Obsah (9)

§ 424§ 68§ 329§ 63§ 65§ 56§ 64§ 69§ 691

1-18-9910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9910 (18233001505) Kohtunik Merit Bobrõšev Koht

§ 424

lg 2, § 329 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav A.L isikukood XXX; elukoht xxx ; viibimiskoht Viru Vangla; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistatud: - 18.01.2018 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi rakendades

§ 68

lg 1, § 69 lg 1, 3, 4, § 75 lg 2 p 2, 21, 8, § 50 lg 1 p 1 sätteid vangistusega 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 658 tunni ulatuses, töö tegemise tähtajaga 2 aastat. Lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 1 aastaks. Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2018. Viru Maakohtu 21.11.2018 määrusega kohaldatud tõkendina Kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada A.L süüdi

§ 424lg 2 järgi .

Tunnistada A.L süüdi

§ 329järgi.

1 1-18-9910

§ 63

lg 1 alusel mõista A.L-ile

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista A.L-ile karistuseks 1 (ühe ) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 14 (neljateistkümne) päeva vangistust võrra , s.o 494 tundi üldkasulikku tööd . Mõista A.L-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 19.11.

1. A.L-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Asitõendid: - andmekandja plaat ja väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub toimiku tagakaanel – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista A.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - menetluskuluna sõiduki teisaldamise kulu 60 (kuus kümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab A.L temalt väljamõistetud riigi nõude summas 810 (kaheksasada kümme ) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700066612 ning selgitus „A.L , 1-18-9910 , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.01.
2. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 2 1-18-9910 ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.01.
4. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS A.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varem karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.01.2018 kohtuotsusega

§ 424

lg 2 järgi, taas 19.11.2018 kella 15:38 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,56+/- 0,14 mg/l), juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis rg-märgiga xxx, sõites sellega Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teel (7,5 km-l). A.L-i joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0073, mille mõõtetulemus oli vähemalt 1,42 mg/l. Oma tegevusega rikkus A.L liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Oma tegevusega pani A.L toime korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse A.L-i selles, et tema, olles isik, kellele on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.01.2018 kohtuotsusega 1-18-64 (kohtuotsus jõustus 03.02.2018)

§ 424

lg 2 järgi lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, so 03.02.2018 kuni 03.02.2019, hoidis teadlikult kõrvale mõistetud lisakaristuse täitmisest. A.L, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 19.11.2018 kella 15:38 paiku mootorsõidukit Toyota Avensis rg-märgiga xxx, sõites sellega Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teel, kus ta peeti kinni politseitöötajate poolt. Oma tahtliku tegevusega pani A.L toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud karistusseadustiku § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o Kar S § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. I 2. Süüdistusele vastavalt süüdistatakse A.L-i

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtu veendumusel on A.L-i süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Politseiametnikest tunnistajate A. P (tl 1-3) ja S. Sei (tl 94-96) ütluste kohaselt peatati nende poolt 19.11.2018 kella 15.38 paiku teenistusülesannete raames Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 7,5 kilomeetril Narva-Jõesuu suunas liikunud mootorsõiduk Toyota Avensis rg-märgiga xxx. Mootorsõidukit juhtis A.L , kes oli visuaalselt alkoholjoobes ning kellelt oli tunda tugevat alkoholilõhna. Pärast A.L-i juhitud mootorsõiduki kinnipidamist kasutati A.L-i suhtes indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele – näiduks fikseeriti 1,36 mg/l kohta. Peale indikaatorvahendiga joobeseisundi olemasolu tuvastamist lukustati A.L-i 3 1-18-9910 mootorsõiduki uksed ja isik toimetati Narva politseijaoskonda. Politseijaoskonnas kontrolliti A.L-i alkoholi sisaldust tema väljahingatavast õhtust tõendusliku alkomeetriga, mille lõppnäiduks fikseeriti 1,42 mg/l kohta. Kontrolli käigus selgus seegi, et A.L-il puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see oli talt ära võetud

§ 424lg 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel perioodiks 03.02.2018 kuni 02.02.2019.

