← Eesti

1-18-64/5

Obsah (6)§ 424§ 74§ 68§ 69§ 75§ 50

1-18-64 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-64 (17233000530) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuis

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav N.C Elukoht xxx; registreeritud aadressil xxx; isikukood XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel, töötu. Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: - 23.05.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424

järgi

§ 74lg 1 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 25.08.2017. Kaitsja Süüdistatav loobus kaitsja osalemist kohtuistungil. RESOLUTSIOON Tunnistada N.C süüdi

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.08.2017 kuni 25.08.2017, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista N.C-le 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada N.C-le mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates 1 1-18-64 kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada N.C üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning

§ 75

lg 2 p 2, 21 , 8 ette nähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis. N.C-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada N.C-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.C kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: 3 CD plaadi, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista N.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 181 (ükssada kaheksakümmend üks) eurot ja 71 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada N.C osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista N.C-lt riigituludesse välja menetluskuluna 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot ja 71 senti. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Määrata, et N.C-l on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot ja 71 senti ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700001635 ning selgitus „N.C , 1-18-64 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-18-64 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas N.C-le on esitatud süüdistus selles, et tema 15.04.2017 kella 12.30 paiku Vaivara vallas, Sinimäe alevikus, Kesk tänaval 1 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Nissan Primera, riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (vastavalt kohtuekspertiisile nr 727T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 3,14+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 3,08 mg/g). Samuti N.C 24.08.2017 kella 10.28 paiku Tallinnas, Lootsi,13 juures juhtis mootorsõidukit Peugeot 406, riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 ARDM-0067 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,87+/-0,09 mg/l, s.o vähemalt 0,78 mg/l). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus N.C liiklusseaduse § 69 lg.1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tegevusega pani N.C toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, st. kvalifitseeritav kuriteona

§ 424

järgi (alates 01.11.2017

§ 424lg 2).

Vastavalt N.C , tema kaitsja Silvi Erro ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Marina Zagorets vahel 02.01.2018 sõlmitud kokkuleppele

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.08.-25.08.2017, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg1 alusel asendada N.C-le mõistetud karistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) tunni ulatuses. Vastavalt

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab N.C järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osalema 3 1-18-64 sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista N.C-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad N.C-lt väljamõistmisele sundraha – 705 eurot, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi maksmine – 37,71 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel määrata, et N.C-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (742,71 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kaitsja tasu summas 144 eurot ja osa sundrahast 45 eurot - jätta riigi kanda (KrMS § 180 lg 3 alusel). Kohtuistungil N.C avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes kokkulepitud viisil. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades, et menetluskulude hüvitamine käib N.C-le ilmselt üle jõu, seega KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavalt riigituludesse välja 742,71 eurot menetluskuluna. Ülejäänud osa menetluskuludest jääb vastavalt sõlmitud kokkuleppele riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.