Obsah (11)

§ 113§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 406§ 403§ 94§ 416§ 108§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-147656 Kohtuasi Moneyzen OÜ väljamõistmiseks Tsivi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA SEISUKOHT

1. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid

1. juulil 2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX (dtl 4751). Kostjale anti laenu 1000 eurot (dtl 47). Hageja kandis
2. juulil 2024 kostjale üle 985,10 eurot (dtl 43).
3. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr
4. mai 2024 seisuga 16,65% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 49,95%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 43,77% (dtl 47), st see ei ületanud Eesti 3 Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on krediidi kulukuse määra kujunemist selgitanud hagiavalduse p-s 2.3 (dtl 3233). Krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenusumma 1000 eurot, tagasimakseperioodi 36 kuud, krediidiintressimäära 44,77% aastas, lepingu sõlmimise kulu 45,65 eurot ja lepingu haldustasu 0 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
5. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hageja leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu sõlmimisel järginud. Hageja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuised sissetulekud 858,52 eurot, kostja laenutaotluses märgitud kohustused 100 eurot (pangakontolt tuvastas hageja igakuiseid kohustusi 66,93 eurot I D E , B F ja O ees). Kostja elamiskuludeks arvestas hageja 338,20 eurot (dtl 34). Kostjal maksehäired puudusid (dtl 34-35). Hageja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning võib võtta täiendava igakuise kohustuse 45,65 eurot.
2. Kostja pangakontode väljavõte on esitatud perioodi
3. jaanuar 2024-
4. juuli 2024, s.o 7 kuu kohta (dtl 60-69). Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja pangakonto väljavõtet. 4 Pangakonto väljavõttega samas dokumendis on ka hageja kokkuvõte sellest, mille järgi on tuvastatud, et kostja sissetulekute mediaan oli 858,52 eurot, millisest summast hageja laenulepingu sõlmimisel lähtus. Samas kostja keskmine sissetulek on hageja enda analüüsi järgi 778,06 eurot (dtl 59). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda laenulepingu sõlmimisel keskmise palga mediaanist. Hageja ei ole sellele tuginemist põhjendanud ka pärast kohtu selgitusi (dtl 88). Ka ei ole hageja selgitanud, et oleks kostja majandamiskulude määramisel (338,20 eurot) võtnud arvesse pangakonto väljavõttelt nähtuvat, vaid on selgitanud, et on selle määramisel kasutanud enda metoodikat (dtl 95).
5. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad regulaarselt hasartmänguga seotud ülekanded sadades eurodes. Hageja leiab, et hasartmängude analüüs võis jääda alahinnatuks, kuid leiab, et see ei oleks laenu andmist välistanud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub kostja pangakontolt regulaarne hasartmängude mängimine ning seejuures seondub see tarbijakrediidilaenude võtmisega (st laenuna võetud raha on kasutatud hasartmängudeks). Kostjal oli lepingu sõlmimise ajal kohustusi vähemalt kolme laenuandja ees. Kostja võttis kahe päeva jooksul kolm laenu:
6. juunil 2024 (I D AS ja B F OÜ) ja
7. juunil 2024 (O OÜ). Seejuures on I D AS-ilt võetud laen 450 eurot pärast seda, kui samal päeval oli kostja teinud hasartmänguga (AS P , paf.ee) seotud makseid 2200 eurot (dtl 67). Pärast I D AS-ilt 450 euro laekumist on kostja teinud hasartmänguga seotud makseid 450 eurot. Seejärel laekus I D AS-ilt veel 50 eurot, mis kulus samuti hasartmängule (dtl 67). B F OÜ-lt on kostjale kantud
8. juunil 2024 50 eurot, 150 eurot ja 300 eurot ning iga summa laekumise järel on raha kantud samas summas S OÜ-le (Coolbet.com, dtl 67).
9. juunil 2024 O OÜ-lt saadud 755 eurost on kostja välja võtnud sularahas 750 eurot. Hasartmänguga seotud kanded nähtuvad kostja pangakontolt ka
10. a märtsis ja aprillis (dtl 63-64).
11. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava hoolsusega hinnanud. Konto väljavõttest nähtub, et tarbijakrediidilaene on võetud selleks, et katta hasartmängudega seotud kulusid. Eelkirjeldatud käitumine viitab võimalikule hasartmängusõltuvusele. Kohus leiab seega, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega hinnates, ei oleks krediidiandjal saanud tekkida

§ 4034lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Kostjal oli arvukaid laene, mis kulusid hasartmängudele, ning tema sissetulekud olid keskmiselt 778,06 eurot kuus, millest tuli tal kanda mh majandamiskulusid, mille täpne suurus oli välja selgitamata.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei 5 võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Kohus tuvastab järgmisena, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja ümberarvestuse kohaselt jäi kostja viivitusse ümberarvestatud graafiku järgi juba esimese osamakse tasumisel, sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Seega oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega (
3. augustil 2024,
4. septembril 2024 ja
5. oktoobril 2024, dtl 92). Tasuda tuli iga kuu
6. kuupäevaks (dtl 47). Hageja ütles lepingu üles
7. detsembril 2024 (dtl 53). Kohus nõustub hageja selgitustega, et kostja oli tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral, sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja saatis eelnevalt kostjale ülesütlemise hoiatuse (dtl 57). Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (

§ 416lg 1) ning hagejal oli õigus laenuleping 23.

detsembril 2024 erakorraliselt üles öelda (dtl 53).

