Obsah (5)

§ 97§ 99§ 102§ 105§ 101

2-24-5132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 29.august 2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5132 Tsiviilasi J.P. hagi E.P. v

§ 97

p-s 2 nimetatud hariduse omandamise lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 25.01.2027, s.o kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat tasuma elatis järgmise kalendrikuu eest ette. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja 18-aastane ning õpib xxxxxxxxxxGümnaasiumi 11.klassis. Kostja on hageja isa. Hageja igakuised kulud on kokku 555 eurot, sh söök 200 eurot, elekter 85 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, autoga seotud kulud (sh kütus) 125 eurot, küttepuud 25 eurot ning muud kulud (sh sidekulu ja kooliga setud kulu) 50 eurot. Hageja teenib kalendrikuus 197 eurot ning kuni 2024 maini igakuiselt ema käest 200 eurot ja alates 2024 maist üksnes 115 eurot. Hageja vajab seega täiendavat ülalpidamist summas 158 eurot kuus. Hageja elab üksinda. Hageja vajab koolis käimiseks autot, kuna tema elukoha ja kooli vaheline vahemaa on ligikaudu 10 km. Autoga liiklemine võimaldab hagejal osaleda ka klassivälistes tegevustes (nt õpilasfirma). Lisaks tuleb ka poes käia xxxxxxxxxx või xxxxxxx. Auto kasutamine on mõistlik. Kostja ei ole hagejale elatist vabatahtlikult tasunud. Kohus mõistis 2010 kostjalt hageja kasuks välja elatise. Hageja oli sel ajal 4-aastane. 14 aasta jooksul ei laekunud kostjalt hageja ülalpidamiseks midagi ning seda isegi mitte kohtutäituri vahendusel. 2024 võõrandas kohtutäitur avalikul enampakkumisel kostja korteri ning võõrandamisest saadud rahaga tasuti elatise võlgnevus. Seega kostja on vältinud hageja ülalpidamiskohustuse täitmist ning hageja hinnangul on ta hoidunud kõrvale ametliku sissetuleku teenimisest. Hageja on olnud üksnes ema ülalpidamisel. Hageja on väljendanud valmisolekut lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja maksab talle õpingute ajal igakuiselt 80 eurot. Hageja on viidanud TsMS § 163 lg-le 2. 2. Kostja esitas 28.05.2025 seisukoha hagiavalduse osas. Elatise nõue on kostja hinnangul tervikuna põhjendamatu. Kostja leiab, et hageja ei vaja koolis käimiseks autot, mistõttu autoga seonduvad kulud on põhjendamatud. Lisaks sai hageja enam kui 17 000 eurot, millest jätkub nii õpinguteks kui ka elamiseks väga pikaks ajaks. Kostja on ise õpilane, seejuures ilma tööta ning sissetulekuta. Kostja ülalpidamisel on 4-aastane laps. Hiljuti müüs kohtutäitur kostja kodu, mistõttu kostja on kodutu. 3. Kohus täitis 25.09.2024 ning 07.11.2024 selgitamiskohustust. 19.08.2025 kirjaga määras kohus, et teeb tsiviilasjas nr 2-24-5132 kohtulahendi avalikult teatavaks 29.augustil 2025. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 5. Hageja on esitanud elatise nõude summas 158 eurot alates 01.04.2024.

§ 97

p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tsiviilasja materjalide pinnalt on tuvastatud, et E.P. on J.P. isa (dtl 71). J.P. sai täisealiseks xxxxxxxxxx. Hageja õppis 2023/2024 õppeaastal xxxxxxxxx Gümnaasiumi 11.klassis statsionaarses õppes (dtl 7) ning 2024/2025 õppeaastal sama õppeasutuse 12.klassis statsionaarses õppes (dtl 57). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja elanud kostjast lahus ning hagiavalduse esitamise ajal elas hageja üksinda. 2

§ 97

p-s 2 sätestatu annab kuni 21-aastasele noorele võimaluse saada elatist õppimise ajaks, mis tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast ise üleval pidada. Eelviidatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda elatist õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 25.01.2027, s.o päev kui J.P. saab 21-aastaseks. Hageja kinnitas telefonivestluses kohtunikuga, et lõpetas gümnaasiumi 20.06.2025 ning vähemalt esialgu õpinguid jätkata ei kavatse. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja oli perioodil alates 01.04.2024 kuni 20.06.2025 ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

6. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1119-15, p 11). Lapse igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hagejal J.P.-l on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda.

