lg 1 p 1; § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Lühimenetluses Kristo Adosson Prokurör Süüdistatav Kaitsja Z.R Ik: XXX; Vene Föderatsiooni kodanik; emakeel: vene keel; kesk-eriharidus; töökoht: x; elukoht: x. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.01.2018 kuni 14.01.2018, 10.04.
lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 2 aastat, § 263 p 1, 4 järgi vangistus 3 kuud,
lg 1 alusel vangistus 2 aastat.
lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 9 kuud ja vangistus 1 aasta 3 kuud jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. Kaks kehtivat väärteokaristust Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON 1. Z.R süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 2. Z.R süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 3.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud. 1
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.01.2018 kuni 14.01.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates Z.R-i viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.04.
Z.R lõi samas korteris kannatanut ka 30.03.2018 enne kella 16.00. Z.R peksis kannatanut vastu nägu ning kehasse, seejärel kella 16.03 paiku Z.R haaras x kortermaja trepikojas silmnähtavalt valude käes kannatava M. R kõrist ning lükkas M. R selili. Seejärel lõi Z.R kannatanut nii rusikaga kui lahtise käega korduvalt vastu pead. Oma tegevusega põhjustas Z.R kannatanule vasakul VIII-XI roide murru ja vasakpoolse õhkrinna, mis on eluohtlik kehavigastus, ning vasaku neeru põrutuse, nahaalused verevalumid parema silma laugudel, paremal oimu ja põsesarna piirkonnas, parema õlaliigese üla- ja tagapinnal ning vasakul puusal. Oma tegevusega pani Z.R toime teise inimese elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.o
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja tõendid on lubatavad. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad, kannatanu sõnavõtu ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2.1.
lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuritegu Episood 18.04.2017 Kannatanu M R suulise kuriteoteate protokolli kohaselt avaldas M R, et 17.04.2017 kella 16.30 paiku leidis aset konflikt tema ja tema elukaaslase Z.R-i vahel nende elukoha trepikojas x, Tallinn. Konflikti käigus elukaaslane Z.R lõi teda jalaga vastu keha, millest M R tundis füüsilist valu. Kannatanu kukkus löögi tagajärjel trepist alla. Samuti lõi Z.R teda rusikaga vastu nägu, millest tundis füüsilist valu (I kd tl 23). 3 Isiku läbivaatuse protokollist (I kd tl 7-13) nähtuvalt on läbi vaadatud M R, kelle peas on muhk, vasakul oimul sinikas, vasakul silmal retušeeritud sinikas, paremal õlal verevalum, paremal käel sinikas, vasakul küünarnukil sinikas ja verevalum. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd tl 14) nähtuvalt allutati 19.04.2017 kell 13.42 kontrollile M R, kelle kontrollimisel andis indikaatorvahend positiivse näidu alkoholile. M R kannatanuna antud ütluste (I kd tl 25-30) kohaselt ei soovi ta 18.04.2017 toimunu kohta midagi selgitada ning keeldub ütluste andmisest oma elukaaslase Z.R-i vastu. Z.R kahtlustatava ülekuulamise protokolli (I kd tl 51-52) kohaselt 2017. aasta aprillis, täpset kuupäeva ei mäleta, kuid võis olla 18.04.2017 läks ta Mga riidu. M lahkus nende x korterist ilmselt ema või sõbranna juurde. Ta ei oska öelda kuidas tekkisid Ml politsei poolt fikseeritud kehavigastused. Kui M kodust lahkus, siis nähtavaid kehavigastusi tal ei olnud. Süüdistatav kohtuistungil muutis enda varasemalt antud ütlusi, tunnistas enda süüd, vabandas M R ees ning avaldas soovi end parandada. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse, mis on tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga (I kd tl 7-13), mille kohaselt tuvastati kannatanul pea peal muhk, vasakul oimul sinikas, vasakul silmal retušeeritud sinikas, paremal õlal verevalum, paremal käel sinikas, vasakul küünarnukil sinikas ja verevalum. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu M R suulise kuriteoteate protokolli kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda jalaga vastu keha lõi. Samuti tundis ta füüsilist valu kui Z.R teda rusikaga vastu nägu lõi. Vaadates 19.04.2018 koostatud M R läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (I kd tl 5-13) nähtuvad kannatanul süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustused: muhk pea peal, sinikas vasakul oimul, retušeeritud sinikas vasakul silmal, verevalum paremal õlal, sinikas paremal käel, sinikas ja verevalum vasakul küünarnukil. Fotosid vaadates puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o muhk peas, sinikas vasakul oimul, sinikas vasakul silmal, verevalum paremal õlal, sinikas paremal käel, sinikas ja verevalum vasakul küünarnukil. Järgmisena peab kohus hindama Z.R-i tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma elukaaslast jalaga vastu keha ja rusikaga vastu nägu lüüa. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad sinikad, so tervisekahjustused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna kannatanu on süüdistatava elukaaslane ja nad 4 elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida
Prokurör on kahtlustatavale süüdistuse esitanud
lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemises korduvalt ning lähisuhtes. Kohus võtab seisukoha korduvuse osas episoodi 13.01.2018 lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.2.
lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuritegu Episood 13.01.2018 Kannatanu M R 17.03.2018 antud ütluste (I kd tl 25-29) kohaselt toimus 13.01.2018 tema ja tema elukaaslase Z.R-i vahel konflikt, mille põhjust ta avaldada ei saa. Konflikti käigus pani ta selga üleriided ning sättis valmis tütre, et minna ema juurde, kes elab aadressil L x. Kui ta kodust lahkus, üritas Z.R teda peatada ja väljus koos temaga korteri trepikotta. Z.R haaras tal käest, kuid tema püüdis Alexandri haardest lahti rabeleda. Rabelemise hetkel vääratas ta astumisega nii, et kukkus küljega treppist alla ning tema sõrmed sõitsid mööda käsipuud. M tütar Sofia ei näinud kukkumist, kuna oli koridoris Z.R-i selja taga. Pärast kukkumist tõusis ta püsti, kutsus enda tütre ja väljusid koos koridorist. Elukaaslane Z.R ehmus ja jäi koju. M tundis roiete piirkonnas valu ning helistas kiirabisse. Samuti helistas ta oma ema I B ning ütles, et kukkus trepist alla. Ema jõudis M juurde 5 minutiga ning võttis lapselapse Sofia endaga kaasa. Kiirabi toimetas M haiglasse, kus tal tuvastati 10nda ja 11nda roide luumurrud vasakul pool keha. M sõnul põhjustas luumurrud trepist alla kukkumine. Ta eitas politsei informatsiooni selle kohta, et Z.R kasutas tema suhtes füüsilist jõudu ja väänas tema sõrmi. M sõnul on nende vahel head suhted ja nad armastavad teineteist. Samuti ei tunne ta Z.R-i ees hirmu. Pretensiooni ei ole ja karistust ta elukaaslasele ei soovi. Tunnistaja U S ütluste kohaselt (I kd tl 54-55) said nad koos patrullpolitseinik S B 13.01.2018 kell 19.30 väljakutse aadressile L x, kus naine teatas, et elukaaslane on teda peksnud ja väänanud näpud tagurpidi. Kohale saabudes oli x maja ees kiirabi, milles oli naisterahvas M R. Naine rääkis, et ta läks kodus magama. Naine ärkas selle peale, et elukaaslane Z.R lõi teda rusikatega näo ja keha piirkonda ning väänas näpud tagurpidi. Peksmise tagajärjel tundis naine füüsilist valu. Peale seda jooksis M R korterist välja ja helistas 112. Patrullpolitseiniku sõnul olid naisel nähtavad vigastused – hematoomid näo piirkonnas, vasaku käe nimeta sõrm oli sõrme alaosast tugevalt paistes, keha vasakul pool kõhu ja rinna vahel oli väljaulatuv teravik/muhk. Kiirabi brigaadijuhi sõnul oli naisel eeldatavalt sõrmeluu murd ning ribi murdunud. Kiirabi viis naise haiglasse. Koos teise patrullpolitseinikuga kontrolliti aadressi x, kuid keegi ust ei avanud. Kell 20.10 tuli meesterahvas B ja avas neile xkorteri ukse. Korteri pimedas vannitoas seisis Z.R . Isik peeti kinni. Z.R nende küsimustele ei vastanud, isik oli alkoholijoobes, mida tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd tl 41). 13.01.2018 kell 21.42 Ravi 18 haiglas teates M R, et tema avaldust elukaaslase vastu ei kirjuta, sest kardab teda. Naine keeldus isiku läbivaatuse protokolliga tutvumisest ja selle allkirjastamisest. M R rääkis, et vahetab mobiili ära ja peale haiglat läheb ema juurde aadressile x. Arsti hinnangul naise vigastused eluohtlikud ei olnud. Isiku läbivaatuse protokollist (I kd tl 31-33) nähtuvalt on läbi vaadatud M R, kellel läbivaatusega tuvastati: näo otsmikul paremal pool punane muhk, rinna piirkonna ja kõhu piirkonna keskel vasakul pool suur muhk, vasaku käe nimeta sõrme sõrmuse piirkonnas paistetus. Kannatanu M Rle tekitatud kehavigastused on kajastatud ka kiirabikaardil (I kd tl 34). Ravidokumendi kohaselt andis abikaasa peksa. Lõi rusikaga. Hingamine on valulik, pea valutab. 