) § 84 alusel täiendava maksusumma 95 862 eurot 79 senti ning äriühingule Kentaur Haldus OÜ määrati tagastamisele kuuluv summa 6079 eurot 83 senti. Maksuotsuse kohaselt tuleb Kentaur OÜ-d ja Kentaur Haldus OÜ-d käsitada kontrollitaval perioodil ühise majandusüksusena. Mõlema ettevõtte igapäevast tegevust ja rahaasju juhtis kontrollitaval perioodil Kaido Vidder, kes oli mõlema osaühingu juhatuse liige ja omanik. Kontrollitaval perioodil jäeti enamus Kentaur Haldus OÜ deklareeritud maksukohustusest riigile tasumata. Sellest hoolimata jätkati nii, et kulud deklareeriti Kentaur Haldus OÜ-s ja Kentaur OÜ kajastas Kentaur Haldus OÜ ostuarveid oma sisendkäibemaksu hulgas. Kentaur OÜ ja Kentaur Haldus OÜ vahelistel tehingute eesmärk oli vähendada Kentaur OÜ kui majandava äriühingu maksukoormust. Kentaur OÜ ja Kentaur Haldus OÜ vahelised tehingud loetakse tühiseks perioodi oktoober, detsember 2021 ning jaanuar ja detsember 2022 osas. Ülejäänud kontrollitavate perioodide osas otstarbekuse kaalutlusel ei muudeta käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmeid, sest Kentaur Haldus OÜ on perioodi juuni 2021 osas tasumisele kuuluva käibemaksu tasunud ning mai, juuli–september ja november 2021 ning märts 2022 enammaksete alusel on tasutud tööjõumaksud. Kentaur OÜ maksukohustus suureneb kokku 95 862, 79 euro võrra, millest käibemaks on 44 275,12 eurot, tööjõumaksud 50 958,15 eurot ning erijuhtude tulumaks 629,52 eurot. 2. Kaebaja esitas halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles MTA 31. mai 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058772-11 tühistamist. Kaebuse kohaselt rikub kaebaja õigusi ka see osa maksuotsusest, millega vähendati Kentaur Haldus OÜ maksukohustust ja suurendati tagastusnõuet 6 079,83 euro võrra. Kaebaja hinnangul ei ole kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ käsitatavad ühe maksukohustuslasena.
ei ole
lg 4 tähenduses seaduseks, mis annaks õigusliku aluse lugeda mitut juriidilist isikut üheks maksukohustuslaseks või ühiseks majandusüksuseks. Maksuotsus on vastuoluline – vastustaja ei kandnud Kentaur Haldus OÜ maksukohustusi üle kaebajale nende maksustamisperioodide osas, kus maksukohustus on täidetud. Nende maksustamisperioodide osas on kaebajal lubatud arvestada Kentaur Haldus OÜ-lt soetatud ehitusteenuse käibemaksu sisendkäibemaksuna oma maksuarvestuses. Tehingute samaaegne jaatamine ja eitamine on õigusvastane. MTA ei taganud kaebaja ärakuulamist, sest võrreldes kontrolliaktiga on maksuotsusega kaebaja maksukohustust suurendatud.
MTA ei tuvastanud, et kaebaja tegi Kentaur Haldus OÜ-ga tehingud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kentaur Haldus OÜ osutas kaebajale ehitusteenust. MTA pole kahtluse alla seadnud elamute ehitamist ja Kentaur Haldus OÜ poolt ehitusmaterjalide soetamist kaebaja objektide ehitamise tarbeks. Samuti ei tuvastanud MTA kaebaja poolt maksueelise saamist. Ühe isiku käibe omistamine teisele isikule pole kooskõlas käibemaksudirektiiviga. Tehingu tegemist äriühinguga, kes jätab deklareeritud käibemaksu tasumata, ei saa pidada käibemaksu valdkonnas kuritarvituseks. Kaebajal ei olnud võimalik maksuotsusega määratud summas maksueelist saada, sest Kentaur Haldus OÜ tasus väidetava ühise majandusüksuse esinemise ajal varasemat maksuvõlga. 3. Vastuses kaebusele vaidles MTA kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et MTA ei tuvastanud käibemaksugrupi olemasolu ega leidnud, et kaebajat ja Kentaur Haldus OÜ-d tuleks käsitada ühe maksukohustuslasena
alusel.
alusel saab ühe isiku tehingud ja nendega kaasneva maksukohustuse omistada teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise alusel esimene isik tegutses. 2 Vastustaja luges kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelised tehingud tühiseks, mistõttu ei müünud Kentaur Haldus OÜ kontrollitaval perioodil kaebajale ehitusteenust. Kentaur Haldus OÜ nimel vormistatud müügitehingud loeti kaebaja müügitehinguteks ja arvestati kaebaja käibena. Kaebajale oli ärakuulamisõigus tagatud. Faktilised asjaolud, mille alusel maksukohustus tekkis, ei ole maksuotsuses võrreldes kontrolliaktiga muutunud. Kaebaja maksueelis seisneb maksusummas, mis talle maksuotsusega määrati. Kaebaja subjektiivseks kaalutluseks oli hoida Kentaur Haldus OÜ abil maksukohustused endast kui majandavast ehk rahavoogu tekitavast äriühingust teadlikult eemal, eesmärgiga jätta maksukohustused tasumata. Arvestades sisendkäibemaksu Kentaur Haldus OÜ rekvisiitidega arvete alusel, millel tegelik majanduslik sisu puudus, sai kaebaja maksueelise läbi sisendkäibemaksu suurendamise. Kentaur Haldus OÜ ei omanud iseseisvat majandustegevust, vaid tegutses üksnes kaebaja juures töötavatele isikutele töötasu maksmiseks, sisendkäibemaksu alusetuks suurendamiseks ja töötasudelt deklareeritavate maksude tasumise vältimiseks. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 4. Tartu Halduskohus 28. juuni 2024. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt, tühistas maksuotsuse kaebajale tasumiseks määratud maksusummat 84 980 eurot 54 senti ületavas osas ja mõistis MTA-lt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 1031,72 eurot. 5. Halduskohus ei nõustunud nagu oleks kaebajal kaebeõigus maksuotsuse vaidlustamiseks ka osas, millega määrati Kentaur Haldus OÜ-le tagastamisele kuuluv summa. See osa maksuotsusest ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. 6. Maksuotsuse ei kajasta piisava selgusega, miks on maksuhalduri hinnangul
Koosmõjus kontrollakti ning kaebajale maksumenetluses ärakuulamise käigus esitatud selgitustega on maksuotsuse põhjendused
7. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eristatakse käibemaksuvaidlustes pettust ja kuritarvitust (nt C-255/02: Halifax jt, p 68). Deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine kujutab endast pettust, kui tehingute ahel on koostatud kavatsusega, et üks ahela lülidest käibemaksu ei tasu (vt nt liidetud kohtuasjad C-131/13, C-163/13 ja C-164/13: Schoenimport „Italmoda“ Mariano Previti, p 50). Seega, kui äriühingud moodustavad ühise majandusüksuse eesmärgiga jätta käibemaks tasumata, on tegemist käibemaksupettusega ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei saa kasutada. 8.
võimaldab omistada ühe äriühingu tehingud ja selliste tehingutega kaasneva maksukohustuse teisele äriühingule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik tegutses. Sellist seost kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahel kinnitab see, et: mõlema äriühingu igapäevast tegevust ja rahaasju juhtis sama isik; kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vaheliste tehingute kohta ei koostatud dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada ostetud teenuste või kaupade sisu ja mahtu; peamised ehitusega seotud kulud olid jäetud Kentaur Haldus OÜ kanda, samas puudusid tal rahalised vahendid iseseisvaks majandustegevuseks – kulutuste tegemiseks vajalik raha küll hangiti, kuid enamus deklareeritud maksukohustustest jäeti tasumata.
