← Eesti

2-25-1425/11

Obsah (8)§ 387§ 467§ 663§ 667§ 4771§ 173§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1425 Kohtuasi M.M kaeb

) § 387 lg-le

  1. Tähendust ei oma see, et kohus saatis määruse võlgnikule otse täitmiseks ega ka see, et avaldaja seda ei taotlenud. Puudutatud isikute seisukohad
  2. Võlgnik palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 2.
  3. Kohtutäitur leidis põhjendatult, et täidetud ei ole

§ 387lg-st 2 tulenev eeldus määruse täitmise kohta kohtutäituri vahendusel.

Kohus saatis määruse täitmiseks otse võlgnikule. 2 2-25-1425 2.

  1. Täitemenetlus tulnuks lõpetada ka seetõttu, et võlgnik täitis määrusest tuleneva kohustuse seaduse piires. Ka hagi tagamise korral on pank rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevalt kohustatud rakendama hoolsusmeetmeid, mis hõlmavad ka arvelduskontol raha liikumise blokeerimist. Hagi tagamine ei vabasta võlgnikku nendest kohustustest.
  2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuna tsiviilasjas nr 2-24-6172 tehtud määrusel puudub märge, et selle täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole, ei ole täidetud

§ 387lg 2 eeldus määruse täitmise kohta.

Määrus ei ole käsitatav TMS §-s 2 märgitud täitedokumendina ja kohtutäitur ei ole pädev kontrollima võlgniku tegevust määruse täitmisel. Kohtutäitur ei saa sekkuda võlasuhete sisusse. Maakohtu määrus ja põhjendused

  1. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt võlgniku kasuks menetluskuludena välja 680 eurot ja kohtutäituri kasuks 340 eurot. Kohus märkis, et avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras viivist. 4.
  2. Määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus täitedokument. Kohus märkis määruses, et see kuulub viivitamatule täitmisele

§ 467lg 5 kohaselt.

Viivitamata täitmisele kuuluv määrus tsiviilasjas on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt. Määrus on täidetav sõltumata sellest, kas kohus juhtis hageja tähelepanu kohtutäituri poole pöördumisele. Märke puudumine ei võta sissenõudjalt õigust kohtutäituri poole pöörduda. 4.

  1. Samas ei ole leidnud kinnitust, et kohtutäituri poole pöördumine oleks olnud põhjendatud. Võlgnik kinnitas nii kohtutäiturile kui kohtule, et ta on määruse resolutiivosa kohustava osa täitnud, s.o teinud täitedokumendis märgitud toimingud kooskõlas seadusega. Kuna võlgnik on täitedokumendi vabatahtlikult täitnud, siis puudus põhjus täitemenetluse alustamiseks ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigesti. Määruskaebus
  2. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit viima läbi täitemenetlus Harju Maakohtu 24.04.2024 määruse täitmiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri ja võlgniku kanda. 5.
  3. Kaebuse kohaselt väljus maakohus asja lahendamise piiridest. Kohtutäitur ei tuginenud täitemenetluse lõpetamise otsuses ega vastuses avaldaja kaebusele asjaolule, et võlgnik täitis määruse vabatahtlikult. Seda, kas esinevad alused täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p-de 2 või 3 alusel, peab kohtutäitur ise analüüsima ja tegema selle kohta otsuse. Seda ei saa kohus teha kohtutäituri eest. 5.
  4. Isegi, kui kohus oleks saanud hinnata täitemenetluse lõpetamise õiguspärasust muul alusel, ei ole täitemenetluse lõpetamise eeldused täidetud. Võlgnik ei ole täitedokumenti täitnud ega selle täitmist tõendanud. Menetluse edasine käik
  5. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leidis õigesti, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse põhjendatult, sest toimus vabatahtlik 3 2-25-1425 täitmine. Ka kohtutäitur viitas oma otsuses TMS § 48 lg 1 p-le
  6. Seega on väär avaldaja väide asja lahendamise piiridest väljumise kohta. Väide, et võlgnik ei ole määrust täitnud, ei ole õige.
  7. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus ei ole täitedokument, mida kohtutäitur saaks täita.
  8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 20.01.2025 (allkirjastatud 17.01.2025) otsuse ja kohustab kohtutäiturit võlgniku 20.05.2024 kaebust uuesti läbi vaatamata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigesti. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse viitega TMS § 48 lg 1 p-dele 3 ja 7, leides et Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-6172 ei ole täitedokument.
  2. Maakohus leidis õigesti, et Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-6172 on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokument. 11.
  3. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi tagamise määrus on nagu muud kohtumäärused

§ 467lg 5 alusel viivitamata täidetav sõltumata selle jõustumisest.