10 roide piirkonnas krepetatsioon. Vasaku käe teise sõrme luumurd. Vasaku otsmiku 5 piirkonnas muhk. Samuti diagnoosis kiirabi kannatanul 13.01.2018 roide murru ja sõrmeluu murru. Kohtu hinnangul kannatanu väide, et ta rabelemise käigus vääratas astumisega ning kukkus küljega trepist alla, mille tagajärjel sai ta kehavigastused, ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas kõikide muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Samuti on kannatanu andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, mille põhjuseks võib kohtu hinnangul ennekõike pidada materiaalset sõltuvust süüdistatavast ning hirmu süüdistatava vastu. Kannatanu antud ütlused on diametraalses vastuolus teiste kuriteos kogutud materjalidega. Seejuures on vastuolu kõige olulisemas, s.o kannatanule süüdistatava poolt tekitatud kehavigastuste osas. Kuna kannatanu ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega, leiab kohus, et kannatanu ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eelmärgitud tõenditest tuleneb, et M R, kelle suhtes kasutati vägivalda, asus enda korteris x. Kriminaaltoimikust nähtuvalt saabus kannatanu väljakutse peale kohale nii politsei kui ka kiirabi ning M R vaadati läbi ja temale põhjustatud tervisekahjustused fikseeriti isiku läbivaatuse protokollis (I kd tl 31-33) ning sündmuskohalt peeti kinni Z.R (I kd tl 37-40), kellel tuvastati ka alkoholi tarvitamise tunnused (I kd tl 41). Sündmuskohal viibinud politseiametnikule selgitas kannatanu, et vägivalda tema suhtes kasutas elukaaslane ja tervisekahjustused on põhjustatud kasutatud vägivallast. Sellise asjaolu puhul leiab kohus, et kannatanu oli sündmuskohal tajutu mõju all ja ta rääkis politseiametnikule vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ning kohtul puudub alus arvata, et kannatanu oleks sündmuskohal olles tõde moonutanud. Seetõttu on tõendamiseseme asjaolude osas olulise tähtsusega tunnistaja U S ütlused. Seega sai tõendeid kogumis hinnates Z.R-ile inkrimineeritud õigusvastase käitumise toime panna vaid Z.R ja mitte keegi teine. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Vaadates 13.01.2018 koostatud M R läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl 31-33) nähtuvad kannatanul süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustused, s.o näo otsmikul paremal pool punane muhk, rinna piirkonna ja kõhu piirkonna keskel vasakul pool suur muhk, vasaku käe nimeta sõrme sõrmuse piirkonnas paistetus. Fotosid vaadates puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Z.R-i tegevuses
Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma elukaaslast mitu korda lüüa rusikaga vastu nägu ja keha, pärast löömist väänata kannatanu sõrmi, tekitades kannatanule füüsilist. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad vigastused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. 6 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna kannatanu on süüdistatava elukaaslane ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida
Kuna eeltoodust nähtub, et süüdistatav Z.R on toime pannud
ettenähtud kuriteod korduvalt ning enda elukaaslase vastu, siis tuleb kuriteod kvalifitseerida
lg 2 p 2, 3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt ning lähisuhtes. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Z.R toime
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Episood
