KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.05.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-9125 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Kaits

§76

lg.5 määrata Roman SMIRNOVILE katseaeg kuni 11.10.2022.

§78

p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrata Roman SMIRNOVI elektroonilise valve tähtajaks 10 (kümme) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§76

lg.5 alusel määrata 1 Roman SMIRNOVILE käitumiskontroll tähtajaga 24 (kakskümmend neli) kuud.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on Roman SMIRNOV katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§75

lg.2 p.2-1, 4, 7 alusel on Roman SMIRNOV katseajal kohustatud täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Roman SMIRNOV Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Roman SMIRNOV vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 06.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Roman Smirnovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Smirnov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega

(KarS) §256 lg.1, §214 lg.2 p.1, 4, §184 lg.2-1 p.1 (alates 01.01.2015 KarS §184 lg.2 -1) ja §203 (alates 01.01.2015 KarS §203 lg.1) järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 10 kuud alates 11.12.

1. Viru Vangla iseloomustuses t nähtub, et kinnipeetaval kehtiv ad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, kehtivaid karistusi on üks . Toimepandud kuritegude dünaamika on varieeruv, vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, kuritegudega on saadud suuremat tulu ja sellega tekitatud suuremat kahju ühiskonnale. Kuritegude soodusteguriks ja põhjuseks on majandusliku kasu saamise soov. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel ning osalenud vestlusel psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetav kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx külas, peale vangistust soovib asuda elama samasse elukohta. Maja omanik on kinnipeetava elukaaslase isa, majas elavad kinnipeetava elukaaslane ja tema poeg. Elukaaslane ja elukaaslase isa on andnud nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks, elukoht on selleks sobiv. Kinnipeetava elamisloakaart kehtib kuni 22.10.
2. kinnipeetaval on lukksepa eriala ja riigikeele A2 tase. Vangistuse ajal töötab kinnipeetav xxx ametikohal. Vabaduses tuli kinnipeetav enda sõnade kohaselt majanduslikult hästi toime. Seetõttu on võimalik, et kinnipeetav võib kuritegusid majandusliku kasu saamiseks toime panna ka juhul, kui ta enda sissetulekud on korrapärased. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, õde, elukaaslane ja pojad. Lähedased on valmis kinnipeetavat abistama ja toetama. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad nii kriminaalkorras karistatud isikud kui ka seaduskuulekad sõbrad. Kinnipeetav on võimeline mõjutama teisi isikuid. Kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad kriminaalkaristused ja korduvad liiklussüüteod. Kinnipeetaval on kõrge enesehinnang ja ta on enesekindel. Kinnipeetav ei tegutse hetkeimpulsi ajel, ta on oma tegevuse põhjalikult läbi mõelnud. Kinnipeetav võib probleemide lahendamiseks kasutada kriminaalset tegutsemisviisi, tema probleemilahendusoskus on kesine, ta kordab oma vigu ja ei tee neist järeldusi, on võimeline kasutama vägivalda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele, mis viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda ja seab kahtluse alla loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 27%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll 24 kuud, elektrooniline valve tähtajaga 3 kuud, katseaeg kuni 11.10.2022 ja lisakohustused vastavalt KarS §75 lg.2 p.2-1, 4,
3. Abiproku rör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud ja kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 3 Maakohtu istung Kinnipeetav Roman Smirnov kinnitas maakohtu istungil, et on kõigest aru saanud, kahetsenud ja teinud järeldused oma eelnevast elust. Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm leidis maakohtu istungil, et kinnipeetav vaarub võimalust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt

§76

lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 3 aastat 5 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek isikult, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral elama, on kriminaalhooldusametniku kinnitusel olemas. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt

