KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 15. veebruar 2019 1-18-9910 Juhan Sarv, Mati Kar
§ 329järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14.
detsembri
- a otsus Süüdistatav N.J ja tema kaitsja Silvi Erro, apellatsioonid RESOLUTSIOON Jätta nii N.J-i kui ka tema kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- N.J anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) §
§ 329järgi kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemises.
N.J oli Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi, kusjuures sama kohtuotsusega oli N.J-ilt lisakaristusena üheks aastaks ära võetud ka mootorsõiduki juhtimise õigus.
- novembril 2018 kella 15.38 paiku juhtis N.J Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa teel taas mootorsõidukit, olles alkoholijoobe-seisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,56 +/- 0,14 mg/l).
- Viru Maakohtu
- detsembri
- a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati N.J KarS §
§ 329järgi süüdi ja teda karistati Kar
S § 63 lg-t 1 kohaldades vangistusega 2 aastaks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus V. Lisgorile kohtuotsuste kogumis liitkaristuse 2 aastat 8 kuud 14 päeva vangistust algusega
- novembrist
- Põhjendades N.J-ile mõistetud karistust, märkis maakohus mh järgmist. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni 4 aasta pikkuse vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. N.J-i süü on keskmisest suurem. Esmajoones pole võimalik eirata N.J-il tuvastatud alkoholijoobe määra, mis lõpliku mõõtetulemuna oli 1,42 mg/l kohta. Kuigi viidatud numbriline näit ei võimalda iseseisvalt hinnata N.J-i võimekust käituda ümbritseva suhtes adekvaatselt, evib kaalu tõend, milles on kirjeldatud N.J-i joobele viitavaid tunnuseid. Selle kohaselt oli N.J-i koordinatsioon väga häiritud, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ning tal esinesid häired aja-, isiku ja kohatajus. Lisaks avaldasid mõlemad patrullpolitseinikest tunnistajad, et N.J oli visuaalselt tajutavas alkoholijoobes. Need asjaolud viitavad sellele, et N.J-i taju ümbritseva suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid oluliselt langenud, ta polnud võimeline liikluses adekvaatselt käituma ja päevasel ajal taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine annab aluse hinnata N.J-i süüd keskmisest suuremaks. Süü keskmisest suureks hindamise tingib seegi, et N.J pani toime kaks kuritegu. N.J-i puhul pole karistust raskendavate asjaolude olemasolu sedastatav. Küll on sedastatav karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, mida kohus pidas siiraks, ja süü tunnistamine. Need kaks aspekti peavad kajastuma N.J-i karistuse määras. Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega karistati N.J-i KarS § 424 järgi 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud kaks päeva. Kandmata osa karistusest asendati 658 tunni üldkasuliku tööga. Samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise korral minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud. Vaatamata asjaolule, et varasema kohtuotsusega rakendati N.J-i suhtes nn viimase abinõu regulatsiooni, ei taganud see N.J-i õiguskuulekust. Juhtimisõiguseta N.J pani ajal, mil tal oli tegemata suur osa üldkasulikust tööst, toime uue samaliigilise kuriteo. Märgitust järeldub, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga ühes käitumiskontrollile allutamisega pole olnud N.J-i puhul tõhus. Seetõttu on selle taaskohaldamine perspektiivitu. Veel vähem saab N.J-i õiguskuulekust tagada tingimisi karistusega, mis on oma mõjult oluliselt leebem kui üldkasulik töö. Kuritegude toimepanemise ajal oli N.J teadlik nii sellest, et tal on kolm lapseealist ülalpeetavat kui ka sellest, et ta on pere toitja. Need asjaolud ei taganud N.J-i õiguskuulekust. Juhtimisõiguseta N.J pani taas toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Seoses kaitsja viidetega süüdistatava perekondlikule olukorrale märkis maakohus, et järjest uusi tahtlikke kuritegusid toime panev süüdistatav ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui süüdistatav paneb toime kuritegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa süüdistatav eeldada ega nõuda, et riigivõim teeks tema suhtes nn pereargumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja väljakujunenud kohtupraktika. Olgu korratud, et tuvastatu kohaselt oli N.J-i mootorsõiduki juhtimisvõime oluliselt alanenud ja politseiametnike õigeaegne sekkumine võimaldas hoida ära traagilised tagajärjed, mis võivad kaasneda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega.
