4-25-3084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2025, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3084 Kohtunik Piia Jaaksoo Vä

§ 227

lg 2 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja Gaida Helandi (ik 46204255716, elukoht x x, x, x x, e-post: x, telefon x) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur, Kesk-Eesti politseijaoskond e-post: ppa@politsei.ee Juhindudes

§ 227lg 2, Kar

S § 47 lg 1, KarS § 56 lg 1, VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: Rahuldada Gaida Helandi kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27.7.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,25,003176 osaliselt, mõistetud karistuse osas. Karistada Gaida Helandit

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220192630239). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edastada kohtuotsus Gaida Helandile ja kohtuvälisele menetlejale. RESOLUTSIOON

4. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 4-25-3084 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27.7.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,003176 karistati Gaida Helandi selle eest, et tema 27.7.2025 kella 16.04 ajal Järva maakonnas, x x Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt x.km juhtis mootorsõidukit x registreerimismärgiga 0x kiirusega 115 ± 4 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. G. Helandi rikkus liiklusseaduse (edaspidi

) § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon:

§ 227lg 2.

Kohtuväline menetleja määras Gaida Helandile

§ 227lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 31 trahviühikut, s.o 248 eurot.

Kaebus Gaida Helandi esitas Pärnu Maakohtule kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-3). G. Helandi kahetseb rikkumist, kuid tunneb, et teda on karistatud liiga karmilt. Palub üle vaadata karistuse suurus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT, tl 10-12), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Toime pandud rikkumine on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. G. Helandi rikkumine on

§ 227

lg 2 mõistes keskmisest väiksem ja talle on määratud keskmisest väiksem karistus. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 10-12, 16-17). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.
2. Kohus uurib, kas G. Helandi on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Gaida Helandi andis kohapeal ütlusi (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1), et 27.7.2205, x, tegi möödasõitu ees liikunud matkabussist, ei võtnud kohe hoogu maha. Väärteoasja juures on salvestis REC: 078748, kiirusmõõtur LE0991 (toimikus kiirusmõõturi taatlustunnistus, mis näitab, et kiirusmõõtur oli taadeldud, VTT tl 4), millelt on näha mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja tehiolud. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et G. Helandi juhtis väärteootsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h kiirusega 115 (+-4 km/h) km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. G. Helandi rikkus

§ 15

lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et G. Helandi poolt toime pandud tegu täidab

§ 227lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

1. Kohus leiab, et G. Helandi pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. G. Helandi on kohapeal avaldanud, et ületas kiirust möödasõitu tehes, ei võtnud kohe hoogu maha. Seega G. Helandi teadis, et möödasõitu tehes ületas lubatud sõidukiirust, manöövri lõppedes kiirust ei vähendanud, kiirus tõusis.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 2 4-25-3084
3. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G. Helandi on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
4. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et G. Helandi poolt toime pandud tegu vastab

§ 227

lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

1. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.
2. VTMS § 30 sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.
3. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 10.

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on G. Helandi karistanud rahatrahviga 31 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot) , s.o. 248 eurot. 11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. 12.

§ 227lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

G. Helandi ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, mis on

§ 227

lg 2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). G. Helandi on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et G. Helandi on avaldanud kahetsust soovist saada väiksem karistus. G. Helandi on avaldanud, et ei osanud kohapeal koheselt kahetsust avaldada, sest tegu oli esmakordse politseiga kokkupuutega sellises olukorras. Kohus leiab, et G. Helandi kahetsus on siiras ning kohus arvestab karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et G. Helandi süü on väike.

1. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. G. Helandi on kaebuses rõhutanud, et ta on liikluses olnud 30+ aastat, on olnud seadusekuulekas ja täitnud liikluseeskirju. Karistusregistri teatis näitab, et G. Helandi on karistamata (VTT tl 3). Seega karistuse eripreventiivne eesmärk on saavutatav leebema karistusega. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud ja neid peab täitma, et oleks tagatud kõikide liiklejate turvalisus.
2. G. Helandi on kaebuses talle kiiruse ületamise eest määratud karistust võrrelnud kiirusekaameraga fikseeritud kiiruse ületamiste puhul määratava hoiatustrahviga ja leidnud, et see trahv oleks olnud oluliselt väiksem. Kohus märgib, et kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruseületamise eest hoiatustrahvi määramine ja väärteootsusega 3 4-25-3084 rahatrahvi mõistmine on erinevate väärteomenetluse seadustiku sätete alusel kohaldatavad meetmed. G. Helandi suhtes on kohtuväline menetleja koostanud kiirmenetluses väärteootsuse. Nii kohus kui kohtuväline menetleja peavad otsuseid tehes ja karistust määrates/mõistes lähtuma seadustest.
3. Kohtule jäävad arusaamatuks G. Helandi väited, et kui eesmärk oleks olnud kiirustamine, oleks need rikkumised eelnenud maanteel ja fikseeritud statsionaarsete liikluskaamerate poolt. Kohus märgib, et statsionaarsetele liikluskaameratele eelnevad teavitavad märgid, seega statsionaarsete kaamerate juures juhid tavapäraselt sõidavad lubatud piirkiirusega. Samuti ei ole asjakohane märkus, et rikkumisega ei tekitatud varalist kahju.

§ 227lg 2, millises normis ette nähtud rikkumise G.

Helandi toime pani, näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest; seega selle rikkumise puhul ei saa olla karistuse mõistmisel kergendavaks asjaoluks, et varalist kahju ei tekitatud. 16. Kohtuväline menetleja on G. Helandi karistanud

§ 227

lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohtuväline menetleja ei saanud karistust määrates arvestada G. Helandi kahetsusega, sest kohapeal antud ütlustest tõesti kahetsus ei nähtu. Kuid kohus leiab, et G. Helandi selgitus, miks see nii oli, on asjakohane ja usutav. Kuna esineb karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus, tühistab kohus väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda G. Helandi olukorda. 17. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Gaida Helandi kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, karistades G. Helandi

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4