1-17-6943/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-6943 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Tiina Viru Kaitsja Marina Valge (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu K.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 04.09.2017 ja lõpp 19.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.10.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada K.Z tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 19.07.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o kuni 19.09.2021 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada K.Z-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata K.Z-ile elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. K.Z vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista K.Z-ilt menetluskuluna riigituludesse 253,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99917700049627, selgitusse märkida: „K.Z , 1-17-6943, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga kasuks 253,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu K.Z-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. K.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.07.2017 otsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 8 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 15.02.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. 3 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 04.09.
4. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kaks neist on kehtivad ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Kuriteod on muutunud kergemaks, viimane karistus on sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt on toime pannud mõrva ja varguse vägivalda kasutamata. Soodusteguriks on alkohol. Tulenevalt K.Z-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung K.Z taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta teab kuidas nüüd vabanedes perega suhelda ja teab ka pere, kuidas temaga suhelda, samuti on tal olemas eriala, ta ei pea otsima juhutöid, ka on olemas töökoht. Lähedasteks nimetas ema, kasuisa ja tema tütre, venna ja tüdruksõbra, kes teda vajab ja ootab. Avaldas, et seekord ta teab, mis teda vabanedes ees ootab, teab ka seda, et iga eksimus toob ta vanglasse tagasi. Kinnitas, et alkoholiga on null tolerants ja selleks, et seda mitte tarbida, tahab pühenduda perele, oma pere loomisele ja tööl käimisele, vajadusel pöördub arsti poole ning lisas, et pereliikmetest tarvitab alkoholi jõulude ajal ainult ema, teised mitte. Märkis, et elektroonilise valve sisu on talle arusaadav ja valvegraafik on täidetav. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta K.Z-i tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Marina Valge hinnangul on kinnipeetava käitumine vanglas olnud igati positiivne: ta on olnud sotsiaalprogrammides aktiivne, tal puuduvad rahalised kohustused, tal on elukoht, töökoht ja tugivõrgustik. Kaitsja on seisukohal, et isik saab hakkama kõigi talle pandavate kohustustega ning palub K.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et K.Z-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et K.Z-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna K.Z-il ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava kasuvanaisale kuuluva 4-toalise ahiküttega eramajaga, kus elavad ema, kasuisa ja kasuvanaisa. 3 Maja on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik ja elanikud on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on K.Z-il olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha on kinnipeetavale garanteerinud Xxxx OÜ, kus ta saaks tööd xxxx. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Ettevõtte esindaja on kriminaalhooldajale kinnitanud, et K.Z-i töötamisel on võimalik arvestada elektroonilise valve tingimuste ja nõuetega. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ning ta oskab arvestada oma tulusid ja kulusid. Isiklik sissetulek ja majanduslik toimetulek peaks kohtu hinnangul tagama olukorra, kus kinnipeetaval peaks puuduma vajadus panna toime uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lähedasteks on ema, kasuisa ja tema sugulased. Lähedased on valmis isikut vabanemise korral igakülgselt toetama. K.Z hindab oma perekonda ega soovi lähedastele kannatust oma tegude pärast. Varasemalt on isik kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolule, kuid nendega ta enda sõnul enam ei suhtle. Kinnipeetav teadvustab, et varasemalt oli ta mõjutatav teiste poolt, kuid vanuse ja ajaga on see mõjutatavus kadunud. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ , mille tulemusena on vangla hinnangul märgata muutusi tema mõtlemises, paranenud on analüüsivõime ning isik õppis tundma oma arendamist vajavaid külgi. Ka omandas kinnipeetav vangistuses eriala ehk keevitaja kutse ning alates 05.08.2019 töötab isik Viru Vanglas AS Eesti vanglatööstuses xxxx. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt enese harimiseks ja arendamiseks. Kinnipeetaval pole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid alkoholi tarvitamine on soodustanud kriminaalset käitumist ja isik teadvustab seda. K.Z on motiveeritud hoiduma alkoholi tarvitamisest. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita, mille kohus loeb positiivseks asjaoluks. Vangla iseloomustuse kohaselt isikul suhtlemisraskusi ei esine. Vägivaldne ja/või impulsiivne käitumine ja enesevalitsuse kaotus igapäevaselt ei kajastu, need on ilmnenud siis, kui isik on olnud alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab probleeme ja väidetavalt on nüüdseks mõistnud, et tema lahendusstrateegiad ei ole olnud õiged. Kinnipeetav püüab end tihtipeale panna teise isiku olukorda, et teise seisukohti mõista. K.Z on temaga töötava personali osas positiivse suhtumisega, mõistab nende vajalikkust ja on koostööaldis. Tulevikuks on tal reaalsed plaanid - nii lühiajalised kui pikaajalised (töö, perekond). Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, eriala omandamine, töötamine ja individuaalkava läbimine vanglas, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et K.Z kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab K.Z-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi võimalik taastarvitamine ja tegevusetus. 4 Ka leiab kohus, et K.Z-i tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse K.Z lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab K.Z suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5