) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Viidatud norm on seotud riigivastutuse seaduse § 6 lg-ga 5, millest tulenevalt võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kuna VMS ei sätesta imperatiivset alust, et igale Eestisse elama asuda soovivale eestlasest välismaalasele tuleb elamisluba tingimusteta väljastada ning et selle andmisest ei saa ühelgi juhul keelduda, siis ei saanud kohus PPA-d ka 15.03.2024 otsuses nr y-yy-yyyy kohustada kaebajale tähtajalist elamisluba andma. See aga ei tähenda, et kohtuotsuse punktile 45 tuginedes oleks PPA võinud kohtuotsuse põhjendusi, sh selgelt väljendatud järeldust, et kaebaja on eestlane, valikuliselt kohaldada. Järgmiseks on kohustuslikud kõik kohtuotsuse põhjendavas osas tehtud järeldused. Ka kohus hindas kaebaja emotsionaalset seotust Eestiga ning leidis, et see on piisav selleks, et asuda väga selgele positsioonile, et kaebaja on eestlane. Kui PPA leidis, et halduskohus on asjaolude pinnalt teinud väära järelduse, kui tuvastas, et kaebaja on eestlane, oleks tulnud halduskohtu 15.03.2024 otsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, kuid PPA seda ei teinud. Selle asemel on PPA asunud hoopis 17.12.2024 otsuses kohtuotsuse põhjendusi vaidlustama (vt nt PPA 17.12.2024 otsuse lk 15). 8. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud, et jõustunud kohtuotsus ei ole menetlusosalistele kohustuslik üksnes resolutsioonis vaid ka põhjenduste osas. Kui Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 kohtuotsus nr y-yy-yyyy 16.04.2024 jõustus, muutus see vastustajale kaebaja taotluse lahendamisel kohustuslikuks ja see on nii isegi juhul, kui hiljem PPA soovis hilisemalt asjaolusid ümber hinnata.
lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Riigikohus selgitas 27.05.2015 otsuse nr 3-3-1-14-15 punktis 27
lg-ga 1 seonduvalt: „
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. See säte ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes otsuse resolutsiooniga. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega
/../ Olukorras, kus kõrgema astme kohtu seisukohad on kohustuslikud asja uuesti läbi vaatavale kohtule (
lg 1), ei näe kolleegium põhjust, miks peaks haldusorganil olema lubatud kohtu seisukohti asja uuel läbivaatamisel ignoreerida. Vastasel juhul võiks haldusorgan korduvalt teha samu kaalumisvigu. See tooks kaasa juba lahendatud vaidluste kordumise ning võiks lõppkokkuvõttes viia PS § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja 3
lg-st 1 tulenevalt asja uuel lahendamisel kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi, oleks vastustaja pidanud õigusliku ja faktilise olukorra samana püsimisel, taotluse uuel lahendamisel, järeldama üksnes seda, et kaebaja on eestlane ning PPA-l puudus alus keelduda kaebajale elamisloa andmisest põhjusel, et viimane eestlane ei ole. Kuna PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest põhjusel, mis on vastuolus jõustunud kohtuotsuse põhjendustega, on PPA 17.12.2024 otsus vastuolus kehtiva õigusega (HMS § 54). Kohtule ei nähtu, et pärast Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsuse tegemist ja selle jõustumist oleks kaebajaga seotud isiklikes asjaoludes ilmnenud uusi faktilisi asjaolusid. Seejuures ei nõustu kohus PPA-ga nagu võiks pidada kaebaja keeleoskusega seonduvat uueks asjaoluks. PPA omistab kaebaja keeleoskusele või selle puudumisele liialt suure tähenduse, jättes seejuures arvestamata kaebajaga seotud isiklikud asjaolud, sh selle, et ta on sisuliselt kogu oma elu elanud Venemaal ning tema igapäevane keeleruum ja keelekasutus on pigem venekeelne. Vaatamata sellele on kaebajal siiski teatav eesti keele oskus olemas ning ta püüab keelt ka kasutada. Sel põhjusel ei nõustu kohus PPA väga jäiga järeldusega, et kuna kaebaja eesti keelt emakeelena ei räägi või et kaebajal keeleoskus oli ebapiisav PPA ametnikuga suhtlemiseks, siis see välistab kaebaja eestlaseks olemise. Eestis elab ulatuslik vene keelt emakeelena rääkiv elanikkond (sh kodakondsuseta inimesed), kes vaatamata sellele leiavad, et nad on rahvuselt eestlased. Kohus kuulas tunnistajatena üle kaebaja sugulased, kellega suheldakse pidevalt ning kohtu hinnangul on kaebajal olemas rahvuslik identiteet läbi enda Eestis elava suguvõsa. 11. Seega olukorras, kus kohus tuvastas, et kaebaja on eestlane ei saanud PPA uue otsuse tegemisel tugineda sellele, et kaebaja eestlane ei ole või et kaebaja ei ole PPA kriteeriumitele vastav eestlane. Sel põhjusel ei analüüsi kohus ka PPA 17.12.2024 otsuse õiguspärasust sisuliselt, kuna see seisukoht on jõustunud kohtuotsuse olemasolu tõttu menetluslikult asjassepuutumatu. Vastustaja ei saanud haldusmenetluses ja kohus ei saa praegu teha otsust eirates jõustunud kohtulahendit asjas y-yy-yyyy. 12. Seega tuleb kaebus rahuldada ning kohustada PPA-d uuesti kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaatama. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb PPA-l lähtuda eeldusest, et jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kaebaja on eestlane (Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsuse nr y-yy-yyyy, punkt 26). Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 13.
Kohus rahuldas kaebuse, seega kannab vastustaja kaebaja ning ka enda võimalikud menetluskulud. Kaebaja on soovinud, et kaebuse rahuldamisel hüvitaks vastustaja talle kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot ning kohtuistungi tõlkimisega kaasnenud menetluskulu 300 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kulude ning need tuleb PPA-l kaebajale hüvitada. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.