1. Politseiametnikest tunnistajate ütlusi A.L-i kinnipidamise asjaolude ja ajamääratluse kohta kinnitab ka 22.11.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 83-88), millele on kantud patrullsõiduki pardakaamera ja patrullpolitseiniku rinnakaamera videofailide kirjeldus. Patrullsõiduki pardakaamera videosalvestis kannab ajamääratlust 19.11.2018 kell 15.35 ja sellest nähtub, kuidas patrullsõiduk liigub mööda Narva – Narva-Jõesuu maanteed Narva linna suunas, kui salvestuse
2. minutil sõidab neile vastu tumedat värvi sõiduauto, millel ei põle esituled. Patrullsõiduk keerab ringi ja sõidab tuledeta vastu -sõitnud mootorsõidukile järgi. Järgi sõites fikseerib pardakaamera sõiduki numbrimärgiks xxx. Pärast politseiametnike patrullsõidukist väljumist ja nende poolt kinnipeetud mootorsõiduki juhiukse juurde minnes väljub mootorsõidukist lühikeste juustega meesterahvas. Teine, s.o patrullpolitseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestis kannab 19.11.2018 kuupäeva ning salvestise algusajaks on 15.
3. Patrullsõidukist väljunud politseiametnikud suunduvad nende poolt kinni peetud mootorsõiduki juhiukse juurde, kus juhile antakse korraldus sõidukist väljumiseks. Seejärel toob politseiametnik patrullsõidukist indikaatorvahendi, kontrollimaks sõidukijuhi võimalikku alkoholi tarvitamist. Selle käigus keeldub A.L algselt indikaatorvahendiga joobe kontrollimisest, avaldades, et jõi natuke õlut. Hiljem nõustub ta indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahend fikseerib näiduna 1,36 promilli.
4. Indikaatorvahendi kasutamise kohta koostas menetleja protokolli (tl 4), millest nähtuvalt kasutati 19.11.2018 kell 15.38 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 7,5 km mootorsõiduki juhiks olnud A.L-i suhtes indikaatorvahendit, mis andis reaktsiooninäiduna positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele. Lisaks on protokollis kirjeldatud kontrollile allutatud isikul ehk A.L-il esitanud joobele viitavaid tunnuseid. (tl 4 pö). Selle kohaselt tuli A.L-il suust väga tugevat alkoholilõhna; tema reaktsioonikiirus oli häirunud; tema kõne oli küll selge, ent ebaloogiline, kõne kiirus aeglane; tal esines häireid aja-, isiku ja kohataju osas; tema koordinatsioon oli väga häiritud ning tema käitumine oli rahutu, verbaalselt agressiivne, ärrituv ning ta ei allunud korraldustele. A.L-i mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt kõrvaldati ta 19.11.2018 kell 15.38 mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära ja tal puudus juhtimisõigus (tl 9). Mootorsõiduk toimetati aga Tiigi tn 9, Narva asuvasse hoiukohta (tl 10).
5. Nagu tunnistajatest politseiametnike ütlustest tuleneb, kontrolliti A.L-i joovet ka tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile vastavalt kontrolliti A.L-i joovet tõendusliku alkomeetriga 19.11.2018 ajavahemikul 16.04 kuni 16.10 (tl 5-6). Tõendusliku alkomeetri esimene lugem andis tulemiks 1,60 mg/l kohta; teine lugem andis tulemiks 1,56 mg/l kohta ning tõendusliku alkomeetri lõplikuks lugemiks oli 1,56 mg/l kohta. Laiendmääramatust arvestades (vt ka protokolli lisaks olevat mõõtetulemuse interpreteerimise ja dokumentide vormistamise tabelit nr 2 – tl 7) fikseeriti lõpliku mõõtetulemusena A.L-il joove 1,42 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetrina kasutati Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr-ga ARDM0073, mis oli taadeldud vaastavalt taatlustunnistusele 14.09.2018 (tl 8).
6. Analüüsides kõike eelnevat koostoimes A.L-i enda ütlustega, siis tuleb nentida, et kohtueelsel menetlusel nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka kohtus kriminaalasja läbivaatamisel tunnistas A.L oma süüd talle