16. Maksuotsuse kohaselt tuleb kaebajat ja Kentaur Haldus OÜ-d käsitada kogu kontrollitaval maksustamisperioodil, s.o mai 2021 kuni märts 2022, tehingute majandusliku sisu järgi ühise majandusüksusena. Samas võttis maksuhaldur kaebajale maksusumma määramisel arvesse üksnes nende kuude käivet, mil Kentaur Haldus OÜ maksukohustused jäid täitmata. Kui maksuhaldur oleks maksusumma määramisel võtnud arvesse Kentaur Haldus OÜ kogu kontrolliperioodi käivet, oleks kaebajale määratav maksukohustuse suuruseks olnud kokku 84 980,54 eurot, maksuotsusega määrati aga maksusummaks kokku 95 862,79 eurot. Maksuhaldur jättis
alusel kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelised tehingud maksustamisel arvesse võtmata, kuid samas ei kandnud maksuhaldur maksuotsuses Kentaur Haldus OÜ-l tekkinud käibemaksu tagastusnõudeid kaebajale üle. Sellist otsustust ei saanud maksuhaldur teha otstarbekuse kaalutlusel. Olukorras, kus maksuhaldur otsustas muuta kontrolliaktis kasutatud käibemaksu arvestamise metoodikat, oleks tulnud seda maksuotsuses selgelt põhjendada. Seda ei ole aga tehtud. Vastavalt on maksuotsus selles osas õigusvastane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 17. Kaebaja esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus tervikuna rahuldada. Kaebaja hinnangul on tal siiski õigus vaidlustada maksuotsus ka osas, millega Kentaur Haldus OÜ vabastati tema deklareeritud maksukohustusest. 4 Halduskohus tuvastas maksuotsuse põhjendamispuudused, kui õigusvastaselt asus ise haldusakti põhjendama, jättes maksuotsuse tühistamata. Ehkki maksuhaldur leiab, et tegemist oli ühise majandusüksusega, on Kentaur Haldus OÜ täitmata maksukohustuse eest tehtud vastutavaks ainult kaebaja. See on vastuolus maksuotsuses rakendatud metoodikaga. Vastutus ühise maksuvõla eest saaks olla üksnes ühine (solidaarne). Halduskohus eksis, leides, et EL käibemaksudirektiiv võimaldab ühe isiku käibe omistamist teisele isikule. Seejuures oli HKMS § 157 lg 2 tähenduses üllatuslik halduskohtu seisukoht, et kui äriühingud moodustavad ühise majandusüksuse eesmärgiga jätta käibemaks tasumata, on tegemist käibemaksupettusega. Maksuotsus ei tugine seaduslikul alusel, on vastuolus seaduslikkuse, maksu õiguspärasuse ja õiguskindluse põhimõtetega.
ei võimalda omistada ühe äriühingu tehinguid ja maksukohustust teisele äriühingule. Pole kahtlust selles, et
ei anna õigust moodustada käibemaksugruppe KMS § 26 mõttes ilma isikute tahteavalduseta. Halduskohus eksis, väites, et Kentaur Haldus OÜ ja kaebaja omavahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu. Vaidlus puudub selles, et Kentaur OÜ objektidel ehitustööd viidud lõpuni ja elamud on valminud. Kentaur Haldus OÜ ehitustööde arved on tasutud. Kui halduskohus nõustus maksuhalduri väitega, et Kentaur Haldus OÜ ei ole ehitusteenust kaebajale osutanud, siis puudub alus kaebaja maksustamiseks
alusel, kuivõrd
kohaldub üksnes kehtivatele tehingutele, mille peamiseks eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumine. Halduskohus ? ebaõigesti saanud aru tegevuskoha sisust. Tõenditega sisustamata on väide, et Kentaur Haldus OÜ ärimudel ei võimaldanud tal ilma kaebaja ja juhatuse liikme rahalise panuseta majanduslikult ise toime tulla. Halduskohus ei ole põhjendanud, millise õigusakti alusel tuleb kaebaja lugeda majandavaks üksuseks ja mispärast ta peab täitma Kentaur Haldus OÜ asemel viimase maksukohustused. Maksukohustuse suuruse määramisel