§ 105lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, s.o Jxxxx

Bxxxxxxxx ja E.P. , hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga. Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et tema igakuisteks kuludeks oli 555 eurot, sh söök 200 eurot, elekter 85 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, autoga seotud kulud (sh kütus) 125 eurot, küttepuud 25 eurot ning muud kulud (sh sidekulu ja kooliga setud kulu) 50 eurot. Hageja on esitanud tõendid kulude tõendamiseks (dtl 31-55). Lisaks selgitas hageja kulutusi 14.07.2024 ja 21.10.2024 kirjalikes seisukohtades (dtl 17-18; 59-62).

1. Hageja on enda elektrikulude tõendamiseks esitanud Enefit AS arved (dtl 47-48, 50-55) ning vastavad maksekorraldused (dtl 44-46, 49). Esitatud tõendid kinnitavad hagiavalduses märgitud elektritarbimise kulusid. Vaatamata sellele, et hageja ei ole esitanud tõendeid igakuiste kulutuste kohta toidule, riietele ja jalanõudele, küttepuudele, sidele ega koolikohustuse täitmisega seotud väljaminekutele, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et nimetatud kulude kogusumma on keskmiselt 345 eurot kuus. Seega kujuneb hageja igakuine kulu ilma transpordikuluta 430 eurot.
2. Kostja ei pea põhjendatuks hageja väidetavat igakuist kulu sõiduautole summas 125 eurot, märkides, et koolikohustuse täitmiseks ei ole vajalik autoga sõitmine. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kütuse ostmist kajastavad kviitungid (dtl 3140). Esmalt märgib kohus, et kuna elatise nõue on esitatud alates 01.04.2024, siis kohus ei arvesta tõendeid 2024 märtsis ostetud kütuse kohta (dtl 32, 34, 37, 40) ega ka auto kindlustuse kohta (dtl 41). Esitatud tõendite kohaselt on hageja 2024 aprillis ostnud kütust 75,33 euro eest (dtl 33, 35, 38) ning 2024 mais kokku 160,60 eurot eest (dtl 31, 36, 39). Auto kindlustuse eest on hageja 2024 aprillis tasunud 31,35 eurot (dtl 43) ning 2024 mais samuti 31,35 eurot (dtl 3 42). Seega on esitatud tõendite kohaselt olnud hageja kulu autole 2024 aprillis olnud 106,68 eurot ning 2024 mais 191,95 eurot. Kuigi hageja on esitanud tõendid oma kulude kohta sõiduautole, leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda transpordikulu kuni 50 eurot kuus. Kui kooli on võimalik sõita ühistranspordiga, ei saa kütusekulu lugeda hageja esmavajaduseks. Hageja on tuginenud üksnes ajaolule, et auto on maapiirkonnas vajalik liikumisvahend ning kuulub tänapäevase elukorralduse juurde, kuid ei ole tõendanud, et tal ei oleks võimalik koolis käia ühistranspordiga. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid kooliskäimisega seotud kilometraaži ega vastavat sõidukulu kalendrikuus. Ülejäänud hageja kulude osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
3. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja sai enam kui 17 000 eurot ning sellest piisab nii õpingute jätkamiseks kui ka elamiseks pikema perioodi vältel. Kostja asjaolu tõendanud ei ole. Hageja esitatu kohaselt müüdi täitemenetluses avalikul enampakkumisel E.P. korter tekkinud elatise võlgnevuse katteks. Elatis J.P. kasuks mõisteti E.P.-lt välja 2010 kohtuotsusega. 14 aasta jooksul ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Täitemenetluse registri (dtl 73) andmetel on E.P.-l Tartu Maakohtu 04.04.2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-46045 tulenev elatise võlg enam kui 17 000 eurot. Seega on hageja õigustatult arvestanud kostja korteri müügist saadud summa hageja ülalpidamiseks tema täisealiseks saamiseni (25.01.2024) väljamõistetud elatisnõude katteks, kuna see tulenes kehtivast täitedokumendist - Tartu Maakohtu 04.04.2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-
4. Ajal, mil hageja oli alaealine, kandis tema igapäevased ülalpidamiskulud tema ema, mistõttu korteri müügist saadud summaga kaeti tagasi ema poolt kantud ülalpidamiskohustus. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise nõue on aga iseseisev ning eeldab eraldi kohtuotsust või kokkulepet (

§ 97

lg 2), mistõttu puudub alus sama täitemenetluse raames saadud summat kasutada täisealise ülalpidamise katteks.

