1-05-1244 K O H T UOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Ringkonnakohus Kohtuasja number 04244001379 Otsuse kuupäev 28.04.2006 Kohtukoosseis Eesistuja Eeva Levina, liikmed Maarika Kuusk, Mihhail Komtšatnikov Kohtuasi T.T süüdistusasi KarS § 114 p 6, § 199 lg 2 p 4,7 § 203 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava T.T ja tema kaitsja Kaido Kooga apellatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2006 Istungil osalenud isikud Prokurör Mariza Lillepea, kaitsjad- vandeadvokaadid Kaido Kooga ja Artur Umuršadjants Istungi sekretär Jana Tanissaar Süüdistatav T.T , ik XXX Eesti kodanik, haridus X, XXX, elukoht XXX, varem kohtu poolt karistatud: 24.12.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1,2199 lg 2 p 4,7,8; 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta vangistusega. Vabanes peale karistuse kandmist 24.03.2005 Resolutsioon Jätta muutmata Viru Maakohtu 15.02.2006 otsus T.T süüdimõistmises . Apellatsioonid jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil 1-05-1244 kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni vaid advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 01.02.2006 otsusega on T.T mõistetud süüdi KarS § 114 p 6 järgi ning karistatud 15 aastase vangistusega. Veel mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 203 järgi, mille eest mõistetud karistused loeti kaetuks raskema karistusega. Liitkaristuseks mõisteti T.T-le 15 aastat vangistust. T.T mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu 18.02.2004 läks varguse toimepanemise eesmärgil Ida-Virumaal RRR VU elamusse, kus ta haaras JN kaelast ja kägistas teda, lõi talle kirvega vastu pead ning seejärel kägistas kaablitükiga. Peale selle koos kaassüüdistatava Allar Soodomiga varastasid peale JN tapmist VU-le kuuluvast elamust mobiiltelefoni NOKIA 5110, videomagnetofoni GOLDSTAR, satelliidi düüneri, muusikakeskuse SAMSUNG, 2 videokassetti, soojapuhuri HELLER ning muid esemeid, tekitades vargusega kokku kahju 5000 krooni. Veel tunnistati T.T süüdi selles, et ta koos AS-ga süütas VU elamu , tekitades kokku kahju 150 000 krooni. T.T oma apellatsioonis palub kriminaalasja uuesti läbi vaadata ning otsus muuta. T.T ei täpsusta, millega ta maakohtu otsuses ei nõustu ning mida ta soovib maakohtu otsuses muuta. T.T kaitsja, vandeadvokaat K.Kooga oma kaebuses leiab, et maakohus viis uurimise läbi ühekülgselt. Leiab, et T.T süüdimõistev otsus põhineb vaid kaassüüdistatava AS rõõnal.AS ütlused on vastuolus objektiivsete tõenditega. AS väitis, et T.T lõi JN kirve tömbi osaga lagipähe, kuid surnu kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati luumurd otsmikuluusarnaluu piirkonnas ja see võis olla tekitatud raiumisel kirve teraga. AS ütlused pole tõepärased ega loogilised. AS väitis, et tema maja II korrusel ei käinud, kuid samas kirjeldab väga üksikasjalikult T.T tegevust juhtmega kägistamisel. Kohus on põhjendamatult jätnud tõendite kogumist välja tunnistajate HK, LZ ja AK ütlused, kes andsid T.T-le alibi, et ta antud ööl üldse väljas ei käinud. Kohus on hinnanud tõepärasteks AS ütlused selle kohta, et T.T-l tekkis alkoholi tarvitamise käigus tüli N-ga ja selle tüli käigus T.T tappis JN. Süüdi on T.T mõistetud aga teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise eesmärgil toimepandud tapmises. Sellisel juhul tulnuks kuritegu kvalifitseerida KarS § 113 järgi. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista T.T õigeks kõigis inkrimineeritud kuritegudes. Sama kohtuotsusega on mõistetud süüdi ka AS, kuid tema suhtes otsust ei vaidlustata. Menetlus ringkonnakohtus.
