MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 9. juuli 2025, Ta

§ 210

lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olulistes asjaoludes ei ole vaidlust. Kuigi kaebaja soovib kohtuistungi korraldamist määruskaebuse lahendamiseks, ei selgita ta seejuures, miks on vajalik suuline menetlus või kuidas aitab see kaasa asja õigele lahendamisele. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad ja põhjendused esmalt haldusmenetluses ning seejärel ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kaebaja sooviks esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisega seoses esitada täiendavaid tõendeid, mille uurimine oleks vajalik kohtuistungil või muul viisil menetlust suulisel istungil täiendada.

1. Kaevatavas määruses selgitas halduskohus, et mõistab kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemist, mis näeks ette tema kohese ümberpaigutamise Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Määruskaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu tõlgendust esialgsest õiguskaitse taotlusest. Seetõttu lähtub ringkonnakohus samuti sellest, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemist kaebaja koheseks ümberpaigutamiseks Tallina Vanglasse.
2. Halduskohus osutas, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja lähedastel oleks tema külastamine Viru Vanglas sisuliselt võimatu ja kaebaja peresidemete säilitamine oleks ohus ning nende säilitamise ainukeseks lahenduseks oleks kaebaja kohene Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine. 2 Seega leidis halduskohus, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus seega juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel on pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

1. Sellise tagajärjena väidab kaebaja perekondlike sidemete halvenemist põhjusel, et kaebaja ema ja õed ei saa kaebajat külastada Viru Vanglas. Selleks omakorda on kaebaja väitel kaks põhjust: 1) Jõhvi külastamine on raskendatud kaebaja ema tervisliku ja majandusliku seisundi tõttu, 2) Viru Vangla ei ole kaebaja taotluste alusel võimaldanud kokkusaamisi lähedastega. Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja väidete pinnal ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja perekondlike sidemete võimaliku halvenemise ärahoidmiseks oleks vajalik just kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse. Kui Viru Vangla on jätnud tähelepanuta kaebaja taotlused kokkusaamiste võimaldamiseks, saab kaebaja kaitsta oma õigusi taotledes vastustaja kohustamist kokkusaamiste võimaldamiseks. Seega on kaebajal olemas õiguskaitsevahend ning perekonnaelu kaitse saavutamine ei sõltu tingimata praeguse vaidluse tulemusest.
2. Kaebaja väidab, et tema lähedased tervislikel ja majanduslikel põhjustel ei saa tulla kokkusaamisele Viru Vanglasse. Samas ei ole kaebusele lisatud tõendeid ega isegi mingeid andmeid kaebaja lähedaste kohta, mille pinnalt kaebaja poolt väidetud võiks järeldada. Selliseid tõendeid ega andmeid ei esitanud kaebaja ka ringkonnakohtule. Kohus võib ka omal algatusel koguda andmeid ja tõendeid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, kuid eelkõige on kaebaja huvides põhjendada ja tõendada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebaja aga ei ole pidanud vajalikuks avada oma väiteid täpsemalt määruskaebuses vaatamata sellele, et halduskohtu määrusest pidi talle selguma, et tegemist on olulise küsimusega.
3. Täiendavate andmete ja tõendite kogumata jätmine ei ole seejuures halduskohtule etteheidetav. Nimelt ei selgu kaebaja väidetest ei see, milles seisneb kaebaja perekondlike sidemete halvenemine, ega seegi milline on perekonnaliikmete majanduslik või tervislik seisund. Seega ei ole kaebaja ise esitanud väiteid, mida halduskohus saanuks kontrollida. Veelgi enam, kaebaja väidetest, et lähedased on tulnud külastuseks Viru Vanglasse, kuid kokkusaamised jäid vangla süül ära, ilmneb üheselt, et tegelikul on lähedastel võimalik külastusteks Jõhvi jõuda. Perekondlike sidemete säilitamisel ei saa mööda vaata sellestki, et võimalikud on nii telefonikõned lähedastega kui praegusel ajal ka videokõned. Seetõttu ei saa üksnes kaebaja üldsõnalise väite põhjal jõuda veendumusele, et kaebajale kriminaalkaristusena määratud vangistuse täideviimise koht on kaebaja võimaliku perekondlike sidemeta halvenemise peamiseks või koguni ainsaks põhjuseks. Seega ei põhjust ka järelduseks, et kaebaja ümberpaigutamata jätmine kohtumenetluse ajaks tooks kaasa pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje kaebaja jaoks.
4. Nendel asjaoludel on alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks halduskohus suhtunud pealiskaudselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusesse ja jätnud selle rahuldamata üldsõnalistel põhjustel. Olukorras, kus kaebaja taotlus on üldsõnaline, ei olnudki halduskohtul võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust detailsemalt analüüsida.
5. Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3