Seetõttu on hagi tagamise määrus TMS § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokument (

II komm

(2017), § 387, p 3.2.1.a). Eeltoodu on asjakohane ka esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse osas (

§ 4771lg 2 teise lause).

11.2. Kuigi

§ 387

lg 2 esimene lause sätestab imperatiivselt, et täituri, registripidaja või muu asutuse poole lahendi täitmiseks pöördumise viide peab hagi tagamise määruse resolutsioonis olema, ei tähenda selle puudumine, et määrus ei oleks kohtutäituri juures täidetav.

§ 387lg-t 2 tõlgendades tuleb lähtuda normi eesmärgist.

Viidatud sätte mõtte kohaselt vastutab hageja hagi tagamise määruse eest ning peab üldiselt ise hoolt kandma, et kohtumäärus jõuaks selle täitmist korraldava asutuse või isikuni (TrtRnKm 14.12.2022, 2-226162/22, p 14;

II komm

(2017), § 387, p 3.2.1.b). Seega ei sõltunud kohtutäituri õigus Harju Maakohtu 24.04.2024 määrust täita

§ 387lg 2 järgse märke olemasolust.

11.3. Ka asjaolu, et kohus saatis määruse võlgnikule otse täitmiseks, ei võta sissenõudjalt õigust pöörduda kohtutäituri poole, kui võlgnik määrust ei täida. Kohtutäituri viide, et avaldaja ei taotlenud kohtult määruse kohtutäiturile täitmiseks saatmist, on põhjendamatu.

§ 387lg 2 viimase lause kohaselt ei edasta kohus ise määrust kohtutäiturile.

11.

  1. Eeltoodud põhjendusi arvestades, ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada põhjendusel, et täitemenetluse alustamise eeldused ei olnud täidetud, sest täitmiseks esitatud määrus ei olnud täitedokument. 4 2-25-1425
  2. Küll aga eksis maakohus, kui asus kaebuse lahendamisel hindama asjaolusid, millele kohtutäitur oma vaidlustatud otsuses ei tuginenud. 12.
  3. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel hindab kohus selle seaduslikkust. Kohus saab kaebuse lahendamisel anda õigusliku hinnangu sellele, kas kohtutäitur eksis või rikkus otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid (TlnRnKm 02.04.2024, 2-22-14776, p 13.4). Eelnevast tulenevalt saab kohus hinnata üksnes neid asjaolusid, millele tuginedes kohtutäitur oma otsuse tegi. 12.
  4. Kohtutäituri põhjendas täitemenetluse lõpetamist sellega, et täitmiseks esitatud Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus ei olnud kohtutäituri hinnangul täitedokument. Kohtutäitur ei tuginenud täitemenetluse lõpetamisel asjaolule, et võlgnik täitis 24.04.2024 määruse vabatahtlikult. Asjaolu, et võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses ja hiljem ka kohtumenetluses sellele tugines, ei anna maakohtule õigust asuda kohtutäituri asemel täitemenetluse lõpetamiseks aluseid otsima. TMS § 48 kohaselt saab täitemenetluse lõpetada vaid kohtutäitur. Kohtutäitur pidi seega kõigepealt ise hindama, kas esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks või mitte. 12.
  5. Asjaolust, et kohtutäituri otsus sisaldab muuhulgas ka viidet TMS § 48 lg 1 p-le 3 ei saa teha järeldust, nagu oleks kohtutäitur lõpetanud menetluse põhjusel, et võlgnik täitis määruse vabatahtlikult. Kohtutäituri 20.01.2025 otsuses puuduvad mistahes sisulised põhjendused võlgniku poolt määruse vabatahtlikult täitmise kohta. TMS § 217 lg 5 kohaselt peab kohtutäitur tegema (tema otsuse peale esitatud) kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Sellest tuleneb, et kohtutäituri otsus peab olema põhjendatud. Vastasel korral ei saa kohus kontrollida, millistele asjaoludele ja kaalutlustele kohtutäitur vaidlustatud otsuses tugines. Seega, kui kohtutäitur ka soovis lõpetada täitemenetluse põhjusel, et kohustus on täidetud, tuleb kohtutäituri otsus siiski tühistada selle põhjendamata jätmise tõttu (TrtRnKm 14.12.2022, 2-22-6162/22, p 15).
  6. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb maakohtu ja kohtutäituri otsused tühistada. Kohus kohustab kohtutäiturit võlgniku 20.05.2024 kaebust uuesti läbi vaatamata. Kuna kohus ei saa kohustada kohtutäiturit täitemenetlust jätkama, nagu taotles avaldaja, rahuldatakse määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäituri otsuse, tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise vastupidise määruse, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra ringkonnakohus kindlaks avaldaja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Avaldajale hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.