mai 2019.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Q.J , isikukood: XXX; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; EV kodanik; XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.08.2017.a kohtuotsusega karistati
MS § 238 lg 2 ja
lg 1,3 alusel vangistus 7 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat (s.o 22.08.2017-21.08.2019.a), lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Apellatsioonide esitajad Q.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Q.J-i ja tema kaitsja Kristina Suvalova apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Q.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 12 3 (ükssada kakskümmend kolm) eurot 60 senti, sh käibemaks 20.60 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Q.J-ilt Eesti Vabariigi 1 1-19-2647 kasuks välja 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot 60 senti. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusk aebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Q.J-i süüdistatakse selles, tema olles karistatud 22.08.2017.a Harju Maakohtu poolt
kella 16.43 ajal Harjumaal, Tallinn-Tartu-Luhamaa teel, suunaga Tallinna poole, mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,11 mg/l). Seega pani Q.J toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Q.J-i süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2019.a.
2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID: 3. Apellatsioonid esitasid süüdistatav Q.J ja tema kaitsja Kristina Suvalova. Süüdistatav tao tleb asendada vangistus üldkasuliku tööga või tingimisi elek troonilise valve alla. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 23.05.2019.a. otsus kriminaalasjas 1-19-2647 osaliselt, nimelt põhi -ja lisakaristuse mõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Q.J-ile kergem karistus ning asendada vangistus
alusel üldkasuliku tööga või
lg 5 alusel kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Vähendada lisakaristust. 2 1-19-2647 3.1 Süüdistatav märgib, et ta ei ole paadunud roolijoodik. On oma eksimuse üle jõudnud mõelda ja sellist asja rohkem ei juhtu. Maakohus ei arvestanud, et temast sõltuvad kaks inimest, tema ema, kes on hooldekodus ja tema tütar. Kohus ei arvestanud, et tegeleb mööbli paigaldusega ja selleks tuleb liikuda autoga objektilt objektile. 3.2 Kaitsja asub seisukohale, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teo raskusega ning isiku süü suurusega. Kohus ei võtnud arvesse kõiki otsuse langetamiseks tähtsaid asjaolusid ega põhjendanud vastava karistuse liiki ja määra mõistmist. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et maakohus on täies ulatuses ignoreerinud Q.J-i seletusi ning neid kinnitavaid tõendeid ega pole nõuetekohaselt põhistanud, miks antud juhul saab karistuseks olla vaid reaalne vangistus. Samas puuduvad põhjendused mõistetud vangistuse pikkuse ning lisakaristuse kohaldamise tähtaja kohta. 3.3 Q.J tunnistas end täielikult süüdi ning kahetses, mida kohus arvestas karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtuistungil oli avaldatud Häädemeeste Hooldekoduga sõlmitud leping Q.J-i ema XX hooldekodusse vastuvõtmiseks, milles on Q.J kaasfinantseerij a. Käesolevaks ajaks on juba tekkinud võlgnevus, mis kasvab iga kuuga ning viib selleni, et vastav teenus enam ei osuta. Q.J peab hoolitsema ka oma tütre eest ning juhul, kui ta on vabaduses, siis tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka küsimus tema vanemaõiguste kohta. Vabaduses on isikul olemas elukoht aadressil XXX, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning eluruumi omanik on elektroonilise valve seadme paigaldamisega nõus. Samas on Q.J-il ka töökoht firmas X OÜ. 3.4 Kohus on viidanud varasemale karistatusele, kuid käesoleval ajal on süüdistatava elulised asjaolud niivõrd muutunud võrreldes eelmiste aastatega, et tal on väga tugev motivatsioon olla vabaduses ning ta on nõus täitma selleks kõiki nõudeid, mis kriminaalhooldus ette näeb. Q.J-i tervislikseisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. Enne käesoleva kriminaalasja raames arutatava süüteo toimepanemist oli viimati Q.J kuriteo toime pannud augustis 2017a. Pärast seda ei ole isik p oolteist aastat ühtegi õigusrik kumist sooritanud, s.h väärteokorras. Eelmise kohtuotsusega mõisteti vangistus tingimisi, seega antud asjas süüdistatava ja kaitsja taotlevad karistused, nimelt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või elektroonilise valve kohaldamine on oma olemuselt raskemad võrreldes eelmise karistusega ning apellandi taotluse rahuldamine oleks kooskõlas nii üld- kui ka eripreventsiooni eesmärkidega. Samas on võimalik mõista Q.J-ile ka lühemaajalist vangistust. 3.5 Eeltoodust lähtuvalt ei ole ka põhjendatud lisakaristuse nii pikaks ajaks kohaldamine. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks ei ole proportsionaalne toimepandud teoga ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid isiku ilma juhtimisõiguseta aasta jooksul jätmist. Kohus piirdus pealiskaudsete väidetega ning ei ole esile toonud neid konk reetse isiku ja juhtumi asjaolusid, mis tingiksid juhtimisõiguse nii pikaks perioodiks äravõtmist. Q.J elab väljaspool Tallinnast. Ta vajab sõiduki juhti mist tööalaselt, kuna töö on seotud objektide, mis asuvad erinevates piirkondades, vahel liikumisega ja on vaja ka töövahendeid vedada. Töö olemasolu on vajalik nii enda kui ka oma ema ja laste ülalpidamiseks. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 3 1-19-2647