tulnuks arvesse võtta ka kontrollitaval perioodil enne seda perioodi tekkinud Kentaur Haldus OÜ maksuvõla 57 245,66 eurot tasumist. Võla tasumine oli võimalik, sest Kentaur Haldus OÜ sai osutada ehitusteenust ja teenida selle osutamisest tulu. Halduskohus on eksinud, leides, et Kentaur Haldus OÜ tehingutes teiste isikutega puudus samuti majanduslik sisu. Halduskohus ei ole kontrollinud kaebaja poolt maksueelise saamist. Ainuüksi asjaolust, et Kentaur Haldus OÜ jättis deklareeritud maksukohustused täitmata, ei saa teha järeldust, et kaebaja sai õigusvastaselt maksueelise. Kentaur Haldus OÜ maksukohustuse täitmata jätmise peamiseks põhjuseks on maksejõuetuse tekkimine. Tahtlus on maksotsuse nõuetekohaselt tõendamata ja põhjendamata. Halduskohus on eksinud, väites, et isegi juhul, kui oleks selgunud, et teenuste hinnakujundus vastas tavapärasele äriloogikale, ei välistaks see praeguses asjas kaebaja tahtlust. Halduskohus vähendas alusetult ja põhjendamatult kaebaja menetluskulude suurust. Euroopa Kohtult tuleb küsida eelotsust EL käibemaksudirektiivi mõju kohta asja lahendamisele. 18. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et Kentaur OÜ maksukohustust muutes oli halduskohtul võimalik muuta maksuotsust ka Kentaur Haldus OÜ osas. Kui halduskohtu hinnangul oli äriühingute vaheliste 5 maksukohustuste ümberjagamine (osaliselt) õigusvastane, tulnuks tal koos kaebaja maksukohustuse vähendamisega vastavalt suurendada ka Kentaur Haldus OÜ maksukohustusi. Maksuhaldur vähendas maksuotsusega Kentaur Haldus OÜ maksukohustust, suurendades samas kaebaja maksukohustust. Asjaolu, et Kentaur Haldus OÜ-le tekkis maksukohustuse muutmisest tagastusnõue, ei tähenda, et tagastamisele kuuluv summa tulnuks kaebajale üle kanda. Halduskohus on maksuotsusest õigesti järeldanud, et vastustaja on kasutanud mõistet „ühine majandusüksus“
kohaldamisel, näitamaks, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ tegevus oli rahaliselt, majanduslikult ja organisatsiooniliselt sedavõrd tihedalt läbi põimunud, et nad tegutsesid sisuliselt ühiselt, mistõttu puudus nende omavahelistel tehingutel majanduslik sisu. Maksuhalduril on kooskõlas majandusliku tõlgendamise põhimõttega ning
§-ga 84 õigus olukorras, kus tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldada maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksueeliseks saab lugeda ka olukorra, kus tehingute ahelas kasutatavad äriühingud ei deklareeri või ei tasu käibemaksu, kuid ostja deklareerib arvete alusel sisendkäibemaksu (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-523). Ei saa kahtlust olla, et kaebaja juhatuse liige, olles samaaegselt ka Kentaur Haldus OÜ juhatuse liige, teadis, et viimane jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Seega oli kaebaja tegevus tahtlik. Maksuhalduriga sisuliselt samadele järeldustele on jõudnud Kentaur Haldus OÜ ajutine pankrotihaldur. Tuues välja, et võlgniku kulud on juba aastaid olnud suuremad tema tuludest, märkis ajutine pankrotihaldur, et miski pidi motiveerima mitme aasta kestel jätkama märkimisväärse kahjumiga tegevust. Ta tõi ühe võimalusena välja ka selle, et jätkamisest sai kasu mõni muu isik ning viitas otseselt Kentaur OÜ-le. Kohtupraktika kohaselt ei eelda
kohaldamine vaidlusaluste tsiviilõiguslike tehingute ja poolte õigussuhete ümberkvalifitseerimist, vaid maksu määramisel saab arvestada hüpoteetilise olukorraga, kui kuritarvitust ei oleks toimunud.
