KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-271 Haldus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nelja Energia AS esitas 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse avamere tuuleparkide rajamiseks Loode-Eesti rannikumerre. Keskkonnaministeerium algatas 3-24-271 05.05.2006 kirjaga nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise (KMH). Nelja Energia AS esitas 15.04.2010 Eesti Vabariigi Valitsusele taotluse hoonestusloa saamiseks (veekogusse ehitise püstitamiseks). Vee erikasutusloa taotluse ning hoonestusloa menetlus olid peatatud kuni vee erikasutusloa taotluse alusel algatatud KMH aruande heakskiitmiseni.
2. Enefit Green AS esitas 15.12.2023 Kliimaministeeriumile heakskiitmiseks Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH aruande.
3. Kliimaministeerium tunnistas 29.12.2023 otsusega nr 7-12/23/3224-23 „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ KMH aruande “Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne” (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2013_0056, 2023)” nõuetele vastavaks.
4. Hiiu Tuul MTÜ esitas 29.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kliimaministeeriumi 29.12.2023 otsuse nr 7-12/23/3224-23 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning 29.12.2023 otsusega heaks kiidetud KMH alusel vee (erikasutus)loa, hoonestusloa ja ehitusloa väljastamise keelamiseks. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõigus populaarkaebuse esitamiseks tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p-st
5. Põhikirja kohaselt tegutseb kaebaja avalikes huvides heategevuslikul eesmärgil Hiiumaa ja sellega piirneva mereala looduse hoidmise, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni keskkonna kaitsmise, hoidmise ja taastamise eesmärgil. Kaebaja tegevus lähtub põhimõttest, et (tehno)rajatised, mis muudavad loodusliku ja kauni elukeskkonna ilmet, nt suured tuulegeneraatorid ja nendega seotud ehitised, ei ole aktsepteeritavad, hoolimata võimalikust kommertstulust. Kuna vaidlustatav KMH aruanne ei välista meretuulepargi rajamist ega pea seda keskkonda ohustavaks, on tegemist otsustaja jaoks siduva hinnanguga, mida on võimalik eraldi menetlustoiminguna vaidlustada. KMH menetlemisel ning heakskiitmisel on tehtud sedavõrd olulisi menetlusvigu, mis võimaldavad jõuda järeldusele, et sellise loamenetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane ja sellega võidakse tekitada pöördumatut kahju looduskeskkonnale. KMH heakskiitmise otsus määrab siduvalt kindlaks, millistel tingimustel (keskkonnanõuded) saab Loode-Eesti rannikumerre tuuleparki püstitada ning need on siduvad nii vee erikasutusloa andmise otsustamisel kui ka hoonestus- ja ehitusloa andmise otsustamisel. Kuivõrd tuuleparki ei saa püstitada pelgalt veeloa alusel, vaid selleks on vajalik ka hoonestus- ja ehitusluba (rääkimata planeeringust), omavad otsuse lisatingimused siduvat ning ka väljaspoole ulatuvat tähendust. Seega on 29.12.2023 otsus KMH aruande heakskiitmise kohta eelhaldusakt, mille õigusjõu murdmiseks on vajalik see tühistada. Veeloamenetluses KMH heakskiitmine enne kehtiva planeeringu olemasolu, mis näeb ette asjakohasel merealal tuuleelektrijaama rajamise võimalikkuse, on õigusvastane ning oluline menetlusnõuete rikkumine. Sellise suure otsuse jaoks on vajalik strateegiline kaalutlus ning selle saab teha vaid riik läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Praegusel juhul KSH puudub, mistõttu on ennatlik heaks kiita KMH aruanne, mis tegeleb leevendusmeetmete ja tingimuste seadmisega. KMH aruanne ei ole kooskõlas KMH programmiga. KMH kohta esitatud kaebaja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. KMH aruandes on puudulikult käsitletud tuulepargi mõju hüljestele, kaladele, nahkhiirtele, rahvusvaheliselt olulistele linnualadele, merepõhjale, rannikuprotsessidele, veekvaliteedile, tuulepargi müra, infraheli ja madalsagedusliku müra mõju, merekaablite mõju, visuaalset reostust.
6. Kliimaministeerium palus jätta kaebuse läbi vaatamata. 2

§ 38lg 1 p 7), on keelamiskaebus perspektiivitu.

KMH aruande heakskiitmine ei ole ka eelhaldusakt, kuna sellel ei ole tegevusloa andjale regulatiivset ehk siduvat toimet. KMH aruanne on informatiivse iseloomuga dokument. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 lg 1 p-dest 1˗3 tuleneb, et KMH menetluse ja selle tulemusena koostatava aruande eesmärk on koguda ja anda tegevusloa andjale vajalikku teavet lõpliku otsuse tegemiseks. Kuna KMH aruanne ei oma regulatiivset toimet, ei oma sellist regulatiivset toimet ka otsus, millega vastav KMH aruanne heaks kiidetakse. KMH aruande ja selles sisalduvate keskkonnanõuetega arvestamine on tegevusloa andja kaalutlusotsus. Kaebajal puudub KeÜS § 30 lg-st 2 ja Århusi konventsiooni art 9 lg-st 3 tulenev kaebeõigus küsimustes, mis puudutavad Eesti Vabariigi julgeolekut, inimeste omandiõigust (sh kinnisvara väärtust), turismi jms, mis ei seostu keskkonnakaitsega. KMH viidi läbi vee erikasutusloa andmise menetluses. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk tuulepargi rajamiseta. Vee erikasutusloa alusel ei ole võimalik tuuleparki rajada. Tuulepargi rajamine eeldab tuuleparki ettenägeva planeeringu kehtestamist ja selle alusel hoonestusloa ja ehitusloa väljastamist. Hetkel ei ole vastavat planeeringut isegi mitte algatatud. Planeeringu kehtestamine omakorda eeldab KSH läbiviimist. KSH-d ei ole samuti algatatud. Kaebaja on kohtusse pöördunud ilmselgelt ennatlikult olukorras, kus tema õigusi ei rikuta. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta võimalikus tulevases planeerimismenetluses, selle käigus läbiviidavas KSH menetluses, samuti hoonestusloa ja ehitusloa väljastamise menetlustes. Kaebajal puudub kaebeõigus. 6. Enefit Green AS palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus on piiratud üldiste kaebuse lubatavuse eeldustega, mistõttu saab ka keskkonnaorganisatsioon menetlustoiminguid eraldiseisvalt vaidlustada üksnes juhul, kui see on

§ 45lg 3 järgi lubatav.

Kaebus on esitatud menetlustoimingu peale, mis ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (

§ 45lg 3).

Kaebaja pole selgitanud, kuidas saaks vaidlusalune menetlustoiming rikkuda tema subjektiivseid õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata. Vaidlustatav haldusakt oleks vee erikasutusluba või selle väljaandmisest keeldumise otsus. Keskkonnaamet on 02.01.2024 saadetud kirjas nr 14-6/24/1 Enefit Green AS-le selgitanud, et keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba ning ehitamise õiguse annab ehitusluba. Nii hoonestus- kui ehitusloa andmise eelduseks on asjakohase planeeringu olemasolu. Seega, isegi vee erikasutusloa andmise otsus kui haldusakt ei rikuks eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebaja õigused võivad rikutud saada alles siis (mida Enefit Green AS ei mööna), kui on välja antud haldusakt, mille kohaselt saab tuulikuid merre püstitada. Tuulikuid saaks merre ehitada hoonestusloa ja ehitusloa alusel, mitte veeerikasutusloa alusel. Lõpliku haldusakti andmisel saab kaebaja oma õigusi kaitsta selle haldusakti vaidlustamisega. Kaebaja põhimõtteline vastuseis tuulepargi rajamisele ei ole õiguslik alus KMH aruande heakskiitmise otsuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebajal puudub

§ 45lg-t 3 arvestades ilmselgelt kaebeõigus.

Ei ole välistatud, et keskkonnamõjusid hinnatakse erinevate loamenetluste raames täiendavalt ja KMH aruande heakskiitmise otsuses märgitud tingimused võivad muutuda. 3

§ 151

lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1 jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebus on esitatud ennatlikult ning vee erikasutusloa menetluse toiming – KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine – ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav (

§ 45lg 3).

Õigus haldusmenetlust kujundada, läbi viia ja selle alusel otsust langetada on seadusega antud haldusorganile. Kohus teostab haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli. Kaebaja saab oma väited KMH aruande väidetava mittevastavuse kohta KeHJS § 13 p-dele 1˗4 ja 6 ning §-le 20 ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ning aruandes esitatud valeandmete ja mittepiisavuse ning ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmise ebapiisava põhjendatuse kohta esitada vee erikasutusluba vaidlustades, juhul kui selline luba üldse antakse. Vee erikasutusloa andmise üks eeldus on, et KMH ei välista seda ehk enne vee erikasutusloa andmist tuleb KMH läbi viia. Vee erikasutusloa menetluse tulemus võib olla, et luba ei anta. Ainuüksi KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine vastustaja poolt ei anna usutavat alust väita, et loamenetluse lõpptulemusena antakse kaebaja õigusi rikkuv haldusakt (

§ 45lg 3 menetlustoimingu vaidlustamise õiguse eeldus).

Kaebusest ei nähtu, kuidas KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist (

§ 45lg 3 kohaldamise eeldus).

