Obsah (6)

§ 203§ 7§ 9§ 249§ 252§ 253

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-176 Haldusasi Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselt

) § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 203lg 1).

ASJAOLUD

1. Ravimiameti 17.01.2025 ettekirjutusega nr JV-15/25/1 kohustatakse Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi (taotleja) hävitama ning hulgimüügi tasandil tagasi kutsuma veterinaarravimid, mis toodeti taotleja registreeritud aadressil asuva ravimitehase A-korpuses perioodil 05.01.2024 kuni 17.09.2024 (täpne loetelu on toodud ettekirjutuse punktis 1.1.9).
2. Taotleja on rahvusvaheliselt tuntud „Interchemie“ kaubamärgiga veterinaarravimite tootmisele spetsialiseerunud äriühing ning Hollandi äriühingu Interchemie werken 'De Adelaar' B.V. lepinguline tootja. Taotleja hinnangul puudub alus ettekirjutuses nimetatud ravimite tagasikutsumiseks või hävitamiseks, kuna ravimid on toodetud kooskõlas hea tootmistavaga (GMP) ning vastavad teadaolevalt nii kvaliteedi- kui ohutusnõuetele. Ettekirjutuse kättesaamisel palus taotleja kohtumist Ravimiametiga, et asjaolusid arutada, ning taotles, et ettekirjutuse sisu hoitaks konfidentsiaalsena kuni ettekirjutuse vaidlustamisvõimaluste ammendumiseni.
3. 21.01.2025 kell 16.10 teatas Ravimiameti esindaja e-kirja teel, et 22.01.2025 edastatakse ettekirjutus teistele ravimiametitele ning seejärel avalikustatakse see Ravimiameti dokumendiregistris. Ettekirjutuse avalikustamine põhjustaks taotlejale aga märkimisväärset kahju, mida ei kompenseeriks ka ettekirjutuse hilisem kehtetuks tunnistamine vaide- või kohtumenetluses.
4. Taotleja esitas 22.01.2025 Ravimiametile vaide, milles palus ettekirjutuse kehtetuks tunnistada. Vaides teavitas taotleja Ravimiametit ka kavatsusest esitada halduskohtule käesolev esialgse õiguskaitse taotlus.
5. Tallinna Halduskohtus registreeriti 22.01.2025 taotleja esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse abinõuna ettekirjutuse avalikustamise peatamist kuni ettekirjutuse vaidlustamisperioodi lõpuni, s.o vaide- ja kohtumenetluse lõppemiseni. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Taotleja on esitanud vaide Ravimiameti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus selgitab, et

§ 7lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi.

Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Esialgse õiguskaitse taotlus on tingitud vaide esitamisest Ravimiameti ettekirjutusele. Ravimiameti juriidiline aadress on Nooruse 1, 50411 Tartu ehk taotlus oleks tulnud esitada Tartu Halduskohtusse. Ka vaidlustatud ettekirjutuses on toodud, et kaebus ettekirjutusele tuleb esitada Tartu Halduskohtusse. Samas sätestab

§ 9

lg 1, et haldusasi allub sõltumata

§-des 7 ja 8 sätestatust kohtule ka juhul, kui menetlusosalised ei vaidlusta kohtualluvust kaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul. Kuigi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks oleks tulnud saata Tartu Halduskohtule, ei saa taotluse kiireloomulisuse tõttu taotlust vastavalt alluvusele Tartu Halduskohtule saata. Kuna taotlus on vaja lahendada viivitamata, lahendab käesoleva taotluse Tallinna Halduskohus. Kohus juhib tähelepanu, et tulevikus vaideotsuse võimalikul vaidlustamisel tuleb kaebus esitada siiski Tartu Halduskohtule. 7.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. 8.

§ 252

lg 4 alusel võib kohus kohaldada kuni 30 päevaks esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda üksikasjalikke põhjendusi. Vajadust esialgse õiguskaitse (ajutiseks) kohaldamiseks saab möönda. Taotlust pole põhjust praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks pidada. Ravimiamet on taotlejat teavitanud, et avalikustab 22.01.2025 ettekirjutuse. Avalikustamine seisneb selles, et Ravimiamet saadab ettekirjutuse teistele ravimiametitele ja avalikustab selle oma dokumendiregistri kaudu. Taotleja toob välja, et ettekirjutuses nimetatud ravimite hävitamisnõude avalikuks tulek kahjustaks oluliselt taotleja mainet ja vähendaks nõudlust taotleja toodangu järele, põhjustades seeläbi märkimisväärset saamata jäänud tulu. Lisaks kahjustaks ettekirjutuse avalikustamine oluliselt taotleja võimet teenida tulu konkreetselt ettekirjutuses nimetatud veterinaarravimite müügist, isegi kui hiljem kinnitatakse, et neil puuduvad kvaliteedivead. Taotleja kinnitab, et taotlejal on juba keelatud ettekirjutuses nimetatud veterinaarravimeid väljastada vastavalt Ravimiameti 19.08.2024 ettekirjutusele nr JV-15-24/

1. Asjaomaseid ravimeid hoiustatakse ladudes juba alates sellest ajast (
2. a augustikuust), st need ei ole käibes ega seetõttu kuidagi üldsusele ohtlikud. Ettekirjutuse avalikustamise peatamine ei mõjuta kuidagi ravimite kättesaadavust (need pole ka praegu üldsusele kättesaadavad ja jäävad kättesaamatuks vaidluse lõpuni) ega ka ettekirjutuses sätestatud kohustuste täitmist. Taotleja toob veel välja, kui ettekirjutus osutub õiguspäraseks, saab avalikkus sellega tutvuda pärast vaidlustamisvõimaluste ammendumist. Kui aga ettekirjutuse vaidlustamise tulemusena leitakse, et ettekirjutus on õigusvastane ja see tunnistatakse kehtetuks, jääb avaldamata õigusvastane ettekirjutus. Sel puhul väldib esialgse õiguskaitse kohaldamine taotlejale potentsiaalselt miljonitesse eurodesse ulatuva varalise kahju tekkimist. Kohus nõustub taotlejaga. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
3. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud

§ 252

lg 4 kohaselt esialgse õiguskaitse korras keelata Ravimiametil 17.01.2025 tehtud ettekirjutuse nr. JV-15/25/1 avalikustamiseks vajalike toimingute tegemine 30 päevaks, sh keelata ettekirjutuse edastamine teistele ravimiametitele ja ettekirjutuse Ravimiameti dokumendiregistris avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Taotleja taotles küll ettekirjutuse avalikustamise peatamist, kuid toimingute tegemise (ettekirjutuse avalikustamiseks tehtavad toimingud) on kohtu hinnangul antud hetkel selgem abinõu. 10.

§ 252

lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub

§ 252

lg 4 alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (

§ 252lg 4).

11. Kohus selgitab, et

§ 252

lg 4 alusel tehtud esialgse õiguskaitse määrusele saab küll esitada määruskaebuse, kuid ringkonnakohus saab määruskaebuse menetlemisel üksnes kontrollida, kas halduskohtu põhjendusteta otsustus (kohaldada esialgset õiguskaitset kuni 30päevase tähtajaga) on õiguspärane. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebuse perspektiivitus oleks põhjalikuma süvenemisetagi ilmselge või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul. Sõltumata sellest, mis seisukoha ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel võtab, peab halduskohus 30 päeva möödumisel asuma esialgse õiguskaitse küsimust uuesti lahendama. 12. Menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel võib kohus esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (

§ 253lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik