KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 05.11.2019 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9397 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Asja läbivaatamise kuupäevad Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Marina DAVÕDOVITŠ Olga NÕMMEMEES 14.08.2019 05.11.2019 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Uljana GLUHHOVA 02.08.2019 erakorraline ettekanne R.A-le Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks R.A sünd. 18.05.1978, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxx linn IdaVirumaa, töökoht puudub Uljana GLUHHOVA Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Uljana GLUHHOVA 02.08.2019 erakorraline ettekanne R.A-le Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata R.A-le Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 (üheksa ) kuud 24 (kakskümmend neli ) päeva vangistust täitmisele. Saata R.A vanglasse. karistust kandma 1 R.A karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega nr.1-18-9397 Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §120 lg.1 ja §199 lg.2 p.8 järgi ning karistati KarS §64 lg.1 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 24 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistus 9 kuud 24 päeva vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul pidi R.A järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 28.12.
- Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Uljana Gluhhova esitas 02.08.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R.A-le Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal talle kohtu poolt KarS §75 lg.2 p.2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (14.03.2019, 19.03.2019) ja kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (10.07.2019, 22.07.2019). 14.03.2019 kell 23:55 tuvastati politsei poolt aadressil xxx xx-xx xxx alkoholijoove 0,77 mg/l kohta. 19.03.2019 kell 04:30 tuvastati politsei poolt väliste tunnuste alusel aadressil xxx xx-xx xxx selgelt alkoholi tarvitamise tunnused. Hooldusalune keeldus indikaatorvahendisse puhumast. R.A ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele planeeritud ajal 10.07.2019 ning 22.07.
- 22.03.2019 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et 14.03.2019 tuli koju ja tarvitas 50 grammi viina. 22.03.2019 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et 19.03.2019 viibis sõbra juures, kuid alkoholi ei tarvitanud. 11.07.2019 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et 10.07.2019 ei ilmunud registreerimisele, kuna oli palavik. 23.07.2019 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et 22.07.2019 ei ilmunud registreerimisele, sest ajas päevad segamini. Esmakohtumine R.A-ga toimus kriminaalhooldusosakonnas 08.01.2019, kus kriminaalhooldusalusele selgitati põhjalikult kohtuotsuse sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. R.A on andnud allkirja, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 2 Kriminaalhooldusametnik märgib, et 19.03.2019 on alustatud kriminaalmenetlus KarS §121 alusel, R.A lõi mehele nimega Artjom kurikaga vastu pead. Ametniku poolt on tehtud päring alustatud kriminaalmenetluse kohta, vastust päringule ei ole hetkel saadetud. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS §74 lg.4 ja Kriminaalhooldusseaduse §31 lg.1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku R.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. R.A ei täida talle kohtuotsusega katseajaks määratud kontrollnõuet ja kohustust, näidates sellega, et ta ei soovi alluda kriminaalhoolduse tingimustele ja kriminaalhooldaja kontrollile. Maakohtu istung 14.08.2019 Kriminaalhooldusametnik Uljana Gluhhova jäi erakorralises ettekandes toodud põhjenduste juurde. Kriminaalhooldusametnik seletas, et registreerimisleht ei vasta erakorralisele ettekandele, kuna 04.07.2019 lepiti suuliselt kokku, et kriminaalhooldusalune tuleb 10.07.2019, ta ei tulnud. 22.07.2019 on kuupäev vale, tegelikult tuli ta 23.07.
- Kohtule ei ole neid kriminaalhooldusosakonna materjale esitatud. Süüdimõistetu R.A selgitas, et ta tõesti tarvitas kahel erakorralises ettekandes märgitud ajal alkoholi ja kui registreerimisele ei ilmunud, teavitas sellest. Maakohtu istung 05.11.2019 Kriminaalhooldusametnik Uljana Gluhhova jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik seletas, et varasemat parandatud registreerimislehte tal esitada ei ole, kuid registreerimisele mitteilmumine jätkus ka peale toimunud kohtuistungit ja selle kohta on maakohtule esitatud uus registreerimisleht. Alkoholi tarvitamise kohta märkis kriminaalhooldusametnik, et kuigi ta rääkis arsti poole pöördumise vajalikkusest igal kohtumisel peale eelmist kohtuistungit, pöördus kriminaalhooldusalune arsti poole aja saamiseks alles 15.10.2019, aja sai 30.10.2019, kuid see lükati edasi. Süüdimõistetu R.A seletas maakohtu istungil, et ei ilmunud tõepoolest taaskord korduvalt registreerimistele, kuna oli Soomes ja olid probleemid laevadega. Arsti poole ta küll pöördus varem, kuid ootas, et arst võtab temaga ise ühendust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid 3 kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87 -1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu R.A-le on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud 08.01.2019, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (14.03.2019, 19.03.2019) Nii nähtub asja materjalides olevast 15.03.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et indikaatorvahendi tulemus oli positiivne, näidates alkoholijoovet 0,77 mg/l kohta. Kontrollile allutatud kriminaalhooldusaluse selgitus: 14.03.2019 tulin koju ja tarvitasin 50 grammi viina. Veel nähtub asja materjalides olevast Politsei- ja Piirivalveameti 19.03.2019 teatisest nr.2.1-6.2/986-1, et 19.03.2019 kell 04:30 on politsei menetlussüsteemis registreeritud juhtum 3100,19,0141686, millest selgus et hooldusalune viibis aadressil xxx xx-xx xxx ja tal olid selgelt alkoholi tarvitamise tunnused. Hooldusalune keeldus indikaatorvahendisse puhumast, kuid tal olid selged alkoholi tarvitamise tunnused. Isiku suust oli rääkimisel hästi tunda alkoholilõhna, silmad olid märjad ja läikisid ning isik tuikus. Lisaks sellele olid isiku pupillid suured ning samuti oli näha selgelt silmade punetust. Kontrollile allutatud kriminaalhooldusalu se selgitus: 19.03.2019 viibisin sõbra juures, kuid alkoholi ei tarvitanud. Kriminaalhooldusametnik reageeris rikkumisele teise kirjaliku hoiatusega. Alkoholi tarvitamist kahel korral tunnistas süüdimõistetu 14.08.2019 maakohtu istungil. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusega katseajaks pandud lisakohustuse rikkumine on tõendatud. Veel oli käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust. Nii nähtub erakorralisest ettekandest, et R.A ei ilmunud registreerimisele 10.07.2019 ja 22.07.
