lg 2 p 5 järgi üldmenetluses Süüdistatav Q.O, isikukood XXX, xxxx kodakonik, elukoht xxxx, xxxx, emakeel xxxx, töökoht Xxxx, kriminaalkorras karistamata Tõkendid Q.O suhtes tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Gregori Palm (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 3051, § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311, § 312 ja § 313 maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Q.O
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistuseks mõista temale rahaline karistus 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 14,30 eurot, so 2145 eurot. 2.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Q.O ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
p 1 alusel arvestada Q.O-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 11.10.
) § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse käik ja poolte seisukohad Harju Maakohtu 21. juuli 2021 kohtumäärusega anti Q.O kohtu alla
Samuti võeti menetlusse kannatanu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja V. E.i esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 279 eurot. Kriminaalasja arutati üldmenetluses 07. september 2021 kuni 09. september 2021 toimunud kohtuistungitel. Prokurör taotles Q.O süüditunnistamist
Prokurör oli seisukohal, et Q.O süü on kriminaalmenetluses kogutud tõenditega tõendatud. Prokuröri hinnangul oli tõendi allikana Q.O ütlused ebausaldusväärsed ning objektiivselt tuvastatud asjaoludest kõrvale kaldumiste rohkus peaks tingima tema ütluse kõrvale jätmise täies ulatuses. Lisaks leidis prokurör, et Q.O poolt ära võetud mobiiltelefoni väärtus varguse toimepanemise hetkel ületas kahtekümmend miinimumpäevamäära ning puuduvad ka muud asjaolud, mis õigustaks Q.O suhtes õigusvastasust välistava asjaoluna
Prokuröri hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada, et Q.O on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, ta on soliidses eas ning tal on üldiselt välja kujunenud nii iseloom kui käitumismustrid. Prokuröri hinnangul on väga vähetõenäoline, et Q.O kordaks kuriteo toimepanemist lähemas tulevikus. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk minimaalne ning eripreventiivseid eesmärke ei ole täita. Eelöeldut arvestades, tuleb Q.O karistada kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Arvestades Q.O süüd, peab prokuröri hinnangul süüdistatavale määratud karistuse suurus lähenema sanktsiooni keskmäärale, kuivõrd puuduvad asjaolud, mis tingiksid ülikarmi riigipoolset reageeringut. Prokurör taotles Q.O karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja palus tsiviilhagi rahuldada täielikult. 07.09.2021 toimunud kohtuistungil ei tunnistanud Q.O end temale esitatud süüdistuses süüdi. Q.O keeldus kohtumenetluses ütluste andmistest ning kaitsja avaldas Q.O kohtueelses menetluses antud ütlused. Q.O selgitas viimases sõnas, et tema auto ei olnud valesti pargitud ning tal ei olnud õrna aimugi, mida teeb marodööri moodi inimene tema auto juures. Kui süüdistatav oma koduaknast märkas talle tundmatut isikut auto juures, reageeris ta sellele, paludes nii eesti-, vene-, saksa ja inglise keeles isikul auto juurest 3 / 24 1-21-4683 eemalduda. Kuivõrd auto juures tegutsenud isik ei reageerinud, tormas Q.O alla. Q.O hinnangul oli ta tõenäoliselt selleks ajaks juba viidud afektilaadsesse seisundisse. Ta võttis isikult ära mingi relvalaadse asja ära ning lahkus sündmuskohalt. Q.O jaoks tundus tegemist olevat odava hiina mänguasjaga moodi oleva asjaga mille ta viskas hiljem auto aknast välja. Q.O taotles enda kannatanuks tunnistamist. Kaitsja vaidles prokuröri seisukohtadele vastu ning leidis, et süüdistusaktis Q.O-le etteheidetav tegu ei ole aset leidnud. Kaitsja hinnangul ei ole
lg 2 p 5 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud täidetud, kuivõrd Q.O-l puudus soov asi enda kasuks pöörata. Kuivõrd Q.O viskas ära võetud mobiiltelefoni ära, ei saa seda tegevust nimetada vara enda kasuks pööramist. Kuna Q.O-l ei olnud omastamissoovi, siis ei saa teda varguses ka süüdi mõista. Kaitsja hinnangul välistab varguse objektiivse koosseisu täidetuse veel lisaks
. Käesolevas kriminaalasjas on Q.O andnud ütlusi, et tema hinnangul sooviti tema autot varastada või kahjustada, seega oli Q.O hädaseisundis. Viimasena leidis kaitsja, et Q.O tegu tuleb ümber kvalifitseerida väärteoks