(5)2 1-05-1244 Ringkonnakohtu istungil jäi apellant T.T oma apellatsiooni juurde ning palus arvestada tema maakohtu istungil antud ütlusi, Midagi juurde lisada T.T ei soovinud. T.T toetas ka oma kaitsja K.Kooga poolt esitatud apellatsiooni. K.Kooga jäi oma apellatsioonis toodud väidete juurde ning palus T.T kogu süüdistuses õigeks mõista. Prokuröri taotlusel väljakutsutud AS jäi oma maakohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde , väidab, et tema valeütlusi T.T vastu andnud ei ole. II korrusel ta käis ja nägi kui T.T juba viis kägistamist lõpule. Sekkuda ta enam ei saanud. Mingit tüli T.T ja JN vahel ei olnud ja ta ei ole seda ka kunagi väitnud, et see võis olla tapmise motiiviks T.T poolt. Prokurör M.Lillepea palus jätta otsuse kui seadusliku ja piisavalt põhjendatu muutmata. Kohus ei ole teinud süüdimõistvat otsust vaid AS ütluste tulemusena, vaid on hinnanud kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid. Tüli oli maja omaniku VU ja T.T vahel ning T.T soovis VU-le enda peksmise eest kätte maksta ning VU-le kuuluva maja põlema panna. Ringkonnakohtu seisukoht. Kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud prokuröri poolt taotletud toimikus olevate tõenditega, leidis kohus, et kohtuotsuse muutmiseks ei ole alust. T.T oma apellatsioonis ei viita konkreetselt ühelegi asjaolule, mida ta vaidlustab, seega tema kaebuses ei ole väiteid, mida tuleks analüüsida. Kaitsja kaebuses : - kohus on alusetult jätnud arvestamata tunnistajate HK, LZ ja AK ütlused, kes väidavad, et T.T 17-18 veebruaril kodust väljas ei käinud. Kohus märgib, et kaitsja taoline järeldus ei põhine tunnistajate ütlusel. Nii on tunnistaja HK kohtuistungil ( tl. 61-63) , vastanud küsimusele- kas T.T vahepeal väljas käis või mitte – vastanud, et - ei oska öelda, olin tarvitanud alkoholi ja võisin magada kui väljas käis- . Tunnistaja LZ annab kohtuistungil ütlusi, et tema läks magama kell üks öösel, T.T jäi suurde tuppa, tema ei kuulnud, et keegi oleks öösel ära käinud. Küsimusele, kas kellelgi oli võimalus ära käia, vastab ta , et ei oska öelda, hommikul olevat ta ärganud 8-9 paiku( tl. 7374 ). Tunnistaja AK, väidab, et ta ei mäleta, et keegi poistest oleks väljas käinud. Kuid võis ka juhtuda, et ei pannud tähele ( tl. 74-75 ) Antud tunnistajate ütlused ei anna T.T-le ühest alibit. Ühelt poolt nad väidavad, et T.T väljas ei käinud, teisalt jällegi möönavad, et võis käia. Nende ütlused selle kohta, et T.T väljas ei käinud, on ümber lükatud T.T enda ütlustega selle kohta, et nad käisid õhtul kella 10 paiku AS-ga VU maja juures, et ütelda JN-le, VU ei tule koju ( tl. 70-
(5)3 1-05-1244 71 ). Seega ei ole antud tunnistajate ütlused arvestatavad selles osas, mis kinnitavad, et T.T 17.02.2004 õhtul väljas ei käinud. - kaitsja väidab, et ASi ütluste kohaselt lõi T.T JN kirve tömbi osaga pähe. Kohtuarstlikus ekspertiisis tuvastatud luumurd võis olla tekitatud raiumisel kirve terava otsaga. I köite lk. 15 asuva eksperdi arvamuse kohaselt võib luumurd olla tekitatud eksperdile esitatud esemega-raiumisel kirve terava osaga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et antud järeldus ei ole kategooriline, vaid