1. Hageja on
2. aprilli 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl 100-103). Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3.c).
3. Hageja palub ostjalt põhivõla 1000 eurot väljamõistmist. Hageja on kostjale kandnud üle 985,10 eurot, millest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei võlgne kostja hagejale lepingutasusid 14,90 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 985,10 eurot (

§ 108lg 1).

Hageja põhivõla nõue jääb seda ületavas osas rahuldamata. 17. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 141,19 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 35,72% aastas.

§ 403

4 lg 7 järgi loetakse intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kuna see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja on ümberarvestuses lähtunud

§ 94lg-1 sätestatud määrast 4,25% aastas (dtl 91).

Hageja ümberarvestatud intressinõue on 16,54 eurot, s.o perioodi

1. augusti 2024 kuni
2. detsembri 2024 eest. Hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 16,54 eurot. Intressinõue jääb 16,54 eurot ületavas osas rahuldamata.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista
4. veebruari 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 32,84 eurot. Ümberarvestuse järgi on sissenõutavaks muutunud viivis
5. aprilli 2025 seisuga 33,39 eurot (dtl 93). Kuivõrd lepingus kokkulepitud intressimäär on vastutustundliku 6 laenamise põhimõtte rikkumisse tagajärjel tühine, siis tuleb ka viivisemäärana kohaldada

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määra.

Hageja nõuab perioodil

1. august 2024 kuni
2. detsember 2024 sissenõutavaks muutunud viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on viivise arvestanud iga põhiosa makselt eraldi (dtl 93). Hageja viivisearvestus on jälgitav ja kontrollitav. Seega on põhjendatud viivisenõue 1,47 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates 23. detsembrist 2024 kuni 10. aprillini 2025 (ekslikult märgitud 2024) 31,91 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja viivisearvestus ei ole selles osas jälgitav. Samuti ei ole põhjendatud viivise arvestus alates

1. detsembrist 2024, sest selles päeva eest hageja juba viivist nõudnud. Perioodil
2. detsember 2024 kuni
3. veebruar 2025 (hagi esitamise seis) on põhjendatud viivis 17,38 eurot. Seda summat ületavas osas jääb viivisenõue rahuldamata. (
4. aprilli 2025 seisuga on viivis 32,73 eurot.) Seega kuulub hageja viivisenõue ümberarvestuse järgi rahuldamisele hagi esitamise seisuga (
5. veebruar 2025) seisuga 18,85 eurot (1,47+17,38). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates
6. veebruarist 2025 kuni põhivõla rahuldamiseni. Otsuse tegemise seisuga (
7. august 2025) on seega sissenõutavaks muutunud viivis veel 56,16 eurot (viivitatud päevade arv 192, arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Seega mõistab kohus kostjalt välja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 75,01 eurot (18,85+56,16). Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates
8. augustist 2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367).
9. Lisaks nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Hageja nõuab

§ 1132lg 1 alusel sissenõudmiskulu (lepingu kehtivuse ajal, s.o kuni 23.

detsember 2024) kolme tasulise meeldetuletuskirja eest. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hageja on kostjale edastanud lepingu kehtivuse ajal tasulisi meeldetuletuskirju

1. septembril 2024,
2. oktoobril 2024 ja
3. novembril
5. detsembri 2024 ja
6. detsembri 2024 kirjad on saadetud tasuta. Hageja on meeldetuletuskirjade saatmist tõendanud (dtl 54-56). Samas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et oleks eelnevalt, s.o enne
7. septembrist 2024 saatnud kostjale ühe tasuta meeldetuletuskirja (

§ 1132lg 1 teine lause).

Seega on põhjendamatu

1. septembri 2024 meeldetuletuskirja eest tasu nõudmine. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskuluna välja 10 eurot. Seda ületavas osas jääb sissenõudmiskulude nõue rahuldamata.
2. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 985,10 eurot, intressi 16,54 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, hagi esitamise ajaks (
3. veebruar 2025) sissenõutavaks muutunud viivise 18,85 eurot ja viivise alates
4. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1189,03 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1030,49 eurot, rahuldab kohus hagi ca 87% ulatuses. Kohus 7 jätab seetõttu menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
5. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 39-40), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakuludest riigilõivust 280 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 243,60 eurot (s.o 87% 280 eurost).
6. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 8