alusel Kentaur Haldus OÜ maksukohustused kaebaja maksukohustusteks ning vastavalt vähendas Kentaur Haldus OÜ maksukohustusi. Maksuotsuse vaidlustas kaebusega halduskohtu kaebaja, kuid mitte Kentaur Haldus OÜ. Halduskohus kaasas Kentaur Haldus OÜ menetlusse kolmanda isikuna. Olukorras, kus halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, s.t vähendas kaebaja maksukohustust, jättis halduskohus aga Kentaur Haldus OÜ maksukohustuse muutmata. 24. Ringkonnakohus selgitas 30. novembri 2023. a otsuses asjas nr 3-20-2331 (p 17), et sarnases olukorras juhul, kui kohus leiab, et maksukohustuste ümberjagamine
§-le 84 tuginedes ei olnud õiguspärane, tuleb koos kaebaja maksukohustuse vähendamisega vastavalt muuta (suurendada) seotud teise maksukohustuslase maksukohustusi ehk teisisõnu taastada maksotsuse andmisele eelnenud olukord. Kuna ühe maksukohustuslase maksukohustuse vähendamise eelduseks on olnud teise maksukohustuslase maksukohustuse suurendamine, siis ei tohi kohus kaebuse lahendamise tulemusena luua olukorda, kus riigil jäävad maksuotsuse osalise tühistamise tulemusena saamata ka need maksud, mida maksuhalduril oleks olnud õigus sisse nõuda siis, kui ta poleks maksuotsust koostanud. Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel seisukohal. Seotud maksuotsuse osalise tühistamise korral võib maksuhalduril olla võimalik uuendada maksumenetlus ja seeläbi asuda korrigeerima selle maksukohustuslase maksukohustuse suurust, kelle maksukohustust maksuotsusega vähendati. Samas ei ole see nii igal juhul, kuna maksuhaldur on maksukohustuse suurendamise otsustamisel seotud
§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtajaga. Seega võib seotud maksuotsuse muutmine haldusmenetluses olla võimatu ja seeläbi jääks maksukohustus määramata. Seotud maksukohustuste muutmine kohtumenetluses aitab kaasa ka õiguskindluse ja 7 õigusrahu saavutamisele. Seotud maksuotsuse muutmine maksuhalduri poolt haldusmenetluses avab tee uuele kohtuvaidlusele samas asjas. Kolmanda isiku halduskohtu menetlusse kaasamisega on talle tagatud võimalus oma õiguste kaitseks nii kohtumenetluses oma seisukoha esitamise kui ka edasikaebeõiguse kaudu.
Seega ei ole Kentaur Haldus OÜ käesolevas asjas enam menetlusosaline. Maksukohustuse tervikuna lõppemise tõttu ei ole enam oluline seegi, milline võiks olla tema maksukohustuse suurus või kas kaebajal oli kaebeõigus maksuotsuse vaidlustamiseks Kentaur Haldus OÜ-d puudutavas osas. Vastavalt ei ole alust selles osas muuta halduskohtu otsust sõltumata kaebaja apellatsioonkaebuse ja vastustaja vastuapellatsioonkaebuse lahendamise tulemustest. II
§-i 84 hindas vastustaja kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ ning mõlema äriühingu juhatuse ainsa liikme tegevust ja tehinguid ning järeldas kokkuvõtvalt, et kaks äriühingut tegutsesid ühise majandusüksusena selliselt, et kaebaja oli majandav äriühing. Vastustaja on selgitanud sellisele järeldusele jõudmist maksuotsuses. Täpsem analüüs järelduse aluseks olevate asjaolude kohta on esitatud kontrollakti punktis 1.1.2 ja 1.1.
Sellega ei ole loodud solidaarvastutuse mudelit, nagu leiab kaebaja, vaid alus seaduses sätestatud eelduste korral määrata maksukohustus tasumiseks vastavalt maksutatud tehingute majanduslikule sisule. Kohtupraktika on sellist võimalust korduvalt jaatatud leidmata seejuures vastuolu käibemaksudirektiivi nõuetega.
