Obsah (6)

§ 255§ 214§ 184§ 189§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10307 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

§ 255

lg 1; § 214 lg 2 p 4, § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 § 184 lg 21) ja § 189 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Mihhail Morozovi (Morozov; isikukood 38007150356) kaitsja vandeadvokaadi abi S.E Matvejev, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Mihhail Morozovi kaitsja vandeadvokaadi abi S.E Matvejevi apellatsioon Viru Maakohtu
2. novembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 10.11.2017 kohtuotsusega karistati Mihhail Morozovit

§ 255

lg 1 järgi 4 aasta vangistusega;

§ 214

lg 2 p 4 järgi 4 aasta vangistusega;

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta vangistusega ning

§ 189

lg 1 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M.

Morozovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes M.

Morozovi karistusaja alguseks 06.04.

1. M. Morozovile valitud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Muuhulgas mõisteti kohtuotsusega M. Morozovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1 175 eurot ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 204,48 eurot. Menetluskulud kogusummas 1379,48 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul.
2. Viru Maakohtu 10.11.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega süüdistatavalt mõisteti välja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 204,48 eurot. Süüdistavale oli kohtueelses menetluses määratud kaitsja RÕA korras. 11.04.2016, olles kahtlustatav, süüdistatav sõlmis kliendilepingu AB-ga Sven Sillar. Süüdistatava arvamusel ei olnud tal vajadust RÕA korras määratud kaitsja järele, mille tõttu ta loobus RÕA korras määratud kaitsjast, soovides leida endale kaitsja omal valikul. Süüdistatav teatas sellest kirjalikult menetlejale, kuid süüdistatava loobumine RÕA korras määratud kaitsjast jäi toimiku juurde lisamata. Süüdistatav on sellel arvamusel, et KrMS § 34 lg 1 p 3 kehtestatud kahtlustatava õigus kaitsja abile tähendab eelkõige õigust vabalt valida temale sobiv kaitsja. Antud juhul oli kahtlustatavale määratud kaitsja sõltumatult tema valikust. Süüdistatav on sellel seisukohal, et RÕA korras kaitsja määramisega oli rikutud tema õigust vabalt valida temale sobiv kaitsja. Kokkuleppe sõlmimine toimus vahetult enne istungit, millel prokuratuur esitas taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamise kohta. On loomulik, et selles olukorras süüdistatav ei saanud põhjalikult kontrollida kokkuleppes määratud kulude summasid. 10.11.2017 kohtuistungil, millel süüdistatav nõustus sõlmitud kokkuleppega, süüdistav ei pidanud vajalikuks loobuda kokkuleppest, kuna sellel juhul kokkuleppe sõlmimine oleks võinud nurjuda ja menetlus oleks jätkunud üldmenetluse korras, mida süüdistatav ei soovinud. Süüdistatav on arvamusel, et selles olukorras kulude väljamõistmine õigusabi osutamiseks RÕA korras ei ole põhjendatud. Süüdistatav on ka sellel arvamusel, et kui menetlusalune isik ei ole nõus sellega, et õigusabi anti RÕA korras, pidi olema võetud arvesse tema soov valida kaitsjat omal valikul. Süüdistatav soovib tema kaebuse läbivaatamist kohtuistungil sellel põhjusel, et ta soovib anda ütlusi õigusabi andmise asjaolude kohta: tõendada ütluste pinnalt kaebuses esitatud faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et M. Morozovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Edutuks jääb seetõttu ka taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
4. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist, kuna süüdistatav ei soovinud endale riigi õigusabi korras kaitsjat ning seetõttu peaksid jääma kohtueelses menetluses tekkinud kulud riigi kanda. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t
7. Küsimus sellest, kas süüdistatav soovis kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras kaitsjat või mitte, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) Viru Maakohtu 10.11.2017 otsuses sisalduv otsustus menetluskulude väljamõistmise kohta vastab 03.11.2017 kokkuleppele, mille M. Morozov koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Kaitsja igasugused väited selle kohta, et süüdistatav ei jõudnud kokkulepet üle vaadata, ta ei soovinud riigi õigusabi korras kaitsjat, on edutud. Kaitsja ise viibis seejuures kokkuleppe sõlmimise juures ega pidanud vajalikuks viidata asjaoludele, mida ta apellatsioonis välja on toonud. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu kindlaksmääramise või tasumise ulatust kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao sätteid või § 339 lõiget
14. Seega ei ole M. Morozovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude väljamõistmist vaidlustada. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole M. Morozovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
15. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 Maarika Kuusk