← Eesti

4-23-3306/16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 205järgi Harju Maakohtu 24.

novembri

  1. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon L.C kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar
  2. aprill 2024, kirjalik menetlus
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsus ja jõustada Politsei- ja Piirivalveameti
  6. septembri
  7. a otsus L.C väärteoasjas liiklusseaduse § 205 ja § 242 lg 1 järgi.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveamet karistas
  10. septembri
  11. a otsusega L.C liiklusseaduse (

) § 205 ja § 242 lg 1 järgi karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik

  1. septembril 2023 mootorsõidukit BMW, mille esi- ja tagaosa lauppinnal puudusid riiklikud registreerimismärgid. Lisaks ei olnud tal kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust.
  2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kes vaidlustas L.C karistamise registreerimismärgita sõitmise eest

§ 205järgi.

Menetlusaluse isiku juhitud sõidukil oli registreerimismärk olemas, kuid see oli ajutiselt paigutatud esiklaasi taha, mistõttu tuleks tema tegu kvalifitseerida

§ 242lg 1 järgi ja mõista kergem karistus.

  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. novembril 2023 kaitsja kaebuse, tunnistas menetlusaluse isiku vaidlustatud osas süüdi

§ 242lg 1 järgi ja karistas teda 15 trahviühiku ehk 60 euro suuruse rahatrahviga.

Kohus leidis, et isik ei vastuta registreerimismärgita sõiduki juhtimise eest, kui see märk on olemas, kuid ei ole paigutatud nõuetele vastavalt. Väärteoprotokolli kohaselt ei olnud menetlusaluse isiku juhitud sõidukil registreerimismärke esi- ja tagaosa lauppinnal. Sellest teokirjeldusest ei nähtu, et märgid puudusid üldse, kuna neid saab autos panna ka mujale. Majandusja kommunikatsiooniministri

  1. juuni
  2. a määruse nr 42 lisa 1 koodi 101 p-s 3 sätestatakse, et M-kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Kuna menetlusaluse isiku juhitud sõidukil ei olnud kumbki registreerimismärk asetatud nõuetekohaselt, rikuti registreerimismärgi kinnitamise nõudeid ja tegu tuleb kvalifitseerida

§ 242lg 1 järgi.

Lisaks on 4-23-33064-23-3306 tõendatud, et L.C-l polnud sõidukit juhtides kaasas registreerimistunnistust ja ka sellega pani ta toime

§ 242lg-le 1 vastava teo.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Kassatsioonis taotleb kohtuväline menetleja maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator leiab, et registreerimismärgi olemasolu on võimalik jaatada vaid olukorras, kus see on kinnitatud sõiduki ette ja taha õigusnormidega ettenähtud asukohta. Menetlusaluse isiku juhitud sõidukil ei asetsenud nõuetekohaselt kumbki registreerimismärk – üks neist oli esiklaasi taga ja teine ei olnud üldse nähtaval kohal. Sellistel asjaoludel asus kohus vääralt seisukohale, et tuvastatud ei ole registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine.
  2. Kaitsja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et
  4. septembril 2023 mootorsõidukit juhtides ei olnud L.C-l kaasas sõiduki registreerimistunnistust ja et seega pani ta toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lahendamist vajab aga küsimus, kas sellise sõiduki juhtimisega, mille taga ega ka sõiduki ees esimesel lauppinnal ei ole registreerimismärki, vaid see on sõiduki salongi esiklaasi taga, täidetakse

§ 205

(riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine) või § 242 lg 1 (liiklusnõuete muu rikkumine) koosseis. 7. Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub L.C juhitud sõiduk kategooriasse M1, millel peab olema kaks registreerimismärki. Sõidukil oli aga vaid üks registreerimismärk salongi armatuurlaual esiklaasi taga. Maakohus leidis, et registreerimismärgi selline asukoht ei ole samastatav registreerimismärgi puudumisega, vaid seda saab hinnata märgi kinnitamise nõuete rikkumisena. Ka märkis kohus, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei võimalda teha menetlusalusele isikule etteheidet registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest. Seetõttu kvalifitseeris maakohus menetlusaluse isiku käitumise liiklusnõuete muuks rikkumiseks (

§ 242lg 1).

Kolleegium maakohtuga ei nõustu. 8.

