lg 1 kohaselt võis Justiitsministeerium lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi. Kuna tegemist ei ole kohtumäärusega, ei saa sellele esitada määruskaebust. - Justiitsministeeriumi poolt 23.09.2022 kaebaja loovutamise edasilükkamine oli vastuolus EL nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK art 24 lg-ga 1, mille kohaselt edasilükkamise otsustada õigusasutus. Alates 11.03.2023 otsustab loovutamise edasilükkamise kohus. Täidesaatev võim pidi jätma Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevad normid kohaldamata. Seega on e-kiri tühine. - Kaebaja tuleb viivitamatult Soome Vabariigile loovutada. Kaebaja eesmärk on olnud lahendada tema suhtes esitatud kahtlustused ja kriminaalasjad võimalikult kiiresti. Kaebaja õiguseid ei rikutud loovutamismääruse edasilükkamisega kuni jõustunud kohtulahendi tegemiseni (see oli ka kaebaja enda soov), vaid rikkumine esineb objektiivselt alates ajahetkest, kui sai selgeks, et täitmine lükati edasi kuni vabastamiseni (see ei olnud kaebaja enda soov). Kaebaja olukord oleks soodsam või parem käesoleval hetkel seeläbi, et kaebajal oleks Soome Vabariigis viibides paremini tagatud seal toimetatava kriminaalasjaga seoses kaitseõiguse teostamine. - Halduskohtul ei ole võimalik kohustada riiki loovutamist läbi viima, kui see on kohtulahendiga edasi lükatud. Küll aga tuleb täita loovutamislahend siis, kui kohus tuvastab ministeeriumi kirja tühisuse või tühistab selle. - Kaebaja vaidles 2022. aastal loovutamisele vastu, sest tema eesmärk oli olla ära kuulatud Soome Vabariigi esindaja osalusel. - Kaebaja sai loovutamise edasilükkamisest teada mõned päevad enne 15.04.2025. 2. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja alternatiivselt lg 2 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning isegi pädevuse möönmise korral puudub kaebajal kaebeõigus. 3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).
i osas on maakohus. Nagu nähtub kohtute infosüsteemist, nõustus Harju Maakohus 27.07.2022 määrusega nr x-xx-xxxx kaebaja loovutamisega Soome Vabariigile 13.07.2022 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks. Sama määrusega kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr y-yy-yyyy määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates. Justiits- ja Digiministeerium esitas 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise edasilükkamiseks kohtuasjas nr x-xx-xxxx. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu algse lõpplahendi, on selle taotluse osas endiselt menetlus lõppemata. Nii on tänaseks loovutamise edasilükkamise küsimuse lahendamine maakohtu pädevuses. 4.
lg 1 sätestab, et
§-des 424–428 1 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Riigikohus selgitas 02.11.2016 määruses nr 3-1-1-81-16, et loovutatud isiku üleandmine kujutab endast loovutamismääruse täitmise etappi ja et loovutamismäärust täidavad Justiitsministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Ainuüksi see ei välista aga loovutatud isikul oma õiguste kaitsmiseks üldkohtu poole pöörduda ega õigusta tema taotluste läbi vaatamata jätmist. Loovutamismääruse täitmise kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele vastavust puudutavad vaidlused − nii nagu muud
§-des 424−428 1 ja 430 reguleerimata küsimused ning kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused − tuleb lahendada
alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega.
lg 3 lubab lähtuda rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös kriminaalmenetluse seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus 19. peatükis sätestatuga. Loovutamismääruse täitmise käigus tekkivate küsimuste (nt
lg-tes 2-5 sätestatud nõuete järgimist puudutavate vaidluste) lahendamiseks kohtu poole pöördumine on selle nõudega kooskõlas. Riigikohus on ka muudes lahendites üldisemalt leidnud, et kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on
alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu 03.10.2012 määrus nr 3-3-4-2-12, 21.11.2012 otsus nr 3-3-1-52-12 ja 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16; samuti 10.08.2023 määrus nr 3-23-1188, 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024, 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, 12.03.2020 määrus nr 3-20-17 ja 20.03.2017 määrus nr 3-1-2-1-17). 5. Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja viidatud raamotsust 1 nr 2002/584/JSK tõlgendava Euroopa Kohtu 08.12.2022 otsusega2 nr C-492/22 PPU, milles asuti seisukohale, et üleandmise (loovutamise) edasilükkamise otsuse peab tegema õigusasutus, s.o Eestis kohus (vt raamotsuse art 6). Euroopa Kohus leidis kohtujuristi ettepaneku punktidele 40 ja 41 tuginedes, et ei saa välistada, et kohus saab üleandmisseaduse sätteid tõlgendada kooskõlas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 nõuetega ja asendada enda tehtud edasilükkamisotsusega muu asutuse tehtud otsuse, mille ta on enne ebaseaduslikuks tunnistanud (p 61). Seega on ka Euroopa Kohus leidnud, et muu asutuse poolt loovutamise edasilükkamise kui menetlusliku vea saab parandada loovutamise küsimuse üle pädevust omav kohus ehk Eesti õiguskorra kohaselt maakohus. Nagu nähtub ministeeriumi 12.05.2025 taotlusest, on vastav menetlus juba ka algatatud. 1 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02002F0584-20090328 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A62022CJ0492 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.