lg 1 p 1 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Z.R 30.03.2018 enne kella 16.00 Tallinnas, x korteris peksis M Rt vastu nägu ning kehasse, seejärel kella 16.03 paiku Z.R haaras x kortermaja trepikojas kannatanut kõrist ning lükkas silmnähtavalt eelneva peksmise tõttu valude käes kannatava M R selili. Seejärel lõi Z.R kannatanut nii rusikaga kui lahtise käega korduvalt vastu pead. Oma tegevusega põhjustas Z.R kannatanule vasakul VIII-XI roide murru ja vasakpoolse õhkrinna, mis on eluohtlik kehavigastus, ning vasaku neeru põrutuse, nahaalused verevalumid parema silma laugudel, paremal oimu ja põsesarna piirkonnas, parema õlaliigese üla-ja tagapinnal ning vasakul puusal. Isiku läbivaatuse protokolli (I kd tl 69-79) kohaselt on 01.04.2018 läbi vaadatud M R, kellel läbivaatusega tuvastati silmnähtavad vigastused: näo parema silma juures sinikas, sinikad paremal õlal ja vasakul pool puusa juures. Kannatanu M R enda ütluste (I kd tl 66-68) kohaselt 31.03.2018 kella 22:00 paiku koju kõndides ründasid teda kaks meest, kellest üks lõi teda käega näkku ja kaks korda jalaga selga ning võtsid ta mantli taskust sularaha. Teine mees hoidis teda samal ajal kinni. 18.04.2018 kannatanu korduvülekuulamise protokollis (I kd tl 81-84) nähtuvad M R muudetud ütlused selle kohta, et 01.04.2018 tema poolt antud ütlused ei vasta tõele ja kogu jutt röövimisest 31.03.2018 x lasteaia läheduses kahe meesterahva poolt on välja mõeldud. Ta kinnitas, et tegelikult peksis teda 30.03.2018 elukaaslane Z.R . Kuna ta sõltub rahaliselt Alexandrist, siis ei soovinud ta elukaaslase vastu ütlusi anda ja seetõttu mõtles välja loo röövimisest. 30.03.2018 juhtunu kohta andis kannatanu järgmised ütlused. Umbes kella 15.00 paiku tuli Z.R koos enda sõbra M Ž nende korterisse x. Mingil hetkel tekkis Alexandri ja M vahel konflikt ning Z.R viskas M korterist välja. Seejärel lõi Z.R teda lahtise käega näkku ning löögi tagajärjel kukkus ta pikali esiku põrandale ja kaotas hetkeks teadvuse. Edasist ta enam ei mäleta ja ei oska öelda, kas Z.R teda peksis, kuid arvestades vigastusi, siis eeldas, et elukaaslane lõi teda jalaga või rusikatega. Samuti ei oska ta seletada, mis vahepeal juhtus. Ta ei mäleta, kas ta käis kelleltki abi küsimas, mitu korda ta koridoris käis või kuidas ta korterist välja sai. Järgmisena hetkena mäletab, et lamas enda ema juures voodis. Ta ärkas 31.03.2018 kell 04.00 selle peale, et Z.R talle helistas. Elukaaslane tuli talle ta ema juurde järgi ning koos mindi koju x korterisse. 01.04.2018 enne kiirabisse helistamist leppis ta Alexandriga kokku, et kui politsei tuleb, teevad nad avalduse selle kohta nagu teda oleks eelmisel päeval röövitud kahe tundmatu meesterahva poolt. Kohtu hinnangul on kannatanu antud ütlused (I kd tl 66-68; I kd tl 80-84) vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Asitõendi vaatluse protokollis (I kd tl 201-202) L tee 38 asuva kortermaja turvakaamerate videosalvestistelt ei nähtu, et M R oleks väljunud 31.03.2018 kogu päeva jooksul alates kella 06.13-st hommikul nimetatud kortermajast. 7 Samuti on videofailide läbivaatamisel tuvastatud, et M R ei väljunud 31.03.2018 ööl vastu 01.04.2018 x asuvast kortermajast. Samuti on kannatanu ema I B kui ka Alexandri õde tunnistajatena andnud riimuvaid ütlusi selles osas, et M sõltub rahaliselt Z.R-ist , kuna ta ise tööl ei käi. Samuti aitab Z.R kasvatada M last esimesest abielust (I kd tl 109; 112). Kuna ilma süüdistatava abita ei ole kannatanu vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks, võib kannatanu olukorda silmas pidades eeldada, et ta on võimeline eitama talle süüdistatava poolt kehavigastuste tekitamist või tegema seda tegelikult juhtunust erinevalt. Kannatanu M Rle süüdistatava Z.R-i alljärgnevatest tõenditest. poolt tekitatud vigastused nähtuvad Ravidokumendist (I kd tl 95-98) nähtub kannatanu M R haiglasse toimetamine 01.04.