§-s 84 on ette nähtud nii nõue tuvastada lubamatu maksueelise saamine kui ka tahtlus selliseks tegevuseks. Seetõttu ei ole asja lahendamisel vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine
Kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata.
lg 1 p 3 järgi tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Kuna kaebaja jättis tehingud Kentaur Haldus OÜ-ga dokumenteerimata, siis kannab ta riski, et asjaolud, mida ei ole võimalik kindlaks teha, hinnatakse tema kahjuks.
ega muu õigusakt ei näe maksuhaldurile ette kohustust teha jõupingutusi kaebaja väidetud asjaolu kinnitamiseks, kui kaebaja ise jättis dokumenteerimiskohustuse täitmata. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude pinnal on põhjendatud kahtlus, et Kentaur Haldus OÜ-lt ehitusteenuse ostmise ja nõuetekohaselt dokumenteerimata jätmisega soovis ja vähendaski oma kinnisvara arendamise kulusid. Seetõttu on tõendamiskoormus selles osas kaebajale üle läinud (
lg 1) Kui kaebaja soovis maksumenetluses tugineda sellele, et ostis Kentaur Haldus OÜ-lt ehitusteenust turuhinnaga, pidanuks ta seda asjaolu ise tõendama. Kaebaja aga ei esitanud sellekohaseid tõendeid maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Kentaur Haldus OÜ tegevust ja selle finantseerimist silmas pidades on ilmne, et Kentaur Haldus OÜ ei suutnud iseseisvalt, s.o kaebaja ja tema juhatuse liikme rahalise toeta kanda oma tegevuskulusid. Äriühingute tegevusega kogumis suurendati kaebaja omandis oleva vara väärtust. Kentaur Haldus OÜ tegevus viis maksejõuetuse tekkimiseni ning tal sisuliselt puudus vara, mille arvel täita võlausaldajate, s.h maksuhalduri, nõudeid. Arusaamatu on kaebaja väide, et Kentaur Haldus OÜ tegelikult teenis kasumit ehitusteenuse osutamiselt, kui ajutise pankrotihalduri hinnangul tegutses äriühing tegelikult kahjumlikult, mis viis maksjõuetuse tekkimiseni.
alusel omistada kaebajale ka Kentaur Haldus OÜ tehingud kolmandate isikutega, kuna Kentaur Haldus OÜ tegutses kaebaja juhtimisel ja tema tehingud kolmandate isikutega ei mõjutanud Kentaur Haldus OÜ tegevust ega andnud selle iseseisva majandustegevuse tähendust. Ringkonnakohus osutab siinkohal täiendavalt, et kuigi Kentaur Haldus OÜ teenuste mahust moodustasid tehingud kaebajaga ca 2/3, siis oli tehingutes kolmandate isikutega valdavas osas tegemist 0% käibemaksu määraga tehingutega, mistõttu oli kolmandate isikutega tehtud tehingute mõju Kentaur Haldus OÜ maksuvõla tekkimisele vähese mõjuga.
Seetõttu ei pidanud vastustaja tuvastama, et kaebaja juhatuse liikme tegevuse algseks eesmärgiks oli maksupettuse korraldamine.