- Viru Maakohtu otsuse peale esitas
- detsembril 2018 apellatsiooni N.J , kes palus võimalusel leevendada tema karistust minimaalse tähtajani, asendada vangistus üldkasuliku tööga, kohaldada elektroonilist valvet ja jätta vangistus vähemalt osaliselt tingimisi kohaldamata. Samuti palus süüdistatav võtta temalt maksimaalseks tähtajaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
- Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrusega jäeti eelmises punktis nimetatud apellatsioon KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2
(5)MENETLETAVAD APELLATSIOONID
- jaanuaril 2019 ehk vähem kui 15 päeva pärast N.J-ile maakohtu otsuse kätteandmist (
- jaanuaril 2019), esitas N.J Viru Maakohtu otsuse peale uue apellatsiooni, samuti esitas apellatsiooni maakohtu otsuse peale N.J-i kaitsja Silvi Erro. Süüdistatava apellatsioon
- N.J taotleb maakohtu kohaldatud karistuse kergendamist. Võimaluse korral tahaks ta kanda karistust vangistuses osaliselt, olla elektroonilise valve all ja teha üldkasulikku tööd maksimaalse tingimisi karistusega.
- Süüdistatav märgib oma taotlust põhjendades, et ta mõistab, et kohtuotsus tema suhtes on võrdlemisi kerge. Ta ei saa sellega aga nõustuda seetõttu, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja ka naine, kes hetkel ei tööta, vaid istub kodus lapsehoolduspuhkusel. Peres töötab ainult süüdistatav. Süüdistatava kinnitusel on ta mõistnud, et tema pärast kannatab kogu perekond. N.J on enda sõnutsi aru saanud, et kõik tema hädad ja probleemid on seotud alkoholi tarvitamisega. Ta kohustub omal soovil läbima alkoholi eest kodeerimise kuuri. Süüdistatav palub anda talle võimalus mitte kaotada perekonda ja ennast. Ta soovib viimast võimalust tõestada, et ta on kõike mõistnud ja kahetseb tehtut. Edaspidi lubab N.J seadust mitte rikkuda. Vangistuses on ta esimest korda ja seetõttu šokis. Kaitsja apellatsioon
- N.J-i kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsuse karistuse mõistmist puudutavas osas ja mõista süüdistatavale leebem karistus, kohaldades KarS § 74 lg-d 1, 3 ja
- Kaitsja märgib, et olles tuvastanud rikkumise, jättis kohus tähelepanuta, et süüdistatav kahetses siiralt oma tegu, samuti selle, et N.J on üldkasuliku töö tegemise ajal täitnud kontrollnõudeid korralikult ning teinud üldkasulikku tööd kohusetundlikult. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-14-07 rõhutanud, et KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne.
- Süüdistatav ja kaitsja palusid maakohtul karistuse mõistmisel arvestada, et süüdistataval on kolm väikest last, kellest üks on haige ja vajab ravi. N.J kahetseb tõepoolest siiralt, et ta pani selle kuriteo toime, ta on aru saanud oma teo tagajärgede tõsidusest. Süüdistatav N.J saab aru, et tema abikaasal, kes praegu ei tööta, saab nii materiaalselt kui füüsiliselt väga raske olema üksinda kolme last kasvatada ja ülal pidada. Just sel põhjusel, tundes vastutust perekonna eest, palub süüdistatav kohaldada tema suhtes erandkorras leebemat karistust. N.J kinnitab kohtule täie vastutusega, et tema suhtes on karistuse eesmärk saavutatav ka leebema karistusega. N.J on nõus alluma elektroonilisele valvele ja alluma alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kolleegium märgib esmalt, et kuna nii süüdistatava kui ka kaitsja
- jaanuari
- a apellatsioonid on esitatud tähtaegselt, tuleb ringkonnakohtul hinnata neis sisalduvate argumentide perspektiivikust vaatamata sellele, et kolleegiumi
- jaanuari
- a määrusega jäeti KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata N.J-i
- detsembri
- a apellatsioon sama kohtuotsuse peale. Apellant saab realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul. 3
(5)- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et ei N.J-i ega tema kaitsja apellatsioonis ei ole selliseid argumente, mis võiksid anda ringkonnakohtule aluse maakohtu otsus apellatsiooni korras tühistada. Seetõttu on mõlemad apellatsioonid ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
- N.J-i ja tema kaitsja apellatsioonid on tervikuna perspektiivitud – nendes märgitu ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kohtuotsust üheski osas tühistada.
- Süüdistatav ja kaitsja vaidlustavad maakohtu mõistetud vangistuse kestust, samuti selle asendamata või tingimuslikult kohaldamata jätmist.