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, andes tema ütlustest erinevate tõenditega ühetaolisi ja haakuvaid ütlusi. Nii avaldas ta kohtueelsel menetlusel, et tarvitas 19.11.2018 päeva esimeses pooles ära kaks liitrit 5%lise alkoholisisaldusega 4 1-18-9910 õlut. Tema poolt kasutatud sõiduauto Toyota Avensis reg nr-ga xxx oli pargitud tema elukoha juurde. Õhtuks läks ta riidu oma elukaaslase K. S, võttis autovõtmed ja läks õue. Seejärel otsustas ta sõita suvilasse aiandusühistus Višnja. See asub Narva – Narva-Jõesuu

1. kilomeetril. Ta istus sõiduautosse Toyota Avensis reg nr-ga xxx ja seda juhtides sõitis Narva-Jõesuu poole. Teel olles pidasid teda kinni aga politseiametnikud, tehes talle ettepaneku indikaatorvahendiga alkoholitesti läbimiseks. Sellega nõustudes puhus ta kohapeal indikaatorvahendisse ja see näitas, et ta pole kaine. Teda kõrvaldati juhtimiselt ja toimetati Narva politseijaoskonda, kus tema alkoholisisaldust kontrolliti tõendusliku alkomeetriga. Tema mäletamist mööda fikseeris mõõtetulemina näidu 1,48 mg/l kohta. Ta nõustus selle tulemiga ega taotlenud alkoholisisalduse määramist verest.
2. Eelneva pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses märgitud ajal ehk 19.11.2018 kella 15.38 paiku juhtis A.L Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 7,5 kilomeetril mootorsõidukit Toyota Avensis rg-märgiga xxx ning tegi seda joobeseisundis. LS § 69 lg 2 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mh mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna A.L-i alkoholisisaldus väljahingatavast õhust oli tõendusliku alkomeetri lõppnäidule vastavalt 1,42 mg/l kohta, juhtis A.L eelviidatud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis . LS § 69 lg 1 keelab mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega rikkus A.L LS § 69 lg-t 1 ja pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

8. Riiklik süüdistaja kvalifitseeris A.L-i tegevuse kvalifitseeritud koosseisu ehk

§ 424lg 2 järgi.

Kohtu veendumusel on taoline hinnang A.L-i käitumisele õiguslikult relevantne. Toimiku materjalides (tl 13-17) kajastub Viru Maakohtu 18.01.2018 jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt mõisteti A.L süüdi

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 2) järgi.

Uue samaliigilis e kuriteo toimepanemine tähendab õiguslikult selle korduvat toimepanemist, mistõttu tuleb A.L-i tegevus joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

1. Subjektiivse le koosseisule hinnangu andmisel leiab kohus, et A.L realiseeris talle etteheidetava kuriteo tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Aluse taolise järelduse tegemiseks annab tema objektiivselt avaldunud käitumine ühes tema poolt kohtueelsel menetlusel avaldatuga. Nii avaldas A.L, et 19.11.2018 päeva esimeses pooles jõi ta ära 2 liitrit 5%lise kangusega õlut. Seejärel läks ta tülli oma elukaaslasega ja see päädis tema-poolse otsusega sõita mootorsõidukit ise juhtides suvilasse. Viidatust tuleneb esmajoones see, et A.L oli teadlik oma mootorsõiduki juhtimise eelsest küllaldaselt suurest kogusest alkoholi tarvitamisest. Kohtu veendumusel peaks ainuüksi see asjaolu ehk eelnev alkoholi tarvitamine, iga inimese üldise teadlikkuse tasandil eelduslikult välistama mootorsõiduki juhtima asumise. A.L-i puhul oli taoline teadlikkuse aspekt aga märkimisväärsemalt tajutavam ja mõistetav. Seda põhjusel, et A.L-i karistati samalaadse kuriteo toimepanemise eest 18.01.2018 otsusega, viidatud otsuse mõju oli talle selgelt ja vahetult tuntav ka 19.11.2018 kuriteo toimepanemise ajal, selle vahetus ajalises läheduses, kuna ta täitis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust üldkasuliku töö tundide tegemise näol. Seega kõrvuti üldise teadlikkusega alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise keelatuse kohta, omas A.L ka vahetut isiklikku kogemust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise keelatuse ja sellega kaasneda võivate tagajärgede kohta, ent ta ei korrigeerinud oma teadlikkust vähimalgi viisil, vaid asus taaskordselt alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit juhtima, st ta seadis endale eesmärgiks joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning realiseeris selle. II 5 1-18-9910
2. A.L-i süüdistatakse teisegi kuriteo toimepanemises, mis seisnes kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ -s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlikus kõrvalehoidumises. Kohtu hinnangul on sellekohanegi süüdistus põhjendatud ja tõendamist leidnud.

