Obsah (7)

§ 440§ 467§ 173§ 174§ 162§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindaj

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt, kuna kostja on eelmenetluses avaldanud soovi hagi õigeks võtta. 7. Hagi õigeksvõtmisel tuleb hagi rahuldada (

§ 440lg 1).

Kohus rahuldab hagi. 2

1. Hageja on hagi nõuete punktides 1.2 ja 1.3.5 märkinud, et punktides 1.1 ja 1.3 toodud tahteavaldused tuleks asendada kohtulahendiga. Kohus selgitab, et taolist märkust kohtuotsuse resolutsioonis eraldi välja tuua vaja ei ole, kuna vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg-le 1, kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Kui tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist käesoleva seadustiku kohaselt. Samamoodi reguleerib tahteavalduste asendamist kohtulahendiga tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega asendab jõustunud kohtuotsus seadusest tulenevalt ka ilma sellekohase märkuseta kohtulahendis tahteavaldusi, mille andmiseks kohus on kostjat kohustanud.
2. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 11. Üldjuhul jäävad menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaasomandi lõpetamine on üldjuhul kõikide kaasomanike huvides, mistõttu tuleb kaasomandi lõpetamise menetluskulud jätta

§ 163lg 1 järgi poolte endi kanda (vt RKTKo 2-22-2159, p 25; RKTKo 3-2-1-7010, p 14).

12. Eelnevat arvestades tuleb menetluskulud jätta

163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 13.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik 3