Kaitsja hinnangul välistab kuriteokoosseisu ära võetud mobiiltelefoni väärtus, mis süüteo toimepanemise hetkel oli alla 20 miinimumpäevamäära, so 200 eurot. Kaitsja on kohtule esitanud tõendeid, mis ilmestavad seda, et vähekasutatud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 väärtus kasutatud asjade turul jääb alla 200 euro. Kuigi kannatanu on esitanud omapoolse tõendi asja väärtuse kohta ning lisanud ühe omapoolse tõendi, et asja väärtus on 220-240 eurot, ei saa kaitsja hinnangul olemasoleva tõendikogumi pinnalt ilma igasuguse kahtluseta väita, et igal juhul jääb asja väärtus üle 200 euro. Seetõttu palub kaitsja rakendada in dubio pro reo- põhimõtet. Lisaks toonitas kaitsja, et kahjunõue sisaldab ka käibemaksu. Karistuse valikul nõustus kaitsja prokuröri seisukohaga, et kõne alla ei tule raskemaliigiline karistus. Süü hindamisel tuleb arvesse võtta, et Q.O isiklik olukord tol hetkel ei olnud kerge, mida saab arvestada kergendava asjaoluna
-i tähenduses. Kaitsja palub Q.O-le mõista rahaline karistus tingimuslikult, kuivõrd Q.O rahaline olukord ei ole selline, et tuleks kõik kulud sisse kasseerida. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt Q.O-le esitatud süüdistust
Seejärel lahendab kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt esitatud tsiviilhagi (II) ja peatub Q.O-le mõistetaval karistusel (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (IV). I Süüdistus
lg 2 p 5 järgi
järgi on kuriteoga karistatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel juhindub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning tõendite tõendamisväärtus selgub kohtuotsuse põhjendavas osas. Objektiivne koosseis 4 / 24 1-21-4683 Kohus leiab, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, kas süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime Q.O poolt ning süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Kohus loeb kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendite põhjal tuvastatuks järgmised asjaolud.
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise üle kuulatud 14.04.2021 (tlk 112-114). Q.O varguse toimepanemist ei ole tunnistanud ning on andnud ütlusi selle kohta, et ta ei saa aru, miks teda varguses kahtlustatakse, kuid tal ei ole tahtlust vargust toime panna. Q.O ütluste kohaselt 05.04.2021 õhtusel ajal umbes kell 17.15 läks ta oma eakale ja dementsele emale toitu soojendama ja ravimeid andma. Ema elab temaga samal aadressil. Ta tahtis hakata kodunt väljuma, kui vaatas hetkeks köögiaknast välja ja nägi, et keegi askeldab tema auto kallal. Tal oli seljas neoonvest, mis oli kollast värvi ning ta arvas, et tegemist on ehitustöölisega, kes võib olla pärit kas Valgevenest või Moldaaviast. See isik vahepeal kummardas tema auto juurde ja vahepeal pildistas autot. Ta arvas, et ta võib tahta autot varastada. Ta arvas, et päeval pildistab ja öösel tullakse sellele järele. Tema sõiduk on Seat Arona registreerimisnumbriga xxxx ja selle tähekombinatsiooni ta ei mäleta. Tegemist on beeži tooni sõidukiga ja auto oli pargitud Õismäe tee 16 maja esimese trepikoja ette. Seal on parkimiskohad /…/. Koht, kuhu ta parkis, on loogiline jätk parkimiskohtadele. Ta hüüdis oma korteri köögiaknast, mis on kuuendal korrusel, sellele neoonvestis isikule, et mida ta teeb, palun mingu minema. Hüüdis seda viies erinevas keeles, kuid isik ei reageerinud. Ta ei saanud aru, kas tegemist on naisterahva või meesterahvaga, kuid ta pidas teda meheks. Kuna ta ei reageerinud, siis ta läks õue ja lükkas selle isiku oma autost eemale. Sel hetkel ta pildistas tema autot mobiiltelefoniga ja tema afektiseisundis haaras tema käest telefoni. Ta oli ärritunud tema pildistamisest. Tal oli raske tööpäev selja taga, samuti peab hooldama oma eakat ema, ta on üleväsinud. Tal ei olnud plaanis seda telefoni varastada, ta tahtis vaid, et see ehitustööline lõpetaks tema auto pildistamise. Ka õues ta ei saanud aru, kes pildistab tema autot, ta arvas, et see oli ehitustööline. Ta ei mäleta, et 7 / 24 1-21-4683 ta oleks midagi öelnud või see isik temale. Edasi istus ta koos võõra telefoniga oma autosse Seat Arona ja see ehitustööline jäi tema auto ette vasakusse nurka seisma, jäädes takistama tema sõitu. Ta proovis ehitustöölisest mööda saada oma autoga, keerates paremale ja ehitustööline tõmbus kõrvale. Ta sai temast mööda sõita ja liikus kodumaja eest minema. Ühel hetkel ta rahunes, sai aru, et see pole tema vara ja visaks läbi autoakna selle kuhugi põõsasse. Tal ei tulnud pähe viia see mobiiltelefon politseisse, et tagastataks