on oletuslik. Toimiku lk. 131 asitõendi vaatlusprotokolli ning tl 141 asuva asitõendi vaatlusprotokolli ning fototabeli kohaselt on tegemist kirvega, millel ei ole selgelt väljendunud tera ega tömpi osa. Nii kirjelduse kui foto järgi võib arvata, et kirve mõlema poolega on võimalik raiuda. Kaassüüdistatav AS ei ole ka kunagi täie kindlusega väitnud, et T.T lõi JN just nimelt teravama osaga. Kohtuistungil ( lk. 65 ) väitis AS,. et T.T lõi nüri poolega, kahtlustatava ülekuulamisel ( tl. 112), et lõi kirvesilmaga tl. 76 kohtuistungil on öelnud, et - minu arust lõi tömbi osaga-. Seejuures on AS kogu aeg väitnud, et ta oli tugevalt purjus. Ringkonnakohtu arvates on oluline fakt, et AS viitab kirvehaavale JN peas ning eksperdi poolt on kinnitatud taolise haava olemasolu JN koljus. Seega jääb lahtiseks toime mehhanism- kas kirve tera või tömbi osaga- mis ei oma antud asja juures erilist tõendusväärtust. - Ei vasta tuvastatud asjaoludele kaitsja kaebuses toodud väide selle kohta, et kohus on lugenud T.T süüd tõendavaks asjaoluks IK ütlused. Kaitsja märgib õigesti, et IK ei olnud sündmuste otsene pealtnägija, räägib vaid seda juttu, mis AS on talle alkoholijoobes rääkinud. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et üldjoontes on AS kogu aeg rääkinud sündmusest põhiliselt ühtmoodi. Kuna IK ei ole sündmuse otsene pealtnägija, siis on tema ütlused hinnatavad kogumis koos teiste tõenditega ning kinnitavad ASi ütlusi. - Kohus on tõepoolest ebaõigesti otsuse lk. 7 märkinud, et D.Põdra ja AS ütlustega on tõendatud, et nad 17.02.2004 läksid U maja juurde eelkõige sooviga see põlema panna. T.T ei ole sellised ütlusi tõepoolest andnud, et ta läks sinna sooviga maja põlema panna. Ta on kohtuistungil väitnud, et läks sinna vaid seepärast, et öelda JN-le, et VU ei tule koju. Arvestades T.T ja VU vahelisi vaenulikke suhteid, ei tundu tõepärastena T.T ütlused, et tahtsid vaid VU sugulasele infot edasi anda, et majaperemees ei tule täna koju. - kaitsja väidab, et kui kohus leiab õige olevat IK kohtueelsel uurimisel antud ütlused T.T ja JN vahelise tüli ja kakluse kohta, siis tuleks kuritegu kvalifitseerida KarS § 113 järgi. T.T-le on esitatud süüdistus ja ta on süüdi mõistetud KarS § 114 p 6 järgi, see on isiku tapmises teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise ja varjamise eesmärgil. Kuigi IK on väitnud, et AS jutu järgi tekkis T.T ja JN vahel kaklus, mille käigus T.T kägistas
(5)4 1-05-1244 ning lõi seejärel JN pähe, ei ole AS enda ülekuulamiste käigus ega kohtuistungil andnud ütlusi ei kakluse ega tüli kohta kinnitanud. Kaklusele viitavaid vigastusi samuti T.T-l ei esinenud. Seega ei ole tüli ja kaklus T.T ja JN vahel muude tõenditega tõendamist leidnud. Ülejäänud kaitsja kaebuses toodud väited on piisavalt maakohtu otsuses analüüsitud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neil pikemalt peatuda. Ülaltoodu alusel ei leia ringkonnakohus maakohtu otsuses selliseid menetlus-või materiaalõiguse rikkumisi, mis tingiksid otsuse tühistamise kaitsja kaebuse alusel. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 1 ; 343 lg 1 ; 344; 345 E.Levina M.Kuusk
(5)5 M.Komtšatnikov