Obsah (4)

§ 50§ 33§ 14§ 16

Kriminaalasi 1-25-3201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025 Tallinn Kriminaalasja number 1-25-3201 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Se

) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. -2- Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust. Hendrik Sulepi oli mootorsõiduki juhina teadlik, et liikudes Kaasiku külas mööda Hingu teed sõidab tema teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 kilomeetrit tunnis. Sellele vaatamata sõitis Hendrik Sulepi kiirusega vähemalt 98 kilomeetrit tunnis, millega ületas tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 68 kilomeetri tunnis võrra. Seega rikkus Hendrik Sulepi tahtlikult

§ 50lg 5 p 3 sätteid.

Mootorsõiduki juht ei tohi alustada sõitu enne, kui tema ja kõik sõitjad on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Hendrik Sulepi oli mootorsõiduki juhina teadlik, et paremal esiistmel istuv sõitja K R (xxx) ei ole turvavööga kinnitatud. Sellele vaatamata ei loobunud Hendrik Sulepi, olles samuti turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, sõidu alustamisest ega taganud teadlikult seaduse nõude täitmist, vaid alustas Kaasiku külas enda kodu juurest sõitu ning jätkas seda. Seega rikkus Hendrik Sulepi tahtlikult

§ 33lg 2 p 6, § 33 lg 3 ja § 33 lg 11 p 4 sätteid.

Eespool kirjeldatud viisil käitudes eiras Hendrik Sulepi lisaks tahtlikult liiklusseaduse nõuet olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega rikkus Hendrik Sulepi tahtlikult

§ 14lg 2 ja 16 lg 1 sätteid.

Kõikide ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna kaotas Hendrik Sulepi juhitavuse mootorsõiduki üle ja sõitis xxx juures paremale sõiduteelt välja, kus põrkas kokku puuga. Hendrik Sulepi eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai mootorsõidukis paremal esiistmel istunud ning turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata sõitja K R järgmised tervisekahjustused: xxx. Antud tervisekahjustused on rasked (eluohtlikud). Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 24E-AOI00260-01 võisid nimetatud tervisekahjustused olla tekitatud ühemomentselt tömbi vägivalla toimel, ja nimelt 01.06.2024 liiklusõnnetuse käigus löökidest või paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu autosalongis ja/või deformeerunud ja nihkunud autoosade kompressioonist kehale. Sõitja K R sai eluohtlikud tervisekahjustused, kuna Hendrik Sulepi rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)

§ 14

lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b)

§ 16

lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c)

§ 33

lg 2 p 6, mille kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; d)

§ 33

lg 3, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud; -3- e)

§ 33

lg 11 p 4, mille kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud; f)

§ 50

lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega pani Hendrik Sulepi toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitas süüdistatav Hendrik Sulepi kannatanu K Rile varalise ja mittevaralise kahju. Tsiviilhagi kannatanu ei esitanud. 28.05.2025 sõlmisid kannatanu K R ja süüdistatav Hendrik Sulepi omavahelise võlaõigusliku kokkuleppe kahju hüvitamise osas, mille kohaselt võttis süüdistatav Hendrik Sulepi endale kohustuse hüvitada kannatanule K R tekitatud varaline kahju summas 15 000 eurot omavahel kokkulepitud graafiku järgi.
2. Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Hendrik Sulepi süüditunnistamist KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist selle eest vangistusega 2 aastat. Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Hendrik Sulepi ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav Hendrik Sulepi sõlmitud kokkuleppe juurde. 10.Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Hendrik Sulepile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Väljamõistetud menetluskulusid on Hendrik Sulepil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest.
3. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
4. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
5. peatüki
6. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Hendrik Sulepi süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-