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seega on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Süüteokoosseisu subjektiivse küljega seonduvalt ei kinnita tõendid Z.R-i soovi ja eesmärki põhjustada kannatanule M Rle just sellist vigastust, milline põhjustab ohu elule. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud kuriteo toimepanemine kavatsetult, sest kavatsetuse puhul on koosseisupärane tagajärg nii teo eesmärgiks kui ka sisemiseks põhjuseks, miks isik üldse teo toime paneb. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et pekstes naisterahvast, kes on temast oluliselt väiksem nii kaalult kui kasvult, korduvalt käte ja jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse nagu seda on keha ja pea, võib kannatanu saada tõsise vigastuse, mis võib olla eluohtlik. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et meesterahva poolt naise valimatu peksmine võib põhjustada raskeid tagajärgi ja ohu elule. Kuid süüdistataval oli sellest ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o nähes trepikojas kannatanut, kes tundis end silmnähtavalt halvasti, kuid sellest hoolimata lõi enda elukaaslast korduvalt ja äkiliselt rusikaga ja lahtise käega vastu pead ning haaras kinni tema kõrist ja lükkas ta selili. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud vägivallateoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Z.R tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seadusandja on
lg 2 p 2 ja 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Hinnates Z.R-i süü suurust
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut elutähtsatesse piirkondadesse, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes on süüdistatava süü keskmine. 10 Raskendavaks asjaoluks loeb kohus süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdistatavast majanduslikus sõltuvuses
p 4 mõttes, kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et kannatanu on süüdistatava ülalpidamisel ning tööl ei käi. Seejuures maksavad kannatanu lapse ülalpidamiskulusid osaliselt kannatanu enda vanemad. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsusavaldusega ning vabandamisega kannatanu ees kohtuistungil. Samuti peaks kohtu arvates karistuse raskust kergendamise suunas mõjutama asjaolu, et tekkinud konflikti hetkel, mis lõppes elukaaslase poolt kasutatud vägivallaga, olid mõlemad isikud alkoholijoobes. Nii kannatanu enda kui ka tunnistaja M Ž ütluste kohaselt tarvitasid nad 30.03.2018 x korteris alkoholi. Seega tekkis konflikt ühise alkoholi tarvitamise käigus, millest saab järeldada, et süüdistatava poolne vägivald võis tuleneda süüdistatava ja kannatanu omavahelistest suhetest, mis teravnesid ühiselt tarvitatud alkoholi tarvitamise käigus. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades tervisekahjustuse ulatust ning kergendava asjaolu olemasolu ja seda, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Hinnates Z.R-i süü suurust
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanule tervisekahjustusi ja valu. Kriminaalasjade materjalidest nähtub, et Z.R-i ja M R suhtes on läbi viidud lepitusmenetlus (I kd tl 63-64), kuid see ei ole olnud tulemuslik, kuivõrd elukaaslane Z.R peksis kannatanut uuesti ja veel raskemini, tehes seda pärast kinnipidamisel viibimist ja tõkendi elukohast lahkumise keeld kohaldamist. Kuigi vägivald ei olnud väga intensiivne, siis on tegemist 2 kvalifitseeriva tunnuse esinemisega, s.h lähisuhte vägivallaga, mistõttu hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Arvestada tuleb ka seda, et kuivõrd tegemist on korduva perevägivallaga, mis on ühiskonnas väga taunitav, siis peab karistus väljendama ühiskonna hukkamõistu sellisele käitumisele. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et perevägivalla eest mõistetakse karistuseks vangistus, suurendab ka teiste isikute turvatunnet. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses vaid osaliselt tunnistanud süütegude toimepanemist, kuid kohtuistungil enda süüd tunnistanud. Kohtuistungil vabandas süüdistatav kannatanu ees. Seega arvestab kohus süüdistatava kahetsusavaldusega ning vabandamisega kannatanu ees kohtuistungil. Raskendavaks asjaoluks loeb kohus süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdistatavast majanduslikus sõltuvuses
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Arvestades kõike eeltoodut, s.h raskendava asjaolu esinemist, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus mingil määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna
lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama õigushüve vastu, kuid toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda mitte täies ulatuses. 11 Karistusregistri andmete kohaselt on Z.R-i varem karistatud Harju Maakohtu 11.07.2013 otsusega
lg 2 p 1, 2 ja § 263 p 1, 4 järgi.