1. Kostja on vaielnud elatise nõudele vastu, tuginedes oma majanduslikule seisundile, märkides, et ta on ise õpilane, ilma töö ja sissetulekuta, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ning kostja on kodutu. Kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega ei ole esitatud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et kostja ei oleks võimeline hagejale ülalpidamist andma. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et kostjal on üks alaealine laps (sünd. 30.03.2020) (dtl 83-84), kelle ülalpidamiskohustus kostjal lasub.
2. Hageja nõuab kostjalt elatist summas 158 eurot. Kohus ei nõustu sellega, et kostja peaks eelnimetatud summas elatist tasuma. Kohus leiab, et täisealine laps saab elatist nõuda vanematelt üksnes ulatuses, mis hagejal jääb igakuiste kulude katmisel puudu tema enda sissetulekust ja mida vanem on võimeline täisealisele lapsele andma, arvestades vanema enda sissetulekut, varalist seisundit ja muid kohustusi.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuigi nimetatud säte näeb ette reeglid eelkõige alaealise lapse miinimumelatise arvestamiseks, tuleb kohtu hinnangul rakendada sätet ka lapsetoetust saava täisealise lapse puhul, sest lapsetoetuse maksmise eesmärk alaealise ja täisealise lapse puhul on sama. Seega tuleb ka käesoleval juhul arvestada sellega, et J.P. sai lapsetoetust kuni kooli lõpetamiseni. PHS § 17 lg 1 kohaselt makstakse lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni. 4 PHS § 17 lg 2 järgi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Käesolevalt on lapsetoetuse suuruseks 80 eurot (PHS § 17 lg 3). Arvestades, et J.P. sai lapsetoetust ja teenis (hagiavalduses esitatud andmete kohaselt) igakuiselt sissetulekut 197 eurot, ei saa kohtu arvates kostja panus olla suurem kui 139 eurot (555-80-197/2).

1. Võttes arvesse, et hageja igakuised põhjendatud kulud on kokku 480 eurot (söök 200 eurot, elekter 85 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, transpordikulu 50 eurot, küttepuud 25 eurot ning muud kulud (sh sidekulu ja kooliga setud kulu) 50 eurot), hageja teenib igakuiselt sissetulekut 197 eurot ning sai kuni gümnaasiumi lõpetamiseni lapsetoetust 80 eurot, saab kostja panuseks lugeda 101,50 eurot kuus (480-197-80/2). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetulekute ega väljaminekute kohta. Arvestades, et kostja on 62-aastane ega ole saavutanud vanaduspensioniiga, samuti ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta, tuleb eeldada tema töövõimelisust ning suutlikkust teenida vähemalt miinimumtasemel sissetulekut. Sellest lähtuvalt on kostjal võimalik lisaks alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele anda hagejale ülalpidamist summas 101,50 eurot kuus.
2. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt E.P.-lt hageja J.P. kasuks välja igakuise elatise summas 101,50 eurot alates 01.04.2024 kuni õpingute lõpuni, s.o kuni 20.06.
3. Seega tuleb E.P.-l nimetatud perioodi eest tasuda J.P.le elatist kokku 1488,66 eurot.
4. Kohus rahuldab taotluse TsMS § 462 lg 2 alusel avaldatavate andmete piiramiseks ning määrab, et jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel asendatakse poolte nimed tähemärkidega ning ei avalikustata menetlusosaliste isikukoode, sünniaega, aadressi ega sidevahendite andmeid. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosalisteks on selles asjas isa ja poeg ning tegemist on ülalpidamisnõudega. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 ja kooskõlas TsMS § 164 lg-gs 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5