- Riigikohus on asunud seisukohale, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema sooritatud teost. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus pädev lahendama karistuse küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest, mille hulka kuuluvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Selline kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik on apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11)
- Menetletavas asjas ei ole Viru Maakohus N.J-i karistusmäära valikul ega karistust reaalselt täitmisele pöörates materiaal- ega menetlusõigust rikkunud. Maakohus on oma otsuse punktides 17–27 väga põhjalikult ja veenvalt selgitanud, miks mõisteti N.J-ile just nii pikk vangistus ja miks pole seda karistust võimalik asendada elektroonilise valve ega üldkasuliku tööga ega ka mitte tingimuslikult kohaldamata jätta.
- N.J-i süü suuruse hindamisel arvestas kohus igati asjakohaselt süüdistataval tuvastatud joobe raskust, mis ületas kriminaalse joobe piirmäära peaaegu kahekordselt, aga ka seda, et N.J-i taju ümbritseva suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid kuritegu toime pannes oluliselt langenud. Järelikult oli süüdistatav liikluses teiste inimeste elule, tervisele ja varale väga ohtlik. Ja seda kõike olukorras, kus N.J-i eelmisest süüditunnistamisest samalaadses kuriteos oli möödunud vaid umbes 10 kuud (seejuures tuvastati Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega kaks N.J-i joobes juhtimise episoodi, millest ühe puhul oli alkoholisisaldus süüdlase veres tervelt 3,14+/-0,06 mg/g). Maakohus leidis õigesti, et N.J-i süüd suurendab seegi, et oma 4
(5)teoga täitis ta lisaks KarS § 424 lg-s 2 ette nähtud kuriteo koosseisule ka KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. Maakohus ei jätnud N.J-i karistamise seisukohalt olulisi asjaolud arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus karistuse kohaldamisel teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtuotsuse tühistamiseks.
- Eksitav on kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu poleks maakohus arvestanud N.J-i karistust kergendava asjaoluga – süüdistatava kahetsusega. Kohus on otsuse punktis 21 selgelt märkinud, et peab N.J-i kahetsust siiraks ja see aspekt koos süü ülestunnistamisega peab kajastuma N.J-ile mõistetava karistuse määras. Seda, et kohus on karistust kergendavate asjaoludega sisuliselt arvestanud, kinnitab seegi, et teo toimepanemise asjaolude pinnalt hindas kohus N.J-i süü keskmisest suuremaks (vt maakohtu otsuse punktid 20–21), kuid mõistis N.J-ile ometigi karistuse, mis vastab KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmisele määrale. Järelikult pole alust väita, et kohus enda tuvastatud kergendavate asjaoludega tegelikult ei arvestanud.
- Maakohus põhjendas igati asjakohaselt ka seda, miks ei ole N.J-i perekondlik olukord selline asjaolu, mis võimaldaks mõista süüdistatavale kergema karistuse või jätta karistus tingimuslikult kohaldamata (vt maakohtu otsuse punkt 26).
- Samuti on väär kaitsja väide, et N.J on katseajal viibides käitunud kohusetundlikult. Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-64 tuvastati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, et N.J rikkus kontrollnõuet: ta ei esitanud avaldust välisriiki sõitmiseks. Samuti rikkus N.J
- aprillil 2018 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohus ei pidanud toona siiski vajalikuks karistust täitmisele pöörata, arvestades mh asjaolu, et N.J-i ülalpidamisel on kolm alaealist last ja et süüdimõistetu mõistis oma rikkumise tagajärgi ning kinnitas, et ta on valmis võtma samme selleks, et vabaneda alkoholisõltuvusest.
- Eelneva valguses kaotavad süüdistatava lubadused alkoholist loobuda ja seadust enam mitte rikkuda igasuguse veenvuse. Jääb mulje, et N.J kasutab lapsi nagu indulgentsi enda rikkumiste õiguslikest tagajärgedest vabanemiseks või vähemalt nende leevendamiseks. Süüdistataval tuleb nüüd vanglas tõestada, et tema praegune lubadus oma käitumist muuta on tõsiseltvõetav. Kui N.J käitub vanglas eeskujulikult ja näitab üles igakülgset valmisolekut enda alkoholi-probleemiga tegeleda, on kohtul võimalik tõsiselt kaaluda tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 alusel juba pärast ühe kolmandiku karistusaja möödumist.
- Kokkuvõttes poleks ringkonnakohtul kriminaalasja menetledes mingit alust maakohtu mõistetud karistust muuta. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus nii N.J-i kui ka tema kaitsja
- jaanuari
- aasta apellatsiooni Viru Maakohtu
- detsembri
- a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole nendel apellatsioonidel vähimatki edulootust. (allkiri) Juhan Sarv (allkiri) (allkiri) Mati Kartau Aarne Sarjas 5
(5)