1. Kohtuotsuse eelnevas peatükis märkis kohus, et tõendamist on leidnud A.L-i poolt 19.11.2018 kella 15.38 mootorsõiduki Toyota Avensis rg-märgiga xxx juhtimine Narva – NarvaJõesuu – Hiiemetsa tee 7,5 kilomeetril. Kohus osutas juba varasemalt sellelegi, et politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt puudus A.L-il mootorsõiduki juhtimisõigus ning see tingis ühe põhjusena tema juhtimiselt kõrvaldamise (tl 9). Ka A.L ise avaldas kohtueelsel menetlusel, et teda on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ja talle kohaldati täiendava karistusena juhilubade peatamist aastaks. Juhiloa andis ta ARKi hoiule 18.01.2018 kohtuotsuse järgi (tl 28-34). Kõrvuti A.L-iga avaldas tal juhtimisõiguse puudumist ka tema elukaaslane K. S (tl 56-61), et ta on teadlik asjaolust, et A.L-i on karistatud joobes juhtimise eest ja talt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Täiendavalt osutab kohus ka Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtotsusele (tl 13-17), millest nähtub, et A.L-ile kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga üks aasta. Kõnealune kokkuleppemenetluses tehtud otsus jõustus 03.02.2018 ning uurimisasutusele edastatud Maanteeameti vastuse kohaselt loovutas A.L juhiloa Maanteeametile 18.01.2018 ja tema juhtimisõigus võeti ära perioodiks 03.02.2018 kuni 02.02.2018 (tl 89-93).
2. Analüüsides eelnevalt tõdeb kohus, et eelviidatud tõenditest nähtuvalt oli A.L teadlik Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusest, millega kohaldati tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist üheks aastaks. St, et ta sai aru, et ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest on tal keelatud sõiduki juhtimine. Taolist järeldust võimaldavad mitmed asjaolud – esiteks fakt sellest, et A.L oli Viru Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas, mis päädis 18.01.2018 otsuse tegemisega kohtumenetluse pool, kes võttis vahetult osa kohtumenetlusest. Teiseks oli ta isikuks, kelle suhtes kohtuotsus tehti. Kolmandaks tegi kohus otsuse kokkuleppemenetluses, mis viitab sellele, et juba enne kriminaalasja kohtule edastamist ehk kokkuleppe sõlmimise ajal oli A.L-il teadmine, et kokkuleppega nõustumisel rakendatakse tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga üks aasta. Veelgi enam – sisuliselt asus A.L kohtusust ka täitma, kui loovutas oma juhiloa vastavalt LS § 127 regulatsioonile Maanteeametile. St, et kahtlusteta omas A.L teadlikkust tal juhtimisõiguse puudumise kohta, kui juhtis 19.11.2018 kella 15.38 ajal mootorsõiduki Toyota Avensis rg-märgiga xxx Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 7,5 kilomeetril. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest olukorras, kus Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega võeti talt ära mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ära üheks aastaks, see lisakaristus pöörati täitmisele, siis pani A.L toime täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III 13.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14. Enne A.L-i karistuse üle otsustamist peatub kohus küsimusel, kas A.L-i käitumine

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel vastab ideaalvõi reaalkogumile. See on oluline karistuse mõistmisel, sest kui õiguslikult on tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule, siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb 6 1-18-9910 ette raskeima karistuse. Kui aga tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule, ja isikut ei ole ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

1. Kõrgeima astme kohtu kestvalt antud selgituste kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.
2. Kohtu veendumusel tuleb A.L-i käitumine

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel kvalifitseerida ideaalkogumina (

§ 63lg 1).