kohaldamiseks on piisav, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ tegevusest kontrollitavatel perioodidel ilmneb eespool mitmel korral kirjeldatud muster, milles maksukohustused jäeti Kentaur Haldus OÜ kanda ning varalist kasu sai sellest kaebaja. Määrav ei ole seegi, et Covid-19 pandeemia ja sellele järgnenud majanduslangus võisid raskendada arendustegevust ja vähendada ehitusteenuse osutamise kasumlikkust. Määravaks tuleb lugeda see, et äriühingute juhatuse liige pidi vähemalt möönma, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ tegevuse korralduse tulemusena saavutab kaebaja eelise, mida ta ei oleks saanud ehitusteenuse ostmisel kolmandatelt isikutelt turutingimustel, kusjuures vähemalt osaliselt jääb seeläbi täitmata Kentaur Haldus OÜ maksukohustus. Kontrollitavatel perioodidel Kentaur Haldus OÜ maksuvõla tasaarvestamine sisendkäibemaksu tagastusnõudega ja seeläbi maksukohustuse tasumine ei välista tahtlust maksueelise saamiseks, sest Kentaur Haldus OÜ-l puudus võimalus selliselt maksude tasumist vältida. Maksude osaline tasumine tegelike maksete tegemise kaudu samuti ei välista tahtlust maksueelise saamiseks, kuna maksukohustuste osaline täitmine võib aidata lükata edasi maksuhalduri poolt isiku tegevust otseselt takistavate meetmete rakendamist, näiteks pangakontode arestimist. Ringkonnakohus 12 jagab halduskohtu järeldust, et kuna kaebajal oli ühise ja ainsa juhatuse liikme ja osaniku kaudu täielik kontroll Kentaur Haldus OÜ üle, kes muu hulgas otsustas nii majandustegevuse kulude kandmise jaotuse üle äriühingute vahel kui ka Kentaur Haldus OÜ maksukohustuste täitmise üle, sai maksude tasumata jätmine olla üksnes tahtlik tegevus. 41. Seega kontrollis halduskohus
eelduste tuvastamist maksuotsuses ning selgitas ja põhjendas asjakohasele kohtupraktikale tuginedes, miks maksuhaldur on õigesti leidnud, et normi kohaldamise eeldused on täidetud. Vastavalt oli MTA õigustatud kohaldama tehingutele tingimusi, mis vastavad nende tegelikule majanduslikule sisule. Ringkonnakohus nõustub, et selliselt oli kohane omistada Kentaur Haldus OÜ käibemaksukohustus ning kolmandate isikutega sõlmitud tehingutest tekkinud maksukohustused (eelkõige tööjõumaksud) kaebajale. Enne maksuotsuse andmist oli kujunenud olukord, kus Kentaur Haldus OÜ ja viimase esitatud arvete alusel ka kaebaja kasutasid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, vähendades seega oma maksukohustust, kuid teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks jäeti osaliselt tasumata. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kehtiv õigus ei näe maksuhaldurile võimalust valida, et ta mõne maksustamisperioodi osas rakendab maksukohustuse kaebajale ülekandmist ja mõne osas jätab rakendamata. Ringkonnakohus peab oluliseks, et maksuhaldur lähtuks isikutele maksukohustuse määramisel talle selleks seadusega ette nähtud võimalustest ega eiraks seadusliku aluse nõuet. Täpsemalt selgitab ringkonnakohus oma seisukohta vastustaja vastuapellatsioonkaebuse lahendamisel. 42. Ekslik on kaebaja arusaam, et olukorras, kus vastustaja leidis, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ tegutsesid ühise majandusüksusena tulnuks neile maksukohustus määrata solidaarselt.