- Süüdimõistetu tunnistas oma rikkumisi ja põhjendas mitteilmumist seoses asjaoludega, et 10.07.2019 ei ilmunud registreerimisele, kuna tal oli palavik ning 22.07.2019 ei ilmunud registreerimisele, sest ajas päevad segamini. Maakohus leiab, et antud kuupäevade osas ei ole rikkumised tõendatud. Maakohtule esitatud registreerimislehest neid kuupäevi ei nähtu ja uut või parandatud registreerimislehte maakohtule esitatud ei ole. 14.08.2019 kohtuistungil andis maakohus süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta on edaspidi valmis kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja lisakohustust täitma. 4 Süüdimõistetu seda võimalust ei kasutanud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku poolt esitatud lisamaterjalidest, jättis süüdimõistetu registreerimisele ilmumata lausa kolmel korral – 21.08.2019, 22.10.2019 ja 24.10.
- Materjalidele lisatud seletustest ja süüdimõistetu seletusest maakohtu 05.11.2019 istungil nähtub, et ta oli sel ajal Soomes. Alkoholi tarvitamise osas seletas kriminaalhooldusametnik 05.11.2019 kohtuistungil, et rääkis süüdimõistetule igal registreerimiskohtumisel alates 14.08.2019 toimunud kohtuistungist, et viimasel on vaja pöörduda arsti poole süsti tegemiseks, kuna kohus andis selleks võimaluse. Kriminaalhooldusametnik selgitas ka, et sellistel juhtudel tuleb isikul endal pöörduda ja arst ei võta kunagi ise kellegagi ühendust. Kui kriminaalhooldusalune lõpuks 15.10.2019 arsti poole pöördus, sai ta aja koheselt 30.10.
- Maakohus peab antud kriminaalhooldusametniku seletusi igati asjakohasteks ning leiab, et süüdimõistetu põhjendused selles osas, et tegelikkuses ta pöördus arsti poole varem ja ootas, millal arst temaga ühendust võtab, ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad. Kriminaalhooldusametniku asja materjalidest nähtub üheselt, et süüdimõistetu pöördus arsti poole alles 15.10.2019 peale mitmekordset kriminaalhooldusametnikupoolset meeldetuletust, aja sai süüdimõistetu kohe juba 30.10.
- Maakohus leiab, et nii registreerimisele korduv mitteilmumine kui ka arsti poole pöördumine alles 2 kuud peale kohtu poolt antud võimalust näitab üheselt seda, et süüdimõistetu suhtub karistuse kandmisesse vabaduses ükskõikselt ja hoolimatult. Sellises olukorras on aga kriminaalhoolduse teostamine ressursimahukas ja ebamõistlik. Kõik ülaltoodu näitab, et R.A ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades R.A käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kõiki kohtu poolt määratud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi ning ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna R.A suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud kohustustesse. Kohus märgib, et kui süüdimõistetule anti võimalus kanda karistust vabaduses, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma vanglasse. Süüdimõistetu ei suutnud oma käitumist korrigeerida paremuse suunas ja tegeleda oma alkoholiprobleemiga ka ajal, mil kohus andis selleks võimaluse. Kokkuvõttes leiab maako hus seega, et rikk umiste alusel on põhjendatud R.A suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole R.A talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline 5 muutma oma käitumist. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Eeltoodut arvestades on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud R.A-le tingimuslikult mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega ja 14.08.2019 kohtuistungil võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita. Vaatamata sellele ei ole R.A korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata R.A-le Viru Maakohtu 10.12 .2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Süüdimõistetu karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6