A.L-ile süüks arvatu realiseerus selles, et ta juhtis 19.11.2018 kella 15.38 ajal alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta mootorsõidukit Toyota Avensis rg-märgiga xxx Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 7,5 kilomeetril. Objektiivsel vaatlusel on taoline käitumine käsitatav ühe teona, sest mõlema süüteokoosseisu realiseerimiseks vajalikud osateod olid hõlmatud ühtsest tahtlusest ja ajalis-ruumiliselt omavahel tihedalt seotud. Nii pani A.L mõlemad osateod toime samaaegselt ning olid olemuslikult seotud mootorsõiduki juhtimisega. Seega moodustavad süüdistuses nimetatud käitumis aktid õiguslikus mõttes terviku ja A.L-ile tuleb karistus mõista

§ 424lg 2 järgi kui raskemat karistust ettenägeva sanktsiooni alusel.

17.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aasta pikkuse vangistuse.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks kahe aasta pikkune vangistus. Hinnates A.L-i süü suurust, on kohus seisukohal, et A.L-i süü on keskmisest suurem ja karistuse määras väljendatuna peab see kaasa tooma talle keskmisest määrast rangema karistuse mõistmise. Aluse taoliseks seisukohaks annavad järgmised asjaolud.
2. Esmajoones pole võimalik eirata A.L-il tuvastatud alkoholijoobe määra, mis lõpliku mõõtetulemuna oli 1,42 mg/l kohta. Kuigi viidatud numbriline näit ei võimalda iseseisvalt hinnata A.L-i võimekust käituda ümbritseva suhtes adekvaatselt, evib kaalu tõend, milles on kirjeldatud A.L-i joobele viitavaid tunnuseid (vt tl 4 pö). Sellekohaselt oli A.L-i koordinatsioon väga häiritud, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ning tal esinesid häired aja-, isiku ja kohataju suhtes. Lisaks avaldasid mõlemad patrullpolitseinikest tunnistajad, et A.L oli visuaalselt tajutavas alkoholijoobes ja talt tuli tugevat alkoholilõhna. Kohtu hinnangul viitavad eelosutatud asjaolud sellele, et A.L-i taju ümbritseva suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid oluliselt langenud, ta polnud võimeline liikluses adekvaatselt käituma ja päevasel ajal taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine annab aluse hinnata A.L-i süüd keskmisest suuremaks.
3. Süü keskmisest suureks hindamise tingib seegi, et vaadeldaval juhul pani A.L toime kaks kuritegu. Kõrgeima astme kohus selgitas lahendi nr 3-1-1-7-11 p-s 18, et kohus peab ka kuritegude ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust. Seega olukorras, kus isik paneb toime kaks tegu, mis tuleb õiguslikult kvalifitseerida ideaalkogumina ja 7 1-18-9910 karistus mõistetakse ühe ehk raskeimat karistust ettenägeva sätte alusel, on sellise isiku süü suurem kui isikul, kes paneb toime vaid ühe kuriteo.
4. Hinnates karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, on kohus seisukohal, et A.L-i puhul pole karistust raskendavate asjaolude olemasolu sedastatav. Küll on sedastatav karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus – mida kohus peab siiraks – ja süü tunnistamine. Need kaks aspekti peavad kajastuma A.L-ile mõistatava karistuse määras.
5. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri - ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Enne käesolevat otsust karistati A.L-i

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi Viru Maakohtu 18.01.2018 otsusega 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud kaks päeva. Är akandmata osa karistusest ehk 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust asendati 658 tunni üldkasuliku tööga. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise ees minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. A.L jätkas lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse ehk et tema poolt toime pandud rikkumistele on vaja reageerida varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, kinnistamaks keelunormi(de) kehtivust. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et A.L-i süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 2 aasta pikkune vangistus. Kohus arutas A.L-i süüdistust lühimenetluse regulatsiooni alusel. St, et vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 tuleb tema karistust vähendada 1 aasta ja 4 kuuni. 23. A.L pani antud menetluse raames uuritud kuriteod toime ajal, mil tal oli Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus osaliselt ära kandmata. Toimiku materjalidele vastavalt oli A.L-il tegemata 494 tundi üldkasulikku tööd. See on võrdeline 1 aasta 4 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistusega. Kuna A.L pani antud menetluse raames uuritud kuriteod toime pärast Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsust, tuleb talle mõista karistus

§ 65lg 2 kohaselt – antud kohtuotsusega mõistetud ja Kr

MS § 238 lg 2 korras vähendatud karistust ehk 1 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust tuleb suurendada Viru Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 4 kuu ja 14 päeva võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistab kohus A.L-ile 2 aasta 8 kuu ja 14 päeva vangistust. Kuna A.L peeti kahtlustatavana kinni 19.11.2018 (tl 18-26) ja Viru Maakohtu 21.11.2018 kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist (tl 46-53), tuleb A.L-i karistusaja alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev ehk 19.11.

