KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1641 Tsiviilasi K. R. hagi Tartu linn

) § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda dokumentidega tutvuda, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (

§ 45lg 3).

18. Korteriomaniku huvi dokumentidega tutvumiseks tuleneb tema liikmesusest korteriühistus ning seda eraldi põhjendama ei pea (RKTKm 21.03.2023, 2-21-3906, p 12). Hageja on tõendanud, et on Kalda tee 10 korter 33 omanik, seega on ta korteriühistu liige, ning hagejal on eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega. 19.

§ 45

lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud.

1. Hageja toob esile, et pöördus teabenõudega kostja poole esmakordselt
2. novembril 2022 ja kordas nõuet
3. jaanuaril
4. Kohtupraktikas on tunnustatud korteriomaniku õigust kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmisel esitada korteriühistule samasisuline teabenõue kohtuväliselt uuesti ja pärast seda kohtusse pöörduda (vt Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-194171, p 15). Seega on hageja tähtaegselt kohtusse pöördunud seoses
6. jaanuari 2023 teabenõudega.
7. Kostja on väitnud, et on kohtueelsele teabenõudele vastanud (tl 30). Kostja on seisukoha tõendamiseks esitanud tekstidokumenti kogutud kirjavahetuse (tl 33-35). Kohus leiab, et dokumendil sellisel kujul puudub tõendamisväärtus, kuna kirjavahetuse ehtsust ei ole võimalik kontrollida. Kohus märgib, et ka kirjavahetuse õigsust eeldades ei nähtu sellest vastuseid hageja küsimustele, samuti ei saa käsitleda valikuliste väljavõtete esitamist dokumentidega tutvumise võimaldamisena. Kostja jäi oma seisukoha juurde ka
8. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil. Samas lepiti kokku, et kostja esindaja võimaldab hagejal nõutud dokumentidega tutvuda
9. oktoobril 2023 kl 17.00 kuni 19.00 (tl 70 pöördel-72).
10. oktoobril 2023 teatas kostja kohtule, et ta ei saa pangadokumentidega tutvumist siiski võimaldada (tl 73). Asjaolu, et hagejal ei võimaldatud kokkulepitud ajal dokumentidega tutvuda, kinnitas ka hageja
11. detsembri 2023 menetlusdokumendis (tl 75). Kohtu hinnangul on kostja selgitused hageja kohtueelsetele teabenõuetele vastamise osas vastuolulised ega ole mõistlikult usutavad, mh arvestades, et kostja ei võimaldanud hagejal tutvuda väidetavalt olemasolevate dokumentidega ka kohtumenetluse jooksul.
12. Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (

§ 45lg 2).

1. Kostja ei ole esile toonud mõistlikke selgitusi, millisel põhjusel ei ole võimalik korteriühistul võimaldada hagejal tutvuda korteriühistu juhatuse ja üldkoosolekute protokollidega. Kostja ei ole esile toonud, et neid dokumente ei ole olemas, ega 5 esitanud vastuväiteid selle osas, et kostja peaks dokumente välja nõudma teiselt isikult.
2. Hageja soovib tutvuda kostja kontoväljavõtetega. Kostja on keeldunud väljavõtteid edastamast, tuginedes vajadusele kaitsta isikuandmeid. 25.Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3. aprilli 2016 määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt selle seaduse § 1 lg 1 p 1). Riigikohtu hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida üldmääruse art-s 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele üldmääruse art-s 6 toodud tingimusele. Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (üldmääruse art 5 lg 2), kes on

§ 45

lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise puhul korteriühistu (üldmääruse art 4 p 7). Riigikohtu hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (

§ 45

) puhul korteriühistul olla teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt üldmääruse art 6 lg 1 p-st c koostoimes

§ 45lg-ga 1.

Isikuandmete töötlemine on piiratud selle eesmärgiga, milleks isikuandmeid algselt koguti (üldmääruse art 5 lg 1 p b). Korteriühistu eesmärk on eelkõige korteriomanike ühistes huvides korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (

§ 34

lg 2), mistõttu kogub ja töötleb korteriühistu üldjuhul ka isikuandmeid üksnes eelnimetatud eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid algselt koguti, on lubatav üldmääruse art 6 lg-s 4 sätestatud juhtudel, mh siis, kui selline õigus tuleneb riigisisesest õigusest. Korteriomaniku teabenõude puhul on selliseks õiguslikuks aluseks

§ 45lg 1 (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 1313.4).

Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, üldmääruse art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib. 26. Eelnevast tuleneb, et ehkki korteriomanik ei pea

§ 45

lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi korteriühistu

§ 45

lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 13.5). 6 27.Hageja on põhistanud vajadust kontoväljavõtetega tutvumiseks, et saada ülevaade sellest, kuidas ühistu rahalisi vahendeid kasutatakse. Tehtud maksete õiguspärasuses veendumiseks on vajalik näha makse saaja nime. Kohus leiab, et hageja on põhistanud vajadust kostja kontoväljavõtetega tutvumiseks. Kostja on keeldumist põhjendanud vaid üldise viitega asjaolule, et need sisaldavad isikuandmeid, kuid ei ole selgitanud, milliseid andmeid on vajalik kaitsta, ning milline oluline kahju võib tekkida, kui hageja tutvub kontoväljavõttel nähtuvate tehingutega. Need andmed on korteriühistu liikmele vajalikud, et saada ülevaade korteriühistu rahakasutuse õiguspärasusest. 28.

§ 45lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve.

Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks.

1. Kohus leiab, et hageja huvi tutvuda korteriühistu rahaliste liikumistega ja vahendite kasutamisega ei hõlma õigust saada teavet kolmandate isikute suhetest korteriühistu liikmetega. Seega peab korteriühistu esitama hagejale väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number, makse selgitus), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike. Kontodelt tehtud väljamaksete andmeid kinni ei kaeta, kuna selles osas on hagejal õigustatud huvi andmetega tutvuda.
2. Viimaks nõuab hageja järgmist teavet: „informatsioon ühistu kõigi töötajate kohta: isik; ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu suurus; millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati.“
3. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul on õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu. Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (RKTKm 21.03.2023, 2-21-3906, p 20). 32.Hageja ei ole põhistanud, et kostjal on selline dokument olemas. Kohtu hinnangul viitab nõude sõnastus sellele, et hageja soovib sellise dokumendi koostamist, mistõttu ei ole hageja nõue kooskõlas eelviidatud kohtupraktikaga. Kohus märgib, et menetluse kestel on kostja korteriühistu töötajate kohta selgitusi andnud (vt nt
4. juuni 2023 menetlusdokumendi lisa), samuti saab hageja vastava info üldkoosolekute protokollidest ja kontoväljavõttelt.
5. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt ning määrab järgmisena kindlaks dokumentidega tutvumise korra. 34.Riigikohus on selgitanud, et dokumentidega tutvumise õigus on isikul vähemalt üldjuhul ühingu asukohas, sest eelduslikult on just ühingu asukoht see, kus hoitakse tema dokumente (RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213, p 26). Üldjuhul ei saa kohustada ühingut väljastama dokumentide koopiaid ega kohustada teda saatma dokumente avaldajale e-postiga (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 14.4). Nende põhimõtete 7 kohaldumist korteriühistutele on kohtupraktikas tunnustatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13106, p 65).
6. Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus ühingule oleks võimalikult väike (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 14). Hageja on nõustunud internetipanga väljavõttega, kuid soovib, et sellel oleks panga kinnitus, et välistada dokumendi võltsimine. Kohus leiab, et määruse täitmiseks on piisav, kui kostja esitab tutvumiseks pangakinnitusega väljavõtte internetipangast. Juhul kui kogu ajaperioodi kohta ei ole tehniliselt võimalik teha väljavõtet ühe failina, on kostjal lubatud esitada väljavõtted eraldi dokumentidena (nt iga kalendriaasta kohta). Juhul kui mõnda dokumenti on vaja isikuandmete kaitseks töödelda, tuleb kostjal esitada tutvumiseks internetipangast võetud kontoväljavõtte väljatrükk paberkandjal. Ülejäänud dokumentidega tutvumist tuleb võimaldada nende originaalkujul.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistlik on määrata taotletud teabega tutvumise tähtajaks 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Teave tuleb anda eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud ajal korteriühistu asukohas selliselt, et tutvumine on võimalik vähemalt kahel tööpäeval ajavahemikus kell 09.00-17.
8. III
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 7 järgi on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
10. Hageja nõuab kohtueelse õigusabiteenuse kasutamisega tekkinud kahju 593,59 eurot hüvitamist. Hageja on põhistanud, et õigusabikulu tekkis seetõttu, et kostja ei võimaldanud tal kasutada seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega ehk kostja rikkus

§ 45lg-t 1.