§76

lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 4 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, on tema suhtes kehtivaid kriminaalkaristusi vaid üks. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust eriliigiste kuritegude toimepanemise eest. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on kogu vangistuse aja olnud hõivatud majandustöödega vanglas ja konsultandi tööga väljaspool vanglat, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on v angistuses läbinud kõik käesolevaks ajaks individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kuigi praegune vangistus ei ole antud kinnipeetavale esimene, on ta sellest käesolevaks ajaks kandnud ära natuke üle poole, mistõttu on alust arvata, et vangistuse peamine eesmärk on saavutatud, kinnipeetav on suunatud tagasi õiguskuulekale teele ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta pere juurde. Viru Vangla nähtub, et tegemist on elukohaga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava elukaaslane koos pojaga ja kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on oma perekonnaga side säilinud, kinnipeetav esitas menetluse käigus rida dokumente, milles lähedased kinnitasid, et on kinnipeetavat vabanemise korral valmis toetama. Kinnipeetava kaitsja esitas ka maakohtu istungil dokumendid selle kohta, et kinnipeetav elab oma elukaaslasega koos alates 2000, enne xxx veel xxx linnas. Neil on ühine poeg, kes on 16-aastane ja elukaaslase nimel. Samuti esitas kaitsja nn garantiikirjad kinnipeetava elukaaslaselt, õelt, emalt ning elukaaslase vanematelt selle kohta, et vanglas viibimise ajal on kinnipeetaval kõikidega suhted 5 säilinud, kõik toetavad kinnipeetavat vabanemisel ja on valmis teda igakülgselt toetama. Seega on alust arvata, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on kinnipeetavale tagatud igakülgne toetus ja abi ka perekonna poolt. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteer inud töökoha xxx. Maakohtu istungil esitas kaitsja nii garantiikirja kui vastava töölepingu, lisaks veel tõendi selle kohta, et samas firmas töötab ka kinnipeetava elukaaslane. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval määratlemata kodakondsus ja tema elamisloakaart kehtib vaid kuni 22.10.2019. Maakohus möönab küll, et ilma kehtiva elamisloata ei ole legaalne töötamine võimalik, kuid leiab, et see asjaolu ei takista kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohus leiab, et vabanemise korral on kinnipeetaval piisavalt aega elamisloa uuendamiseks. Üldteadaolevalt ei lähe korduva dokumendi taotlemisega Eesti Vabariigis kaua aega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ning narkootikume ta ei tarvita. Maakohtu istungil esitas kinnipeetava kaitsja Viru Vangla meditsiinidokumendid, millest nähtub, et teostatud narkotestid on olnud negatiivsed, kuid kinnipeetava vererõhk on kõikuv ja tal on kalduvus hüpertooniale. KarS §76 lg.4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav on varem karistatud, ei leia maakohus, et tegemist on üleliia kõrge retsidiivsusriskiga edaspidi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav võib oma probleemide lahendamiseks kasutada kriminaalset tegutsemisviisi ja vägivalda ning on oma tegevuse hoolikalt läbi mõelnud, kuritegeliku ühenduse loomine näitab aga kuritegelikke hoiakuid ja negatiivset suhtumist ühiskonda. Maakohus möönab, et selliste järeldustega võib nõustuda, kuid leiab ka, et need asjaolud ei anna alust kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, on tema tegevust ja käitumist võimalik jälgida, ohjata ja suunata kriminaalhoolduse läbi. Kinnipeetav peab mõistma, et vähimagi rikkumise korral ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittetegemise korral tuleb karistus lõpuni kanda vanglas. Töökoha reaalne olemasolu ja osalemine poja kasvatuses vangistusest vabanemisel vähendavad samuti kinnipeetava vaba aega. See kõik omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks ka seda, et vabanemine elektroonilise järelevalvega tähendab sisuliselt palju tugevamalt distsipliini ja reeglite järgimise kohustust. Nõustudes koos vastava allkirja andmisega vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tugeva kontrolliga, peab kinnipeetav endale sellest selgelt aru andma. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%. Kuigi iseenesest on nimetatud protsendid ilmselgelt madalad, maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. 6 Maakohus nõustub kaitsjaga selles osas, et ühe olulise aspektina tuleb arvestada ka seda, et kuigi kinnipeetavat on karistatud mitme erineva sätte järgi, on karistused, s.h. liitkaristus, talle mõistetud miinimumilähedane. Mõistes kinnipeetava 2017 süüdi, pidas kohus talle nende kuritegude eest kohaseks karistuseks 6 aastat 10 kuud vangistust. See tähendab, et Viru Maakohtu hinnangul oli just see karistusmäär kõikide kuritegude eest kokku sobiv selleks, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ülaltoodu alusel on maakohtul alust arvata, et antud kinnipeetava puhul on Vangistusseaduse §6 lg.1 sätestatud eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele täidetud. Seda arvamust kinnitab muuhulgas kinnipeetava käitumine vanglas. Samuti on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja saavutanud püstitatud eesmärgid. Kinnipeetava positiivne käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata elada ka vabaduses. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on olemas alused tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos esialgu elektroonilise valvega on antud kinnipeetava puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine on vabaduses oluliseks toeks ning tagab kontrolli kinnipeetava edasise elu ja tegevuse üle. Ühtlasi annab see ka võimaluse kinnipeetavale näidata, et oma edaspidise elu suudab ta elada seaduskuulekalt.

§76

lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 11.10.2022.

§78p.2 kohtumääruse jõustumisest.

alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud ja käitumiskontrolli pikkuseks maksimaalselt võimaliku 24 kuud. Maakohus esimese tähtajaga ei nõustu. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, toimepandud kuritegusid ja Viru Vangla iseloomustuses viidatud ohtlikkuse taset, leiab m aakohus, et põhjendatud on pikem elektroonilise valve tähtaeg. Kuna siinkohal tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke, peab elektroonilisel valvel olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 10 (kümme) kuud.

§75

- 1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§76lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale käitumiskontrolli tähtajaks 24 kuud.

7

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on kinnipeetav katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral kolm lisakohustu st. Maakohu s nõustub selle seisukohaga. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav ise narkootikume ei tarvita, oli tema poolt toimepandud kuritegu seotud narkootikumide käitlemisega suures koguses. Seega on lisakohustus selles osas põhjendatud.

§75

lg.2 p.2-1, 4 ja 7 alusel kohustab maakohus kinnipeetavat katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus

§76ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8