2. Kaitsja taotles kohtuistungil eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades A.L-ile karistuse mõistmist, mis ei oleks vahetult seotud tema põhiõiguste intensiivseima riive ehk reaalse vangistusega. Kaitsja ettepaneku kohaselt võiks koheselt ärakantava karistuse asendada elektroonilise valvega ning ülejäänud osa karistusest palus kaitsja jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja palus kohtul arvesse võtta A.L-i perekondlikke suhteid, sh kolme alaealise lapse olemasolu, kelledest üks laps on erivajadustega. Samuti tõi kaitsja välja, et A.L on pere ainsaks toitjaks, tema eemaldamine lastest läbi vangistuse mõjutab nii teda ennast kui ka tema alaealisi lapsi, tal on kindlad elu- ja töökoht ning ta on edaspidi motiveeritud õiguskuulekalt elama. Mis puudutab kaitsja taotlust, et koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa osas võiks kohus rakendada elektroonilist valvet, siis vastuseks sellele märgib kohus, et sarnaselt üldkasulikule töö le (

§ 69

) pole ka elektrooniline valve (

§ 691

) kehtiva materiaalõiguse kohaselt iseseisev karistusliik, vaid tegemist on asenduskaristusega. Kuna A.L-ile mõistetav karistus ületab ühte 8 1-18-9910 aastat, siis tulenevalt asjaolust, et elektroonilist valvet

§ 691

mõttes on võimalik kohaldada vaid kuni ühe aasta pikkuse vangistuse korral (

§ 691

lg 1), on ainuüksi sellest aspektist vaadatuna välistatud vangistuse asendamine elektroonilise valvega

§ 691lg 1 alusel.

Süüdistatav taotles ka üldkasuliku töö kohaldamist.