Seega tugineb hageja VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le

1. 39.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
2. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28; RKTKo 03.04.2013, 3-21-19-13, p 11).
3. Hageja on kohtule esitanud advokaadibüroo Lindeberg OÜ
4. novembri 2022 arve nr 221282, millest nähtub, et õigusabi on osutatud
5. novembril 2022,
6. novembril 2022 ja
7. novembril
8. Hageja selgitab, et õigusabikulud kandis 8 esmalt OÜ Karita, kellele hageja vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele maksumuse hiljem hüvitas. Hageja tõendab kulu esitatud advokaadibüroo esitatud arve nr 221282 ja maksekorraldusega (tl 24-25, 107), samuti advokaadi korteriühistule saadetud teabenõudega (tl 21-22). Kuigi hageja on enda esitatud maksekorraldusest nähtuvalt õigusabiteenuse maksumuse hüvitanud alles kohtumenetluse ajal, ning seega ei omanud ta hagi esitamise ajal vastavat nõudeõigust, siis on ülekande tegemisega nõue hagejale siiski üle läinud.
9. Seega tuvastab kohus, et hagejal tekkisid õigusabikulud summas 593,59 eurot seoses
10. novembri 2022 kuupäeva kandva teabenõudega. Puudub vaidlus selles, et
11. novembri 2022 teabenõudele vastamiseks kohustamiseks ei ole hageja kohtusse pöördunud, vaid esitanud
12. jaanuaril 2023 samasisulise nõude korteriühistule uuesti.
13. Hageja
14. veebruari 2023 seisukohas peab hageja kahju ühtseks, kuna
15. novembri 2022 ja
16. jaanuari 2023 teabenõuded on sarnase sisuga. Kohus leiab, et asjaolu, et
17. jaanuari 2023 teabenõudega seonduvalt täiendavaid kohtueelseid kulusid ei tekkinud, ei tähenda, et hagejal tekib automaatselt õigus nõuda varasema teabenõudega seonduvate kulude hüvitamist, tuginedes käesolevas menetluses tuvastatule. Kohtu hinnangul tuleb kõik kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tuvastada iseseisvalt.
18. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja on esitanud talle ohtralt teabenõudeid, millele ta on vastanud, kostja on selgitanud oma seisukohta teatud info esitamata jätmiseks ning kostja ei pea hageja kulusid mõistlikuks. Kostja on ka esile toonud, et erinevalt varasematest teabenõuetest, on advokaadi vahendusel saadetud kirjad korteriühistu registrijärgsel e-postiaadressil, millele korteriühistu juhatusel puudub ligipääs (tl 70). 45.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et õigusabiteenuse kasutamine oli vajalik. Hageja ja kostja vahel on seadusest tulenev õigussuhe, kus kehtib eeldus, et korteriomanike vahelised konfliktid lahendatakse omavahel või korteriühistu üldkoosolekul. Korteriühistuga suhtlemiseks õigusabiteenuse kasutamine peab üldjuhul olema erandlikel asjaoludel, mil isikul tõesti puudub võimalus muul viisil oma õigusi kaitsta. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine. Olukorras, kus korteriühistu liige soovib saada korteriühistult teavet, on tal võimalik esitada nõue tuginedes

§ 45lg-le 1.

Juhul kui korteriühistu nõuet ei täida, on korteriomanikul seejärel õigus pöörduda kohtusse hagita menetluses lahendatava avaldusega, kus kohtul on keskne roll asjaolude kindlakstegemisel. Seega tagab seadus korteriomanikule selge korra korteriühistult kohtuväliselt teabe saamiseks ning sellest keeldumise korral võimaluse oma õigused võimalikult lihtsalt ja soodsalt kohtumenetluses maksma panna. Asjaolu, et hageja soovis juba kohtueelselt kasutada oma õiguste kaitseks õigusabiteenust, ei tähenda, et see oleks tingimata vajalik, ning et kostja peaks selle kulu avalduse osalise põhjendatuse korral hiljem hüvitama.

1. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kahju hüvitamise nõude rahuldamata. IV 47.Arvestades, et kohus rahuldas avalduse osaliselt, jättis osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata ning jättis rahuldamata hagi kahju hüvitamiseks, tuleb menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 163 lg-st 1 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. 9
2. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 10