Obsah (7)

§ 663§ 657§ 654§ 528§ 172§ 532§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-15-3502 Kohtuasi K.N-i ü

) § 526 lg 3, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4). Määruskaebus

1. Eestkostja esitas määruskaebuse, milles palub eestkostetava üle seatud eestkoste lõpetada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on eestkostetav saanud aastaid iseseisvalt hakkama ning talle ei ole vaja mingit muud abi ega eestkostet. Talle peavad jääma kõik inimõigused hoolimata puuduvast töövõimest ja keskmisest puudest. Eestkostetav on täiesti võimeline enda eest ise seisma ja asjadest aru saama, samuti oskab ta ise abi otsida. Eestkostja ei pea õigeks, et eestkostetaval ei ole õigust ise juriidilisi dokumente ja lepinguid sõlmida. 4 2-15-3502 Menetlusosaliste seisukohad
2. Eestkosteasutus ei esitanud vastuväiteid eestkoste lõpetamise osas.
3. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas arvamuse, mille kohaselt ei peaks vaidlustatud määrust tühistama ning eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet selles ulatuses, milles maakohus seda määras. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

15. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 16. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 32-1-73-15, p 13). Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse

§ 528lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.

1. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et eestkostetava eestkostevajadus oleks ära langenud. Eestkostja leiab määruskaebuses, et eestkostetav ei vaja abi ega eestkostet, sest ta on võimeline kõigest ise aru saama ja oskab ise abi otsida. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et eestkostetaval esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul ning et tema vaimsest seisundist tulenevalt on välistatud teatud tegevused, nagu võime saada aru eeskätt keerukamate sotsiaalsete, rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvatest kohustustest ja tagajärgede ettenägemisest. Nimetatus veendus maakohus eestkostetava vahetul ärakuulamisel ning samale seisukohale asus ekspert 30.01.2025 ekspertiisiaktis (dtl 679–680). Ekspert on toonud esile, et eestkostetav ei saa aru keerukamatest sotsiaalse eluga seotud küsimustest nagu lepingute sõlmised ja raha kasutamine suuremas hulgas kui on tema kuu sissetulek, samuti et probleemiks võib olla teatud olukordades kergesti mõjustatavus, 5 2-15-3502 eestkostetav võib sõlmida tehinguid, mis võivad talle olla väga ebasoodsad, saamata aru nende sisust ja tagajärgedest. Sellest lähtuvalt määras maakohus eestkostja ülesanneteks üksnes eestkostetava esindamise lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel (sh esindamine kinnisvaraõiguslikes tehingutes), mistõttu ei ole eestkostetaval ilma eestkostja nõusolekuta õigust võtta endale varalisi kohustusi ega teha kinnisvaraga tehinguid. Samas jäi eestkostetavale õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid jooksva kuu sissetulekute ulatuses, tal on valimisõigus ja ta on teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Eestkostja ei ole toonud määruskaebuses esile selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt oleks ringkonnakohtul võimalik asuda maakohtust ja eksperdist erinevale arvamusele. Maakohtu menetluses avaldasid nii eestkostja kui ka eestkostetav, et eestkostetaval võiks säilida eestkoste asjaajamises, eelkõige lepingute sõlmimisel ja varaliste kohustuste võtmisel. Asja materjalidest ei nähtu, et eestkostetav oleks tegelikkuses võimeline aru saama lepingute sõlmimisest ja sellega kaasnevatest võimalikest kohustustest, samuti raha kasutamisest oma igakuiseid sissetulekuid ületavas määras.
2. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 1 ja lg 3).

20.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 6