lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 1 2 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. N.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnikul kogu menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime ja kuni 2023. aasta lõpuni keskmine puue. Võlgnik on hooldajaks ning eestkostjaks oma kahele sügava puudega täisealisele õele ning tulenevalt oma puuduvast töövõimest ning lähedaste hooldamisvajadusest ei ole võlgnik menetluse kestel töötanud. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul võib kahe sügava puudega õe hooldamist ning võlgniku enda terviseseisundist tulenevaid piiranguid ja puuduvat töövõimet pidada mõjuvateks põhjusteks, miks võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal tööle asunud. Kohus leiab, et arvestades oma tervislikku seisundit ning lähedaste hooldamisvajadust ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kõik aruanded on kohtule esitatud. 11.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus ning hooldajatoetus. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku 3 järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke loovutusi võlgniku mittearestitava sissetuleku arvelt ning võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 1193,98 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Aruannete kohaselt on võlgniku nimel auto, mida kasutab tema abikaasa, kuid kohtu poolt teostatud Transpordiameti sõidukite päring tulemusi ei andnud. Võlgnikul muu vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvel. 13.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud, rahuldades sealjuures võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et N.K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud N.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka N.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik on esitanud kohtule lõpparuande 13.08.2025. Kuna kohus lõpetab N.K. 4 kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anne Kalme vabastada usaldusisiku kohustustest N.K. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.