lg 2 kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 9 kuud ning ülejäänud osa karistusest jäeti
Seega on isikut ka varem vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud. Kuivõrd kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 1 kehtiv väärteokaristus. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Kohus ei saa karistuse mõistmisel lähtuda asjaolust, et kannatanu M R ei käi tööl ning ta on majanduslikult sõltuv süüdistatavast ja taotleb seetõttu süüdistatava karistamata jätmist. Vabadusse jäädes asuks Z.R elama enda endisesse elukohta x, kus ta puutub kokku kannatanuga, mis võib viia uute konfliktide tekkimiseni. Samuti on süüdistatava teod ajas muutunud intensiivsemaks ja ohtlikumaks ning süüdistatava vägivaldne käitumine kannatanu suhtes on olnud pikaajaline ja korduv. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb täitmisele pöörata. Prokurör on kohtuistungil taotlenud lisakaristusena süüdistatava Z.R-i Eesti Vabariigist välja saatmist. KrMS § 233 lg 1 ja § 268 lg 1 kohaselt lahendatakse kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal ning süüdistusakti järgi. Süüdistusaktis ei ole prokurör esitatud asjaolusid ega tõendeid isiku riigist väljasaatmise vajalikkuse ja vältimatuse kohta. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on ta sündinud Eestis, omandanud siin hariduse ja ta töötab siin, samuti elavad kriminaaltoimiku andmetel siin tema õde ja ema. Kriminaaltoimikust ei nähtu andmeid, mis viitaks süüdistatava mingilegi seotusele riigiga, mille kodanik ta on. Seega on süüdistatav lahutamatult seotud Eesti Vabariigiga ning sellise lisakaristuse kohaldamiseks peaksid esinema eriti mõjuvad põhjendused. Selliseks põhjenduseks saaks olla inkrimineeritud kuritegude iseloom ja korduvad karistused samaliigiliste süütegude toimepanemise eest. Süüdistatavat on varem karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kuigi ühel juhul on samuti tegemist olnud vägivallaga seotud kuriteoga. Samas peab aga eelkõige arvestama nende kuritegudega, milliste toimepanemises süüdistatavat konkreetses kriminaalmenetluses süüdistatakse. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat vägivallaga seotud kuritegudes, mis on toime pandud lähisuhtes ja kannatanuks on olnud süüdistatava elukaaslane. Seega ei ole need kuriteod hinnatavad üldohtlikena või Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavatena, vaid need on toime pandud lähedaste ringis, s.t need kuriteod ei ole väljunud avalikku ruumi ega ole ohustanud teisi ühiskonna liikmeid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloom ei ole selline, mis tingiks süüdistatava väljasaatmise teiste ühiskonnaliikmete kaitsmise eesmärgil ja et tema jäämine Eesti Vabariiki võiks tema karistuse kandmiselt 12 vabanemise järgselt ohustada paljusid ühiskonnaliikmeid. Seetõttu jätab kohus prokuröri taotluse süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamiseks tähelepanuta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.