omanikule. Ta viskas selle telefoni kuhugi Mustamäele Tallinna Tehnikaülikooli juurde põõsasse haljasalale. /…/ Ta ei saanud ehitustöölise puhul üldse aru, et tegemist on munitsipaalpolitseiametnikuga, ta ei tutvustanud end. Ta riietusest nägi ainult neoonkollast vesti. Ta ei ole süvenenud, millega Mupo tegeleb, kuid on aru saanud, et nad ei tee oma tööd korralikult. Mupo peab maske jagama ja aitama vaktsineerida, mitte tegelema sõidukite pildistamisega. Pigem ikka kahtlustasin, et tegemist on mingi kurjategijaga./…/ tema sõidukil oli ka invaliidimärk, sest tal olid selja- ja kaelaprobleemid, aga kas tol päeval see oli nähtaval kohal, ei mäleta. Seega vaatamata sellele, et Q.O ennast süüdi ei tunnista, on ta oma ütlustega kinnitanud, et ta haaras mobiiltelefoni ja lahkus. Kuigi prokuröri hinnangul ei ole Q.O ütlused usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta, siis kohtu hinnangul ei ole Q.O Q.O ütlused oma käitumise põhjenduse osas eluliselt usutavad ning antud vaid soovist vältida võimalikku vastutust. Samas on Q.O ütlused haakuvad sündmuse toimumise koha, aja ja viisi osas teiste kohtus vahetult uuritud tõenditega. Vara väärtus Kuivõrd sündmuse aja, koha ja viisi osas kriminaalasjas vaidlust ei ole, siis on kohtu hinnangul põhivaidlus selles, kas Q.O tegu on kvalifitseeritav kuriteo (
lg 2 p 5) või väärteona (
Tulenevalt
eeldab teo kvalifitseerimine
lg 1 järgi seda, et teo objektiks oleva vallasasja rahaline väärtus varguse toimepanemise ajal ületaks kahtekümmend miinimumpäevamäära või et asja rahaline väärtus ei oleks valdaja erilise huvi tõttu rahaliselt hinnatav. Siinkohal selgitab kohus, et
Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära (Riigikohtu lahend asjas nr 31-1-65-05 p 5, nr 3-1-1-61-09 p 24 ja nr 3-1-1-83-10 p 26). Seega on vaja järgnevalt kindlaks teha, kas Q.O poolt ära võetud mobiiltelefoni väärtus ületas teo toimepanemise hetkel 20 miinimumpäevamäära, ehk 200 eurot. Vallasasja (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 1 ja § 50 lg 2) kui eseme (TsÜS § 48) rahalist väärtust hinnatakse TsÜS § 65 kohaselt üldjuhul selle turuhinna alusel. Ka varastatud vallasasja väärtuse kui varguse koosseisutunnuse kindlakstegemisel tuleb eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest ehk turuhinnast (kohalikust keskmisest müügihinnast) ja ainult erandjuhtudel (mälestusesemete jms puhul) võib asja väärtuse tuvastamisel lähtuda valdaja erilisest huvist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-69-12 p 7). Viimati nimetatud juhul peab olema tõendatud asja eriline väärtus valdajale, valdaja eriline suhe sellesse asjasse. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja puhul ei saa rääkida varguse objekti puhul (mobiiltelefon Samsung Galaxy A51, IMEI koodiga xxxx) mälestusesemest või erilise väärtusega vallasasjast, kuivõrd tegemist oli tavapärase töövahendiga, tuleb kannatanule kuuluva vallasasja väärtuse tuvastamisel tugineda seega selle harilikust väärtusest ehk keskmisest turuhinnast. Mobiiltelefoni väärtuse tõendamiseks on kohtule esitatud Telia Eesti AS arve nr MA02704184/07.12.2020 (tlk 15) ja maksekorraldus nr SIR29029 (tlk 16). Eelnimetatud tõendite alusel on tuvastatav, et varguse objektiks olnud mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 soetati
lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik on tegutsenud kavatsetult alati, kui koosseisupärase tagajärje põhjustamine on tema käitumise eesmärk, siht. Nähtuvalt Õismäe tee 16, Tallinn asuva korteriühistus Taara videovalvesüsteemi kaamerate, kuid ka Õismäe tee 24, Tallinn asuva Haabersti Päevakeskuse videovalvesüsteemi turvakaamera videosalvestistest, mis on vaadeldud 14.04.2021 ja 16.04.2021 asitõendite vaatlusprotokollides, kui ka A. J. vormikaamera videosalvestisest, tegutses Q.O sündmuskohal sihikindlalt. Õismäe tee 16 kortermajast väljudes suundus Q.O kiirel sammul koheselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori A. J. suunas ning temani jõudes haaras Q.O A. J. käest mobiiltelefoni ning istus seejärel koheselt sõiduautosse. Sõiduautosse istudes sõitis Q.O kiirelt sündmuskohalt ära. Q.O on kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitanud, et /.../ta läks õue ja lükkas isiku oma autost eemale. Sel hetkel ta pildistas tema autot mobiiltelefoniga ja tema afektiseisundis haaras tema käest telefoni. Ta oli ärritunud tema pildistamisest. Tal oli raske tööpäev selja taga, samuti peab hooldama oma eakat ema, ta on üleväsinud. Tal ei olnud plaanis 12 / 24 1-21-4683 seda telefoni varastada, ta tahtis vaid, et see ehitustööline lõpetaks tema auto pildistamise/../. Edasi istus ta koos võõra telefoniga oma autosse Seat Aronasse ja see ehitustööline jäi tema auto ette vasakusse nurka seisma, jäädes takistama tema sõitu. Ta proovis ehitustöölisest mööda saada oma autoga, keerates paremale ja ehitustööline tõmbus kõrvale. Ta sai temast mööda sõita ja liikus kodumaja eest minema. Ühel hetkel ta rahunes, sai ta aru, et see pole tema vara ja visaks läbi autoakna selle kuhugi põõsasse (tlk 112-114). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi Q.O annab sündmuse aja, koha ja asjaolude osas teiste kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega haakuvaid ütlusi, siis oma käitumise põhjenduste osas on kohtu hinnangul Q.O andnud ennast õigustavaid ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi soovist vähendada oma vastutust juhtunu osas. Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, kuidas hoiab mobiiltelefoni äravõtmine ära sõiduki vargust. Lisaks on tunnistaja A. J. andnud kohtus ütlusi (tlk 85), et ta nägi meesterahvast, kui ta haaras telefoni, seisis tema ees ja istus autosse ning vaatas tema poole. Meesterahval oli lõbus ilme nagu saaks mängida, võttis telefoni naerul näoga. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et õiguskirjanduses on märgitud, et tegu ei ole vargusega, kui asi saadakse lihtsalt enda kätte, vaid tuvastatud peab ka olema selle asja väärtuse enda kasuks pööramine. Kaitseversioon omastamissoovi puudumisest tugineb süüdistatava Q.O ütlustele, mille kohaselt viskas Q.O peale sündmuskohalt lahkumist varastatud mobiiltelefoni autost välja. Q.O on andnud ütlusi, et talle ei meeldi enda käes hoida võõraid asju ning tal pole kunagi olnud võõra vara omastamise soovi. Samas ei nõustu kohus sellega, et vaid pelgalt sellise Q.O selgituse põhjal saaks jõuda järelduseni, et puudub enda kasuks pööramise tahe. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Q.O haaras A. J. käes oleva mobiiltelefoni ning võttis selle enda kätte, pani autosse ning lahkus koos sellega. Seega läks mobiiltelefoni valdus üle A. J.lt Q.O-le ning A. J.l puudus võimalus kasutada mobiiltelefonis peituvaid kasutamisvõimalusi. Kuigi Q.O on andnud ütlusi, et temal puudus omastamistahe, siis kohtu hinnangul on omastamistahe tuletatav konkludenstelt ehk Q.O käitumisest sündmuskohal, millest on üheselt välja loetav omastamistahte manifitseerimine (vt nt Riigikohus lahendis 3-1-1-35-10 p 7.2). Lisaks on kohtu hinnangul oluline viidata siinkohal tunnistaja A. J. ütlustele, mille kohaselt kasutati mobiiltelefoni rikkumise fikseerimiseks ning väärteomenetluse alustamiseks (tlk 85). Arvestades sellega, et mobiiltelefoni äravõtmise hetkel pildistas A. J. just Q.O poolt kasutatavat sõidukit, siis saab teha järeldada, et Q.O soovis saada enda valdusesse asja, millega jäädvustati tema rikkumine. Asja enda kasuks pööramine tähendab asja või selles kehastunud väärtuse üleminekut valdajale, millega tal tekib omanikusarnane seisund (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-109-12 p 3.4). Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-23-14 p 21 ja 3-1-1-92-13 p 14.). A. J.lt mobiiltelefoni äravõtmist, autosse istumist, sündmuskohalt lahkumist ning kannatanu kestvalt mobiiltelefonist ilmajätmist saab pidada omastamistahte manifesteerimiseks, kuivõrd A. J. jäi ilma töövahendina kasutatavast mobiiltelefonist ning Q.O lahkus sündmuskohalt koos ära võetud mobiiltelefoniga. Kaitseversioon, mille kohaselt süüdistatav Q.O viskas varguse järgselt mobiiltelefoni auto aknast välja, on kohtu hinnangul seevastu vaadeldav järeltahtlusena. Juhul kui Q.O tõepoolest hiljem (st peale sündmuskohast lahkumist) viskas mobiiltelefoni ära, ei muuda see teo toimepanemise ajal kehtinud tahtlust. Hiljem kujunenud tahtlus on toimepanijal pärast koosseisupärase teo sooritamist tekkinud psüühiline suhtumine, mis pole enam vaadeldav tahtlusena teo toimepanekuks (Riigikohtu lahend asjas 31-1-34-12, p 12.2) ning mida ei saa arvestada subjektiivse koosseisu tuvastamisel. Seega leiab kohus, et nii videosalvestistest nähtav sihikindel tegutsemine annavad tunnistust 13 / 24 1-21-4683 sellest, et Q.O tegutses A. J.lt telefoni ära võttes eesmärgipäraselt ja sihikindlalt ehk ta pani teo toime kavatsetult. Kvalifikatsioon – avalik