lg 2 sanktsioon näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Maakohus on Q.J-i karistanud 1 aastase 6 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Seega jääb mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistus määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld - kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Q.J-i jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, enam kui kohane. 4 1-19-2647 5.2 Q.J-ile mõistetud karistus ei ületa tema süü suurust. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Q.J juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena vähemalt 1,11 mg/l, (2,22‰), seega
Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlevad
Kolleegiumil tuleb märkida, et kuigi käesoleval juhul on olemas vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätavad apellandid tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. K aaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et Q.J-i suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvusprobleemid, korduvalt karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest, varasemalt ebaõnnestunud ÜKT täitmine), kuna on küsitav üldkasu liku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest (vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja karistusest tingimisi vabastamine) ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuuleka lt, siis puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused
7. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonis toodule vabastada Q.J koos käitumiskontrolliga tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt, märgib kohtukolleegium järgmist. Käesolevas asjas on apellant andnud nõusoleku rakendada elektroonilist valvet, märkides, et soovib elektroonilist valvet ning süüdistatav on seda märkinud ka maakohtu istungil. Seejuures on täidetud elektroonilise valve kohaldamise tingimused (elukoha kontroll, nõusolek jne). Seega on olemas
Samas jätab kaitsja tähelepanuta, et antud juhul puuduvad
lg 2 p 10 kohaldamise formaalsed eeldused, kuna süüdistatav ei ole andnud nõusolekut alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. Seega kaitsja taotlus kohaldada
75 lg 2 p 10 ei ole õiguslikult asjakohane. 7.1 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas 5 1-19-2647 – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Q.J suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (sh uute liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest . Q.J-i käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine joobeseisundis. Eelnev karistus ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev ad põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et Q.J-ile tuleb mõista reaalne vangistus. 7.2 Ainuüksi see, et Q.J-ist sõltuvad kaks isikut, tema tütar ja ema ning tal on olemas kindel töökoht , ei anna alust karistuse asendamiseks või vabastamiseks liitkaristuse kandmiselt. Kaitsja ja süüdistatava arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistuse asendamise või liitkaristuse kandmiselt vabastamise on ekslik. 8. Apellant on vaidlustanud otsust ka lisakaristuse määra osas. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.
lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 1 aastaks, seega alla sanktsiooni keskmise määra. 8.1 Q.J-ile lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud
§- s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Apellatsioonis pole esitanud ühtegi argumenti, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Käesolevas kriminaalasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Q.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Q.J-i kaitsja Kristina Suvalova esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal nõustamiseks Tallinna Vanglas 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 1,5 tundi, kokku 2,0 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Lisaks esitas kaitsja sõidukulud summas 3.60 eurot ning Advokaadibüroo Kristina Suvalova kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt kokku 123.60 eurot. Antud summa tuleb Q.J-ilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. 10. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.