ei näe siduvalt sellist tagajärge ette, vaid kohustab maksustamisel rakendama tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule. Seda ongi vastustaja praegusel juhul teinud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et olukorras, kust talle maksukohustuse määramise aluseks on kaebaja poolt lubamatu maksueelise saamine, jääks maksukohustuse eest vastutama ka muu isik. Käesolevas asjas ei ole see ka enam määrav, kuna Kentaur Haldus OÜ õigusvõime lõppemise tõttu ei saa ta enam vastutada maksukohustuse täitmise eest. 43. Maksuotsuse tühistamist ei tingi ka halduskohtu tuvastatud puudused maksuotsuse põhjendamisel. Halduskohus leidis, et maksuotsuse ülesehitus ja põhjendused ei kajasta piisava selgusega, miks on maksuhalduri hinnangul
Sellest aga ei järeldu veel, et maksuotsus ei oleks kontrollitav ja maksustamise aluseks olevad faktilised asjaolud ja neile rajatud järeldused ei oleks maksuotsusest üldse tuvastatavad. See, et maksuotsuse põhjendused ei järgi
normi struktuuri, muudab maksuotsusest arusaamise keerukamaks ja põhjendused raskemini jälgitavaks. Siiski on halduskohtule olnud äratuntavad maksuotsuses
Pidades silmas nii halduskohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses esitatud väiteid ja seisukohti saab järeldada, et tegelikult on ka kaebajal olnud maksuotsuse põhjendused lõppeastmes siiski arusaadavad. Liiati on kohtupraktikas mööndud, et kohus saab arvestada kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega, kui haldusorgan suudab näidata, et nendest põhjendustest lähtuti juba haldusakti andmisel. Praegusel juhul on seega asjakohased MTA kohtumenetluses antud täiendavad selgitused, kuna maksuhaldur ei ole esile toonud asjaolusid, mida maksuotsuses ei käsitata. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud maksuotsuse tervikuna tühistamine põhjendamispuuduste tõttu. Kohtuliku kontrolli järel saab eeldada, et MTA-l tuleks välja anda samasisuline haldusakt. Seega oleks haldusakti tühistamine vastuolus menetlusökonoomia ja õiguskindluse põhimõtetega. 13 44. Nõustuda ei saa, et halduskohus leidis üllatuslikult, et kui äriühingud moodustavad ühise majandusüksuse eesmärgiga jätta käibemaks tasumata, on tegemist käibemaksupettusega. Halduskohus selgitas tõesti kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ tegevust käibemaksupettusena, kuid see ei ole asja lahendamisel oluline. Halduskohus hindas, et MTA tuvastas põhjendatult
Nende hulgas aga ei ole maksupettust nimetatud. Seetõttu ei mõjutanud maksupettuse mõiste kasutamine asja lahendamist ja tegemist ei ole üllatusliku otsusega HKMS § 157 lg 2 mõttes.
alusel kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelised tehingud arvesse võtmata, kuid ei kandnud Kentaur Haldus OÜ käibemaksu tagastusnõudeid kaebajale üle. Halduskohtu hinnangul ei saanud maksuhaldur selliselt toimida otstarbekuse kaalutlusel, vastuolus seadusliku aluse nõudega. 47. Vastuapellatsioonkaebuses selgitab vastustaja, et kontrollaktis kandis ta kaebajale üle kogu Kentaur Haldus OÜ deklareeritud käibemaksu, sh sisendkäibemaksu, jättes tähelepanuta, et maksustamisperioodide mai, juuni, august ja september 2021 tööjõumaksukohustuste täitmine oli toimunud Kentaur Haldus OÜ käibemaksu enammaksetega tasaarvestamise tulemusel. Maksuotsuses maksuarvestuse muutmisega korrigeeris maksuhaldur tekkinud ebakõla selliselt, et nende perioodide käibemaksuarvestust, milles tekkinud enammakse oli tasaarvestatud Kentaur Haldus OÜ varasemate maksukohustustega, kaebajale üle ei kantud. Sellega võttis vastustaja
lg 1 kohaselt arvesse nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu. 48. Halduskohus leidis põhjendatult, et
alusel kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ omavaheliste tehingute arvesse võtmata jätmisel ja Kentaur Haldus OÜ deklareeritud maksukohustuste ja ka tagastusnõuete ülekandmisel kaebajale ei näe kehtiv õigus maksuhaldurile ette võimalust valida, millised kohustused ja õigused kaebajale üle kantakse. Maksuotsusega omistati maksukohustuse määramisel Kentaur Haldus OÜ tegevus kontrollitud maksustamisperioodidel kaebajale. See tingib kaebaja maksuarvestuse vastava korrigeerimise nii tasumisele kuuluva käibemaksu kui ka sisendkäibemaksu tagastusnõuete arvel. Seega piiras vastustaja kaebaja õigust ilma, et tal 14 oleks selleks seadusest tulenev alus. Seaduslikkuse põhimõttest kõrvalekaldumist ei saa aga õigustada maksuhalduri kohustusega arvestada nii maksusummat suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid või otstarbekuse kaalutlusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.