) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Abiprokurör Jüri Vissak – sõlmis kokkuleppe Laura Jõgisoo – osales 21.08.2020 kohtuistungil Kaitsja Aivar Kello – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 kokkuleppes kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu p 1 alusel kaitsjata Süüdistatav M.P isikukood XXX elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel XXX. XXX XXX, XXX, XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.P
lg 2 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel tuleb karistuseks mõistetud 9-st kuust vangistusest M.P-l reaalselt vanglas ära kanda 7 (seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist M.P-le kirjaliku teatisega, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 7 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 7 päeva vangistuse kandmise algust M.P vanglasse karistuse kandmisele saabumisest.
lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 8 (kaheksat) kuud 23 (kahtekümmend kolme) päeva vangistust M.P suhtes täielikult täitmisele, kui M.P ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX, (tel nr XXX, e-post: XXX), ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lõike 4 alusel võetud kohustuse – alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-Eesti Haiglas või Põhja-Eesti Regionaalhaiglas või Pärnu Haiglas või Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg – 1 aasta 6 kuud – kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.08.2020.a.
p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1,
lg 4 p 2 alusel võtta M.P-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6-ks (kuueks) kuuks. lisakaristusena 6-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult M.P (tel nr XXX, e-post: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva vältel tuleb M.P-l enda juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. Jõustunud otsus kajastamiseks. edastada Maanteeametile liiklusregistris juhtimisõiguse äravõtmise KrMS § 180 lg 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega süüdistatavalt riigituludesse menetluskulude väljamõistmine. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta alaealiste laste ülalpidamiskohustusega M.P menetluskuludest sundrahast (876€) riigi kanda 476€ (nelisada seitsekümmend kuus eurot) ja kaitsjatasust 64.80€ jätta riigi kanda 24.80€ (kakskümmend neli eurot kaheksakümmend senti), kuna hetkel töötule ja tööd otsivale M.P-le käib menetluskulude täies mahus riigile hüvitamine ilmselgelt üle jõu. 2 KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista M.P-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 454€ (nelisada viiskümmend neli eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 14€ joobe tuvastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 400€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks alaealiste laste ülalpidamiskohustusega M.P-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 454€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 45.40€ (nelikümmend viis eurot nelikümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 10 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmisel lisanduvad võlgnikule ka täitemenetluse kulud. Menetluskulu 454€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700033918 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-5604, menetluskulu 21.08.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Ümbrik tunnistaja andmetega jätta kriminaalasja juurde toimikusse. Kohtuotsus edastada süüdistatavale M.P-le koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: vanglale osalise vangistuse kandmise korraldamiseks; süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse teostamiseks, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas; pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
lg 2 j ärgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena M.P-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuuks) kuuks.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 9 (üheksa) kuu pikkusest vangistusest peab M.P koheselt ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust, mille kandmise aega hakata arvestama alates M.P kinnipidamiskohta saabumisest.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 8 (kaheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.P ei pane 1 (ühe) aasta ka 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab M.P endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 4
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu; joobe tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Võttes arvesse M.P varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (ta XXX ja tema ülalpidamisel on XXX last), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasust 24 (kakskümmend neli) eurot ja 80 senti. Ülejäänud menetluskulud – riigi õigusabi tasu 40 (nelikümmend) eurot, osa sundrahast 400 (nelisada) eurot ja joobe tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot – kokku 454 (nelisada viiskümmend neli) eurot - ära tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul, kohustades M.P tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 45 (nelikümmend viis) eurot ja 40 senti. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: Süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.