vargus Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks. Kohtus vahetult uuritud tõenditest on üheselt tuvastatav, et Q.O tegevust märgati teiste isikute poolt, kuivõrd Q.O võttis mobiiltelefoni otse A. J. käest. Seega märgati Q.O tegevust varguse toimepanemisel vahetult. Nähtuvalt 14.04.2021 ja 16.04.2021 asitõendite vaatlusprotokollidest, kui ka A. J. vormikaamera videosalvestisest, üritas Q.O peale mobiiltelefoni enda kätte saamist, tema poolt tekitatud omavaldust võõrale varale säilitada, põgenedes võõra vallasasjaga sündmuskohalt. Et Q.O pani varguse toime avalikult kinnitab veelgi tunnistaja A. J. tegevus, kes üritas Q.O põgenemist sündmuskohalt takistada viimase auto ees seistes. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Q.O tegu vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Q.O on toime pannud
Õigusvastasust välistavad asjaolud Kaitsja hinnangul sai Q.O sündmuskohal olevast olukorrast valesti aru ning arvas, et tema vara võidakse varastada või kahjustada ning ta oli hädaseisundis. Kaitseversiooni kohaselt lähtus Q.O teadmisest, et ta „desarmeeris“ Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori mobiiltelefonist, millega viimane tegi süüdistatava autost pilti. Seega välistab kaitsja hinnangul varguse subjektiivse koosseisu täidetuse
sätestatud lubatavuseksimuse institutsioon (isik arvab ekslikult, et viibib olukorras, mis koosseisupärast tegu õigustaks).
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud
-i, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (so ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (so päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-18-17 p 7, nr 3-1-1-60-16 p 9). Seega on vajalik Q.O käitumise hindamisel tuvastada esiteks, kas 05.04.2021 kella 17.44 paiku oli Õismäe tee 16 maja ees hädaolukord. Kohtu hinnangul saab sellele vastata eitavalt. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta kahju tekkimist õigushüvele ning sellist ohtu saab tuvastada objektiivse vaatleja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor A. J., kes kandis selgelt eristatavat vormiriitust, seisis 14 / 24 1-21-4683 Q.O auto ees ning fikseeris telefoniga pildistades valesti pargitud sõidukeid. Asjaolu, et A. J. seisis ja lihtsalt pildistas, on kinnitust leidnud nii videosalvestiselt nähtuvaga (Õismäe tee 16, Tallinn asuva korteriühistus Taara videovalvesüsteemi kaamerate videosalvestus), kuid ka A. J. ja A. K.i ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtus uuritud tõenditest tuvastada A. J. poolt Q.O õigushüve (sõiduauto) kahjustamas ega muul moel ohustamas. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti põhimääruse § 6 lg 1 p 2 kohaselt on ameti ülesandeks väärteomenetluse seadustikust tulenevate kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine ja väärteomenetluses osalemine linnavalitsuse volituse, samuti ka § 6 lg 1 p 2 kohaselt korrakaitseorgani ülesannete täitmine korrakaitseseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, kaubandustegevuse seaduse, pakendiseaduse, jäätmeseaduse, liiklusseaduse, ühistranspordiseaduse, ehitusseadustiku, looduskaitseseaduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, reklaamiseaduse ja muude õigusaktide alusel ning seadustes sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamine. Seega teostas A. J. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ülesannetest lähtuvalt väärteomenetlust, ta liikus sõiduauto vahetuses seda puudutamata ning mobiiltelefoniga vaid pilte tehes. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu Q.O kasutuses olevale autole ehk hädaseisundi olemasolu ehk kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt jaatada hädaseisundi olemasolu, mistõttu ei esine ka Q.O osas õigusvastasust välistavat asjaolu. Kaitseversiooni kohaselt lähtus Q.O teadmisest, et ta „desarmeeris“ Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori mobiiltelefonist, millega viimane tegi Q.O autost pilti. Seega välistab kaitsja hinnangul varguse subjektiivse koosseisu see, et Q.O arvas ekslikult, et viibib olukorras, mis õigustaks tema poolt mobiiltelefoni äravõtmist. Siinkohal peab kohus vajalikuks täpsustada, et lubatavuseksimuse korral ei ole tõepoolest isiku tegu suunatud tagajärjeebaõiguse põhjustamisele (kaitsja viide subjektiivse koosseisu täidetusele). Kuid sellest olenemata, puudutab eksimus sisuliselt ikkagi teo faktilisi asjaolusid, mille õigusjärelmid ilmnevad küll alles õigusvastasuse tasandil.
lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
lg 1 kohaldamiseks tuleb järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Oluline on toonitada, et nõutav on reaalne eksimus – konkreetsetel asjaoludel põhinev arusaam, et on vaja kaitsta või päästa õigushüve. Selline eksimus puudub, kui esines üksnes kartus, et võib realiseeruda määratlemata oht (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-25-13 p 7). Seega tuleb kontrollida, kas Q.O poolt ekslikult ettekujutatud asjaolude kogumist tuleneb hädaolukord, ehk kas Q.O ettekujutuse kohaselt oli tegemist vahetu või vahetult eesseisva ohuga tema varale (
). Kaitsja hinnangul Q.O arvas ekslikult, et tema kasutuses olevat sõiduautot tahetakse varastada või kahjustada. Seega kujutas Q.O endale ekslikult ette asjaolusid, mis nende tegelikkusele vastavuse korral looksid hädaseisundi
Ettekujutatava asjaolu valguses asus Q.O teostama päästetoimingut. Q.O läks õue ja haaras koheselt A. J.lt mobiiltelefoni ning istus autosse ja sõitis minema. Q.O on kohtueelses menetluses kirjeldanud sündmuskohas toimunud tegevust järgmiselt: //Tahtsin just hakata kodunt väljuma, kuid vaatasin hetkeks veel köögiaknast välja ja nägin, et keegi askeldab minu auto kallal. Tal oli seljas neoonvest, mis oli kollast värvi ja arvasin, et tegemist on ehitustöölisega, kes võis olla pärit kas Valgevenest või Moldaaviast (olen meie maja ümber näinud võõrtööjõudu, ehitustöölisi, kuna käib meie maja fassaadi renoveerimine). See isik vahepeal kummardas minu auto juurde ja vahepeal pildistas mu autot, 15 / 24 1-21-4683 arvasin, et ta võib tahta minu autot varastada. Arvasin, et päeval ta pildistab autot ja öösel tullakse sellele järele. Hüüdsin oma korteri köögiaknast, mis on 6. korrusel, sellele neoonvestis isikule, et mida ta teeb, palun mingu minema. Hüüdsin seda viies erinevas keeles, kuid isik ei reageerinud. Ma ei saanud aru, kas tegemist on naise või mehega, nii ülevalt ma ei näinud ka, aga pidasin teda meheks. Kuna ta ei reageerinud, siis ma läksin majast õue ja lükkasin selle isiku autost eemale. Sel hetkel ta just pildistas minu autot mobiiltelefoniga ja ma afektiseisundis haarasin tema käest telefoni, olin ärritunud tema pildistamisest. Mul oli ka raske tööpäev selja taga, samuti pean hooldama oma eakat ema, olen üleväsinud. Mul ei olnud plaanis seda telefoni varastada, tahtsin vaid, et see ehitustööline lõpetaks mu auto pildistamise. Ka õues ei saanud ma aru, kes pildistab minu autot, arvasin endiselt, et ehitustööline, sest ta oli seljaga minu poole. Ma ei mäleta, et oleksin talle midagi öelnud või tema mulle.// (tlk 112-114). Kuigi Q.O avaldas kohtumenetluse alguses, et desarmeeris marodööri (tlk 84) ning oma viimases sõnas selgitas ta, et tal ei olnud õrna aimugi, mida teeb marodööri moodi inimene tema auto juures (tlk 143 pöördel- 144 pöördel), siis kohtumenetluse käigus ei ole avaldatud ega uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Q.O 05.04.2021 kella 17.44 paiku vaadates oma kodu aknast, arvas, et tegemist on marodööriga ning ta desarmeeris marodööri. Kaitsja esitas selliste väidete kinnitamiseks Lääne-Tallinna Keskhaigla 11.06.2021 vastus nr 2-2/81-1 Põhja Ringkonnaprokuratuurile (tlk 74-75), millest nähtub, et Q.O-l on 6.10.2020 seisuga diagnoositud düstüümia. Vastusest nähtub muuhulgas, et Q.O-l on varasemalt diagnoositud ka mõõduka raskusastmega depressiooni. Samuti esitas kaitsja Q.O 18.04.2021 kirja Kaitsepolitseile koos Kaitsepolitsei 21.04.2021 vastuskirjaga, milles Q.O märgib, et on magalarajoonides märganud provokaatorite tegevuse intensiivistumist ning ka Q.O 06.04.2021 kell 16.39 saadetud kirja Politsei- ja Piirivalveametile, milles ta märkis, et keegi politseimundrit kandev isik on samal päeval käinud tema korteris. Kohtu hinnangul aga ei ole võimalik Q.O diagnoositud düstüümia või Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveametile saadetud kirjadest tuvastada asjaolu, et Q.O tajus just 05.04.2021 kella 17.44 paiku asjaolusid teisiti ning tegutses eksimuses. Q.O on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et pidas enda kasutuses oleva sõiduauto juures viibivat isikut ehitustööliseks, mitte marodööriks. Asjaolu, et Q.O on viimases sõnas põhjendab oma tegu marodööride kartusega, ei anna alust hinnata ümber kohtus avaldatud ja uuritud tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole süüdistava viimane sõna ütlus, millele saaks tugineda kohtuotsuse tegemisel. Lisaks rõhutab kohus, et kuigi Q.O annab sündmuse aja, koha ja asjaolude osas teiste kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega haakuvaid ütlusi, siis oma käitumise põhjenduste osas on kohtu hinnangul Q.O andnud ennast õigustavaid ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi soovist vähendada oma vastutust juhtunu osas. Kohtu hinnangul on kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditest üheselt tuvastatav, et sõiduautode juures liikuv A. J. riietus vastab politseiametniku vormiriietusele, mitte ehitustöölise riietusele. A. J.l oli seljas selgelt eristatav ametivorm, mis oli sinist värvi ning mida kattis helkurvest koos kirjetega korrakaitseüksus. Kohtu hinnangul viitaksid ohuolukorrale, ehk käesoleval juhul varguse või kahjustamise soovile võõra inimese poolt näiteks sõiduauto sisu lähivaatlus või katsumine, kuid mitte pildistamine. Kuigi kaitsja on rõhutanud, et Q.O ei näinud nii kaugelt isiku täpsemat riietust, siis kohtu hinnangul pidi ta sellest aru saama kortermaja trepikojast väljudes ning liikudes A. J. juurde. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka Õismäe tee 16 korteriühistu turvakaamerate videosalvestisel on Q.O kasutuses oleva sõiduki juures toimuvat näha kaugelt, kuid siiski on võimalik üheselt järeldada, et tegemist on õiguskaitseorgani töötajaga. Nagu kohus eelpool juba märkis, tuleb hädaseisundi tingimuste kontrollimisel esmalt tuvastada vahetu või vahetult eesseisva ohu olemasolu. Oht tuvastatakse prognoosina objektiivse vaatleja poolt. Oht loetakse tuvastatuks, kui tegija ja vaatleja hinnangud langevad kokku. Kui jätta kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud kõrvale ning toetuda ainuüksi süüdistatava Q.O ütlustele, on ka sel juhul 16 / 24 1-21-4683 meelevaldne hinnata Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori tegevust auto pildistamise näol ohuks Q.O varale kui õigushüvele. Kirjeldatud situatsiooni analüüsides ei ole võimalik jaatada hädaolukorra olemasolu, kuivõrd objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei saa hinnata auto kõrval seismist ja sõidukist pildi tegemist vahetuks ohuks kellegi õigushüvele veel enam korrakaitseüksuse töötajat ehitustööliseks. Isegi kui jaatada vahetu ohu olemasolu Q.O varale, siis peab
Huvide kaalumisel arvestatakse
teise lause järgi eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ja päästmistoimingu ohtlikkust. Selline proportsionaalsuse nõude kohaldamine on erinevalt hädakaitsest vajalik hädaseisundi korral eeskätt seetõttu, et hädaseisundi kui õigusinstituudi abil legitimeeritakse reegeljuhtumil käitumist, kus koosseisupärase teoga kahjustatakse asjasse puutumatu kolmanda isiku õigushüve (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-60-16 p 13, nr 3-1-1-95-06, p 11), kellel lasub seejuures üldisel solidaarsuspõhimõttel rajanev talumiskohustus. On arusaadav, et kui isik ise ei pane toime õigusvastast rünnet, peab tema talumiskohustuse jaatamiseks eksisteerima kaitstava huvi ilmne ülekaalukus, võrreldes kahjustatava huviga. Q.O ütluste kohaselt arvas ta, et autot tahetakse varastada ning kuna tal ei õnnestunud selle isikuga kontakti saada, läks ta õue ja lükkas seda isikut autost eemale. Kuna see isik pildistas tema autot mobiiltelefoniga, siis ta afektiseisundis haaras tema käest mobiiltelefoni, sest oli ärritunud tema pildistamisest. Kohtu hinnangul ei saa siinkohal jaatada, et arvatav vargus, mis võis Q.O hinnangul ees oodata, annaks õiguse hinnata teise isiku käest mobiiltelefoni haaramist ja selle jäädavat äravõtmist õigustatuks. Samuti ei õigusta kohtu hinnangul Q.O käitumist ehk päästetoimingut ka Q.O jaoks võõra isiku käest mobiiltelefoni haaramine ja sellega minema sõitmine, kuivõrd kohtu hinnangul oli Q.O-l enda poolt ette kujutatud olukorra lahendamiseks võimalik kutsuda abi, sh helistada politseisse. Seda aga Q.O ei teinud. Seega välistab kohtu hinnangul abi saamise võimalus selle, et Q.O nö päästetoiming ehk auto varguse või kahjustamise ärahoidmiseks sobiv ja kõige säästvam vahend ning tal ei olnud muud võimalust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-81-12, p 17-2; nr 3-1-1-60-16, p 9). Kuna ka Q.O ettekujutatud asjaolud ei välistaks teo õigusvastasust, siis kohtu hinnangul
Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tuvastatud asjaolude valguses ei ole Q.O põhjendused oma käitumise osas usaldusväärsed ega veena kohut, mis puudutavad hädaseisundis olemist või eksimust. Süüd välistavad asjaolud
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kuivõrd kohtumenetluses ei ole tõstatatud kahtlusi seoses Q.O süüvõimega, leiab kohus, et Q.O on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Q.O poolt
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Q.O tuleb süüdi mõista
II Tsiviilhagi 17 / 24 1-21-4683 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on esitanud 22.04.2021 tsiviilhagi Q.O vastu varalise kahju nõudes summas 279 eurot. 08.09.2021 kohtuistungil jäi Tallinn Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja esitatud tsiviilhagi juurde. Kohtuvaidlustes kaitsja tsiviilhagis nõutud summaga ei nõustunud ning leidis, et kannatanule tuleb hüvitada kasutatud mobiiltelefoni maksumus. Kohus on tuvastanud, et kannatanu ja Q.O vahel puudub lepinguline suhe, seega on esitatud kahjunõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-101-16, p 15). Kannatanu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti nõue tugineb samadele asjaoludel (vargustegu), millega sisustati Q.O-le etteheidetavat kuriteokoosseisu
Kohus on eelnevalt kohtuotsuses tuvastanud, et Q.O pani toime
Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt esitatud tsiviilhagis märgitud varaline kahju on seotud Q.O poolt pandud teoga ning nende vahel esineb põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud Q.O poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohus on kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et Q.O pani toime