1. Isegi, kui eeldada materiaalõiguslike aluste olemasolu A.L-i asendus ja tingimisi karistuse kohaldamiseks kaitsja ja/või süüdistatava taotletud viisil , ei peaks kohus võimalikuks A.L-i suhtes ei taaskordse üldkasuliku töö kohaldamist ega ka elektroonilise valve kohaldamist järgmisel kaalutlusel. Nagu kohus varasemalt märkis, läheb karistuse mõistmise üldise loogika kohaselt iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest mõistetav karistus üldjuhul raskemaks – seda põhjusel, et kinnistada konkreetse keelunormi kehtivust. Nimetatud põhimõte ei rakendu mitte üksnes mõistetavale põhikaristusele, vaid see põhimõte hõlmab ka karistuse individualiseerimise viise. Kohtupraktikas tunnustatud seisukoha kohaselt on üldkasulik töö vangistuse alternatiiviks, paigutudes oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-03). Nagu nähtub, asendati A.L-ile Viru Maakohtu 18.01.2018 otsusega karistusena mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Vaatamata asjaolule, et viidatud maakohtu otsusega rakendati A.L-i suhtes nn viimase abinõu regulatsiooni, ei taganud see A.L-i õiguskuulekust, vaid juhtimisõiguseta A.L pani toime ajal, mil tal oli täitmata suur osa üldkasuliku töö tundidest, uue, varasema karistuse aluseks oleva kuriteoga samaliigilise kuriteo. Märgitust järeldub , et karistuse asendamine üldkasuliku töö näol ühes käitumiskontrollile allutamisega pole olnud A.L-i puhul tõhusaks individualiseeritud sanktsioonimeetmeks, mistõttu on selle taaskordne kohaldamine perspektiivitu ja see tuleb jätta rakendamata. Ühtlasi on kohus veendumusel, et veel vähem saab A.L-i õiguskuulekust tagada viidatud isikuandmete pinnalt tingimisi karistusega, mis on oma mõjult oluliselt leebem kui seda on üldkasulik töö.
2. Mis puudutab kaitsja viiteid A.L-i perekondlikele asjaoludele, siis märgib kohus, et vaieldamatult on kolme väikelapse olemasolu ühes pere ülalpidamiskohustusega asjaoluks, mis evib kaalukat tähendust. Viru Vangla kohtueelse ettekande kohaselt (tl 114-120) sündisid A.L-i lapsed aastatel 2011, 2014 ja
3. Seega tahtluse intensiivseimas vormis kuritegude toimepanemise ajal oli A.L teadlik nii sellest, et tal on kolm lapseealist ülalpeetavat, kuid ka sellest, et ta on pere toitja. Need asjaolud ei mõjutanud ega taganud A.L-i õiguskuulekust, vaid juhtimisõiguseta A.L pani taas toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Kohus märgib, et järjest uusi tahtlikke kuritegusid toimepanev süüdistatav ei saa eeldada, et riigivõim annab süüdistatava perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui süüdistatav paneb toime kuritegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa süüdistatav eeldada ega nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pere -argumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja väljakujunenud kohtupraktika. Olgu ka korratud, et tuvastatu kohaselt oli A.L-i mootorsõiduki juhtimisvõime oluliselt alanenud ja vähemalt teoreetiliselt võimaldas politseiametnike õigeaegne ja kohane sekkumine jääda abstraktse ohu situatsiooni ning hoida ära traagilised tagajärjed, mis võivad kaasneda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega.
4. Riiklik süüdistaja taotles karistusettepanekus A.L-i suhtes lisakaristuse, s. o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kõrgeima astme kohus on märkinud, et juhtimisõigust ei ole võimalik ära võtta isikult, kellel vastavat õigust teo toimepanemise ajal ei olnud. Juba varasemalt viidatatud kohtuotsuse kohaselt võeti A.L-ilt juhtimisõigus lisakaristusena ära üheks aastaks 9 1-18-9910 ning 21.11.2018 tõendi kohaselt (tl 54-55) A.L-il kehtivaid juhilubasid ei leitud. Seega pole kohtul võimalik prokuratuuri karistusettepanekut lisakaristuse osas rakendada. Lisaks juhib kohus tähelepanu liiklusseadusele, mille kohaselt ei taastu A.L-i juhtimisõigus n-ö automaatselt. LS § 129 lg 2 esimene lause näeb ette, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi - või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Märgitust järeldub, et prokuratuuri lisakaristusettepaneku rahuldamisel tõusetuks küsitavusi lisakaristuse täitmise võimalikkuse kohta, sest puuduvad objektiivselt tajutavad asjaolud, et A.L oma juhtimisõiguse taastamiseks vajalikke toiminguid ette võtab ja need ka edukalt sooritab. IV
5. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse asitõenditega toimimise kohta. Antud kriminaalasjas on asitõendiks andmekandjad salvestisega, mis on köidetud toimiku tagakaanele ümbrikesse. Kõnealused andmekandjad jätab kohus toimiku juurde. V
6. KrMS § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha summas 750 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu summas 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
7. Hinnates A.L-i varalist seisundit, sh tema deklareeritud sissetulekut aastal 2017 aga samuti tema alaealiste ülalpidamiskohustust, leiab kohus, et A.L-il egaalne sissetulek ühes tema kohustustega on selline, mis annab põhimõttelise aluse KrMS § 180 lg- s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumiseks. Olgu aga märgitud, et KrMS § 180 lg 3 sõnastus ei pea silmas mitte üksnes isiku varalist seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid. A.L-i resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimatki kaalutlused KrMS § 180 lg -s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Põhjust on korrata, et A.L-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kelle tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest nende kogumis järeldab kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine A.L-i õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus ka menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks.
8. Võttes arvesse, et A.L-i antud otsusest tulenevate rahaliste kohustuste kogusummaks on 810 eurot ja tal tuleb karistust kanda kinnipidamisasutuses, kus töötamine ja sissetuleku saamine võivad olla raskendatud, peab kohus võimalikuks rakendada KrMS § 180 lg -s 3 toodut, võimaldades menetluskulude tasumist kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 10