lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav D.N Isikukood: XXX; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; töökoht: xxx OÜ. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.08.2017.a kohtuotsusega karistati
MS § 238 lg 2 ja
lg 1,3 alusel vangistus 7 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat (s.o 22.08.2017-21.08.2019.a), lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Tõkend Kaitsja D.N oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2019.a ning vahistatud Harju Maakohtu 18.02.2019.a kohtumääruse nr 1-19-1334 alusel kaheks kuuks, s.o kuni 16.04.2019.a. Harju Maakohtu 09.04.2019.a kohtumäärusega jäeti tõkend muutmata. Kristina Suvalova Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada D.N
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 1 (aasta) ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada D.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.
augusti 2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7842 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (7 kuud ja 27 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
veebruarist 2019.a. 5.
lg 1 p 1 alusel kohaldada D.N ’i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
kella 16.43 ajal Harjumaal, Tallinn-Tartu-Luhamaa teel, suunaga Tallinna poole, mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,11 mg/l). Seega pani D.N toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
II TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine D.N’i poolt on tõendamist leidnud. 2.1. Kuriteokoosseis 2.2.1. Objektiivne koosseis
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo moodustab mootorsõiduki juhtimine. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk ning selle juhtimine kujutab endas igasugust juhi tegevust sõiduki kulgemise suunamisel. Süüteo subjektiks saab
lõike 2 järgi olla isik, keda on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Vastavalt LS § 69 lg 2 loetakse juht joobes olevaks järgmistel juhtudel. LS § 69 lg 2 p 1 järgi esmalt siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Teiseks loetakse juht LS § 69 lg 2 p 2 järgi alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti D.N kahtlustatavana kinni 16. veebruaril 2019.a kella 16.43 ajal Harjumaal, Tallinn-Tartu-Luhamaa tee 39. kilomeetril. Protokolli kohaselt kahtlustatakse D.N-i
lõikes 2 sätestatud kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, tema isikuna, kes on varasemalt kriminaalkorras
märk xxx) olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,23 mg/l +/- 0,12 mg/l). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi tuvastati süüdistataval 16.02.2019.a TallinnTartu-Luhamaa tee
MS § 238 lg 2 alusel ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 8 kuud vangistust. Karistus jäeti täitmisele pööramata, tingimusel, et D.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Eeltooduga on täidetud
Eeltooduga on tõendamist leidnud, et D.N pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega vastab D.N-i poolt toimepandud tegu
2.2.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdistatav teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et D.N rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-1605, p 11). Süüdistatav viis end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõiduki juhile keelatud. Samuti oli süüdistatava organismist leitud alkoholi kogus niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Samuti ei rakendanud süüdistatav ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis süüdistatav võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et D.N on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 4 2.3.3 Õigusvastasus ja süü D.N-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. D.N oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu
§ -s 34 sätestatud asjaolusid ning D.N on sündinud 1972. aastal. Samuti puuduvad D.N-i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on D.N-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et D.N on pannud toime talle etteheidetava kuriteo
III KARISTUS
lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja aastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. D.N-i süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Süüdistatava ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,11 mg/l, mis ületab oluliselt LS § 69 lg 2 p 2 märgitud määra. Tegemist on joobe suurusega, mille puhul saab eeldada muutusi juhi terviseseisundis, st juhil on väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Nimetatud asjaolu viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Lisaks mõjutab D.N-i süü suurust süüteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et D.N pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü suurusele. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse
Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus alla sanktsiooni keskmise määra, s.o jääb sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.N-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korra. Viimati Harju Maakohtu 22.08.2017.a kohtuotsusega karistati D.N-i
MS § 238 lg 2 ja
Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Samuti on süüdistatvat 7 kehtivat väärteokaristust, millest 3 on liiklusalased. Oluline on märkida, et uus tegu on toime pandud katseajal. Vaatamata varasemale karistatusele jätkab süüdistatav liikluskuritegude toimepanemist. See tähendab, et toimepandud süüteo puhul ei saa rääkida juhuslikku laadi üksikjuhtumist, vaid viitab harjumuslikule käitumisele. Samuti tähendab see, et varasemad karistused pole süüdistatava käitumisele mõjunud. Etteruttavalt märgib kohus, käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid ning sellele eelnenud liiklusrikkumiste toimepanemist arvestades, on vajalik D.N-i suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda nii eri - kui üldpreventsiooni tõttu. 5 Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Positiivse üldpreventatsiooni põhimõtted nõuavad riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, et vangistuse peaks asendama ÜKT-ga või kohaldama elektroonilist valvet, kuna nagu nähtub karistusregistri väljavõttest (tl- 18-21), olles 14.01.2014.a Harju Maakohtu poolt karistatud
(narkojoove) järgi vangistusega, mis oli asendatud ÜKT tundidega, D.N hoidus tööde sooritamisest kõrvale, lahkus Eestist, karistus oli pööratud täitmisele. Seega varasem vangistuse asendamine ÜKT-ga oma eesmärki ei täitnud. 22.08.2017.a Harju Maakohtu otsusega karistati D.N-i
(alkoholijoove) järgi tingimusliku vangistusega, ta oli allutatud katseajal käitumiskontrollile. Kuid D.N ei kasutanud seda võimalust kanda talle määratud karistust vabaduses, pani katseajal toime uue kuriteo, seekord tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et D.N tuleb süüdi mõista
MS § 238 lg 2 sätetele tuleb D.N-ile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel tuleb D.N-ile m õistetud karistust (1 aasta) suurendada Harju Maakohtu 22. augusti 2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7842 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (7 kuud ja 27 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.1 Lisakaristus Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.
lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni 3 aastaks, kui
-is või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 näeb ette, et
-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani. Praegusel juhul ei näe
Seega võib D.N-i
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 1 kuust kuni 3 aastani. Ehk lisakaristuse keskmine pikkus oleks 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt määratud karistustest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist ning hinnates uue kuriteo toimepanemise riski ja selle raskust, samuti arvestades kahtlustatava isiku ja tema korduvat sama süüteo toimepanemist, tuleb D.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 1 aastaks. 3.2 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega 6 kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.