lg 2 p 5 kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas ta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile varastatud mobiiltelefoni näol varalise kahju. Seega on varaline kahju tekkinud Q.O õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-39-15 p 11). VÕS § 132 lg 1 annab aluse nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamist ning sellise hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli 18 / 24 1-21-4683 hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt hagiavalduse lisana on esitatud Telia Eesti AS arve nr MA02704184/07.12.2020 ja maksekorraldus nr SIR29029 (tlk 15, 16). Eelnimetatud tõendite alusel on tuvastatav, et varguse objektiks olnud mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 soetati
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna
lg 2 p 5 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole 21 / 24 1-21-4683 võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Q.O-le saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse. Arvestades asjaolu, et Q.O ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis leiab kohus, et Q.O on võimalik karistada kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistusega. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Hinnates Q.O süü suurust, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta kõigepealt varastatu väärtust. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, saab varastatud mobiiltelefoni väärtuseks lugeda kuni 279 eurot. Arvestades, et varastatu väärtus ületab vähesel määral 20 miinimumpäevamäära, mis on kaalukeeleks süüteo kvalifitseerimisel kuriteona, saab pidada Q.O süüd väikseks. Subjektiivselt koosseisult on Q.O tegu toime pandud tahtluse raskeimas vormis, so kavatsetult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Q.O süü jääb sanktsiooni keskmäära lähedale. Kuigi Q.O on tunnistanud mobiiltelefoni äravõtmist, siis kohtu hinnangul Q.O puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid
Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Q.O ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Seega eripreventsioon vähendab süüdistatavale mõistetava karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Q.O karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Isiku süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Q.O süü jääb alla sanktsiooni keskmäära , mistõttu mõistab kohus talle karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära. Arvestades, et Q.O keskmise päevasissetuleku suurus on 14,3 eurot (tlk 115-116), kujuneb rahalise karistuse suuruseks (päevamäärade arvu ja päevamäära suuruse korrutis) 2145 eurot. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Q.O puhul võib jätta temale mõistetud rahalise karistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kuivõrd Q.O-l puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti tuleb Q.O-l tasuda nii menetluskulud ning hüvitada ka kannatanule tekitatud varaline kahju. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul ka muid põhjendusi, miks tuleks Q.O suhtes kohaldada raskemat ja koormavamat tingimisi karistuse kandmise viisi. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Q.O-le tuleb
Seega jätab kohus
lg 1 ja 3 alusel Q.O-le mõistetud 150 päevamäära suuruse rahalise karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Q.O ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest 11.10.2021. V Muud küsimused Menetluskulud 22 / 24 1-21-4683 KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Q.O-le määratud kaitsjale Gregori Palmile määratud õigusabi osutamise eest tasu 237,60 eurot (tlk 76-78) ning kohtumenetluses 1231,32 eurot (tlk 137-140). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku summas 1468,92 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Q.O-l tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Q.O-l hüvitada menetluskulud kokku summa 2344,92 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Q.O-l on olemas töökoht ja sissetulek, siis on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuivõrd Q.O-l tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Q.O-l ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Q.O majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Q.O suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale ning Q.O-l tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid iga kuu vähemalt 195,41 eurot. Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Asitõendid Kriminaaltoimikus on kolm CD-plaati, millel on Häirekeskuse 05.04.2021 kõnesalvestis, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vormikaamera 05.04.2021 videosalvestis ning Tallinnas Õismäe tee 24 asuva Haabersti Päevakeskuse 05.04.2021 turvakaamera videosalvestis. Samuti on kriminaaltoimikus 2 DVD-plaati, millel on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti abitelefoni 05.04.2021 kõnesalvestis ja Tallinnas Õismäe tee 16 asuva KÜ Taara 05.04.2021 turvakaamerate videosalvestis. Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 23 / 24 1-21-4683 (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 24 / 24
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.