← Eesti

1-20-9561/7

Obsah (7)§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus H

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses C.J , isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta, töövõime puudub 09.08.2020-10.08.2020, 26.10.2020-27.10.2020 Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. C.J süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. C.J süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista C.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada C.J-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 (neli) päeva (09.08.2020-10.08.2020, 26.10.2020-27.10.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (11 kuud ja 26 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et C.J ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on C.J kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on C.J kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada C.J-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.01.2021.a.

  1. 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
  2. C.J-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 129,60 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 438 eurot.
  3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 567,60 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 47,30 eurot.
  4. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700000746 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-9561“.
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundraha 438 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu C.J-i (C.J) süüdistatakse selles, et 7.08.2020 täpselt tuvastamata kellaajal, viibides aadressil xxx, olles alkoholijoobes, lükkas ta kannatanu M V vastu voodit, kägistas teda ning pigistas näost, mille tagajärjel tundis kannatanu tundis füüsilist valu. Samuti tema, 9.08.2020 kella 21.20 ajal, viibides aadressil xxx, olles alkoholijoobes, pigistas käega kannatanu M V nägu ja lükkas ta vastu maad, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning sai kehavigastusi – parema ja vasaku põsepiirkonnas hematoom, vasaku käe õlapiirkonnas hematoom, vasaku õla piirkonnas hematoom. Samuti tema, 26.10.2020 kella 19.00 ajal, viibides aadressil xxx vald, Harjumaa, olles alkoholijoobes, hüppas vihahoos voodisse, kus lamas kannatanu M V, ja lõi kannatanut mitmel korral rusikatega näo piirkonda. Peale peksmist läks kannatanu kööki, kuhu tuli ka C.J , kes võttis jõuga käega kannatanut lõauluust kinni. Nimetatud tegevuste tagajärjel tundis 2 kannatanu füüsilist valu ning sai kehavigastusi – paremal põsel 2x2 cm suurune hematoom, paremal põsel paistetus, vasaku käe pöidlal marrastus. Sel moel pani C.J oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

C.J-i süüdistatakse ka selles, et 26.10.2020 kella 19.00 ajal, viibides aadressil xxx, olles alkoholijoobes, ähvardas ta kannatanu M Vd peksmise ajal tapmisega. Samuti pärast seda, olles köögis, ütles ta kannatanule, et kui kannatanu helistab politseisse ning teda pannakse kinni, tuleb ta välja ja tapab kannatanu maha. Kuivõrd C.J ähvardas kannatanut peksmise ajal ning vahetult pärast seda, olles vihahoos, ja kuivõrd ta oli ka varasemalt olnud kannatanu suhtes korduvalt vägivaldne, tundis kannatanu reaalset ohtu enda elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani C.J oma tahtliku teoga toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav C.J ja tema kaitsja Toomas Bekker sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et C.J kuulub

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.