§ 76

lg 1 näeb ette, et mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõuded registreerimismärkidele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. juuni
  2. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „Nõuded alates
  3. jaanuarist
  4. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodis
  5. Nendest nõuetest tuleneb, et M- ja N-kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/22/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15° (p 3). Samuti ei tohi registreerimismärk olla katte all (p 5). Kolleegiumi hinnangul määratlevad need nõuded registreerimismärkide asukoha selgelt ning välistavad mistahes muu paigutusviisi, sh paigutamise armatuurlauale esiklaasi taha.
  6. Registreerimismärk väljastatakse mootorsõidukile sõiduki registreerimisel (

§ 76

lg 7

2). Registreerimismärk annab seega tunnistust sõiduki registreerimisest ja võimaldab sõidukit ning sageli ka selle juhti identifitseerida, tulenegu see vajadus siis mistahes liiklussituatsioonist või eesmärgist (nt õigusrikkumise tuvastamine). Nendel põhjustel peab registreerimismärk olema igas olukorras selgelt märgatav ja loetav. Märgatavuse ja loetavuse tagabki eelkõige märgi asetsemine nõuetele 2

(3)4-23-33064-23-3306 vastavalt selleks ettenähtud kohal. Arvestades registreerimismärgi kinnitamise kohale esitatud nõudeid, saab järeldada, et mootorsõiduk, millele väljastatakse kaks registreerimismärki, peab registreerimismärgi abil olema tuvastatav nii eest- kui ka tagantvaates. See omakorda tähendab, et tagumise registreerimismärgi puudumist ei korva märgi olemasolu sõiduki ees esimesel lauppinnal, ja vastupidi – registreerimismärgi puudumist sõiduki esimeselt lauppinnalt ei saa õigustada märgi olemasoluga sõiduki tagaosas. Praeguses asjas on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki tagaosas registreerimismärki ei olnud, ja see asjaolu on üheselt arusaadavalt kirjeldatud ka väärteoprotokollis. Seega on maakohus jõudnud ekslikult järeldusele, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei võimalda teha menetlusalusele isikule etteheidet

§ 205järgi.

10. Seoses registreerimismärgi puudumisega menetlusaluse isiku juhitud sõiduki esiosa lauppinnalt märkis maakohus, et kuivõrd registreerimismärki on võimalik paigutada ka mujale, ei viita väärteokirjeldus sellele, et registreerimismärki üldse ei olnud. Sellest võib välja lugeda, et kohus on nõustunud kaitsjaga, et

§-s 205 kirjeldatud teo toimepanemine on võimalik (jättes kõrvale vale registreerimismärgi kasutamise olukorra) vaid siis kui juhitakse sõidukit, mida ei ole registreeritud või millel registreerimismärk puudub üldse. Seegi seisukoht on ekslik. 11. Registreerimata mootorsõiduki juhtimine ja juhtima lubamine on karistatavad

§-de 203 ja 204 järgi. Sõiduki identifitseerimise aspektist ei pruugi aga olla vahet, kas sõiduki registreerimismärk puudub üldse või on see küll olemas, kuid asub nt sõiduki armatuurlaual, istmel või pagasiruumis. Ka maakohtute praktikas on sellise sõiduki juhtimist, mille registreerimismärk ei ole nõuetekohaselt kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale, valdavalt käsitatud

§ 76

lg 1 rikkumisena, mis on kaasa toonud karistuse

§ 205järgi (nt Trt

MK 10.10.2023, 4-23-2739/10 ning HMK 04.12.2023, 4-23-2342/5; 10.09.2021, 4-21-2712/7 ja 27.10.2020, 4-20-3277/16). Kolleegium senise praktika muutmist vajalikuks ei pea. Seega kui sõiduki registreerimismärgid ei ole kinnitatud nõudeid järgides selleks ettenähtud kohale, tuleb sellise sõiduki juhtimist käsitada registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimisena. Seetõttu on ainetud ka maakohtu etteheited väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse aadressil. 12. Eeltoodu alusel tõdeb kolleegium, et kvalifitseerides menetlusaluse isiku käitumise registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimisest (

§ 205

) liiklusnõuete muuks rikkumiseks (

§ 242

lg 1), kohaldas maakohus valesti materiaalõigust ja see toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

  1. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 p-st 6 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja otsuse. Kuna kassaator taotles väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, tuleb kassatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.