuna isikul puudub pikaajalise töötamise kogemus, ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning temal lasuvate rahaliste nõuete kogusumma on 14731,01 eurot, võib S. Semiskar majanduslike raskuste ilmnemisel varalise kasu saamise eesmärgil hakata toime panema uusi kuritegusid.
- S. Semiskar soovib, et kohus annaks talle võimaluse tõestada, et vangistuse vältel omandatud õiguskuulekas käitumine on püsiv ka pärast ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades isiku korduvat kriminaalkorras karistatust, on talle antud korduvalt võimalusi korrigeerida enda käitumist õiguskuulekuse suunas, kuid sellest hoolimata jätkas S. Semiskar erinevate süütegude toimepanemist. Ühtlasi rikkus ühel korral ka kriminaalhooldustingimusi. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik S. Semiskari käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ja seeläbi uute kuritegude toimepanemist ära hoida, mistõttu tuleb S. Semiskar jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30.04.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
- S. Semiskari kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot S. Semiskari kanda. 5 /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6