TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2798 Määruse kuupäev 28. august 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses Viru Vanglas üldkeskhari

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X-i vabakasutuskontost ajavahemiku

1. aprill kuni
2. august
3. a kohta.
4. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X-i

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist võimaldada taotlejal alustada sellel õppeaastal Viru Vanglas üldkeskhariduse omandamist.
2. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Tartu Vanglale
3. augustil 2025, mis on veel vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 2
4. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
5. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. septembri
7. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
8. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus omandada üldkeskharidust ning seda just Viru Vanglas. Taotlejale pakuti võimalust üldkeskhariduse omandamiseks Tallinna Vanglas, kuid taotleja loobus sellest. Pelgalt taotleja arvamus, et teda ei tohi Tallinna Vanglasse paigutada, kuna seal paikneb kinnipeetav, kellega taotlejal on isolatsioon, ei ole põhjendatud. Vaatamata kehtivale isolatsioonile on isolatsioonis olevaid kinnipeetavaid võimalik paigutada samasse vanglasse selliselt, et kinnipeetava julgeolek oleks tagatud. Seega anti taotlejale võimalus oma haridustee jätkamiseks, kuid taotleja loobus sellest.
9. Kuigi taotluse kohaselt on taotleja tugevalt motiveeritud asuma juba sel aastal keskharidust omandama ning jätkama pärast seda kõrghariduse omandamist, ei saa taotlusest siiski järeldada, et kui taotleja juba sel aastal
10. klassis haridust omandama ei hakka, saabuvad talle sellised kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Kohtul puuduvad alused arvata, et taotlejal jääks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel gümnaasiumiharidus üldse omandamata. Kohtule ei ole usutav, et üksnes hariduse omandamise algusaja edasilükkumine põhjustaks taotlejale pöördumatut kahju. Taotleja saab ka pärast tema karistusaja lõppu asuda omandama keskharidust.
11. Ka märgib kohus, et selleks, et vanglal oleks kohustus võimaldada kinnipeetavale hariduse omandamist, peab olema vastav märge kinnipeetava suhtes koostatud ITK-s (vangistusseaduse § 35 lg 2). Taotleja
12. mail 2025 kinnitatud ITK-s ei ole gümnaasiumiõpet riskide maandamise vahendina ette nähtud.
13. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3