Kaebusest jääb ebaselgeks ka see, kuidas rikuks vee erikasutusloa andmine kaebaja õigusi, sest ainult vee erikasutusloa alusel ei ole võimalik rajada merre tuuleparki. Kaebaja kaebuse sisulised väited on esitatud kõik seoses sellega, et ta peab meretuulepargi rajamist õigusvastaseks, kuivõrd see võib kaasa tuua ohu keskkonnale või pole vastavaid ohte piisavalt uuritud. Ainuüksi vee erikasutusloa väljastamine ei saa kaasa tuua mitte ühtegi kaebaja poolt viidatud negatiivset tagajärge. Vaidlusaluse ala suhtes ei kehti ühtegi planeeringut, mis võimaldaks antud piirkonda meretuulepargi rajamist. Samuti ei ole väljastatud hoonestusluba ega ehitusluba, mis oleks merre tuulepargi rajamise aluseks ja mis saaksid kaasa tuua kaebaja poolt välja toodud muutused keskkonnas. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk tuulepargi rajamiseta. Vee erikasutusluba kui keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks. Kaebaja on asjakohaselt välja toonud, et tuulepargi rajamiseks on vajalik esmalt eriplaneeringu kehtestamine. Seega on kaebus esitatud kohtule ennatlikult. Kaebaja leiab ekslikult, et eriplaneeringu puudumine toob automaatselt kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse. Ühestki õigusaktist ei tulene piirangut, et KMH aruannet, mis on esitatud vee erikasutusloa taotluse menetluses, ei võiks nõuetele vastavaks tunnistada olukorras, kus planeeringut ei ole veel kehtestatud. 4

§ 45

lg-s 3 nimetatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldus ei ole täidetud, ei saa rääkida ka sellest, et menetlustoimingu vaidlustamine oleks tõhusam vahend. Kuna KMH aruande heakskiitmine ei ole eelhaldusakt, ei saa KMH heakskiitmine olla ka siduv. KeHJS 03.04.2005˗31.12.2006 kehtinud redaktsiooni § 24 lg-st 1 tuleneb üheselt, et KMH aruanne ei ole siduv otsuse tegijale. KMH on informatiivse iseloomuga dokument. KMH viidi läbi seoses vee erikasutusloa taotlemisega. Mitte ükski õigusakt ei näe ette, et vee erikasutusloa taotlemise menetluses, mis toimub vastavalt KeHJS 03.04.2005˗31.12.2006 kehtinud redaktsioonile, oleks KMH aruande heakiitmise eelduseks kehtiva planeeringu olemasolu. Seetõttu puudus vastustajal alus KMH aruande heaks kiitmata jätmiseks pelgalt kehtiva planeeringu puudumise tõttu. Vee erikasutusluba ei saa vastava planeeringuta välja anda, kuid vee erikasutusluba ei olegi välja antud ja ei kavatseta välja anda enne, kui asjakohane planeering on kehtestatud. Kuna kaebajale oli vastav Keskkonnaameti seisukoht teada (kaebuse lisaks nr 8 olev Keskkonnaameti 02.01.2024 kiri nr 14-6/24/1), ei saa kaebaja 6

§ 45

lg 3 tingimused ei ole täidetud ning kaebajal puudub kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Ka keskkonnaorganisatsioon saab menetlustoiminguid eraldiseisvalt vaidlustada üksnes juhul, kui see on

§ 45lg 3 järgi lubatav.

Kuna kaebus on esitatud menetlustoimingu peale, mis ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, tuli jätta kaebus läbi vaatamata. Keskkonnaamet on 02.01.2024 saadetud kirjas nr 14-6/24/1 selgitanud, et keskkonnaluba annab õiguse vaid vee erikasutuseks. See ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks. Seega puudub vee erikasutusloal iseseisev eesmärk tuulepargi rajamiseks teiste seda võimaldavate lubade (hoonestusluba, ehitusluba) väljastamiseta ning kaebus on esitatud ennatlikult. KMH aruande heakskiitmine ei kahjusta kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega ole eraldiseisvalt vaidlustatav. Kaebaja saab kaitsta enda õigusi lõpliku haldusakti vaidlustamisega. Kliimaministeeriumi otsus on menetlustoiming ning heaks kiidetud KMH oleks pädeva asutuse jaoks kõigest üks sisend kaalutlusõiguse teostamisel. Ka kaebaja märgitud olukorras on pädeval asutusel jätkuvalt kohustus teostada diskretsiooni ning selle tulemusel teha vee erikasutusloa andmise või andmata jätmise otsus, mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Selgusetuks jääb kaebaja seisukoht, et menetlustoimingu vaidlustamine on tõhusam vahend kui haldusakti vaidlustamine. Sellist alust menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole

§ 45

lg-s 3 ette nähtud, kaheldav on selle praktiline väärtus haldus- ja halduskohtumenetluse efektiivsusele. Tänaseks ei ole selge, kas pädev asutus üldse väljastab haldusakti, mille puhul kaebaja juba eeldab, et see tema huve kahjustab. Kaebaja väide, et otsuse tegemisel on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, on põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise ülesanne ei ole hinnata taotletava tegevuse vastavust planeeringulahendusele ning see ei ole ka vee erikasutusloa kui keskkonnakaitseloa kontrolliese. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 11. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus on kaebuse tagastanud

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu õigesti.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on ka eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). 7

§ 45

lg 3 järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik ning isikul tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus. Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus nr 3-21-2056, p 9; 12.11.2024 määrus nr 3-24-944, p 12). Lõpliku haldusakti peale esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Haldusakti andmisega lõppevas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse, kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8). Sättes kirjeldatud teise alternatiivi puhul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan on teinud olulise ja ilmse menetlusvea, mis toob vältimatult kaasa menetluse tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu materiaalse õigusvastasuse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2022 määrus nr 3-21-847, p 12). Menetlusvea olulisus sõltub haldusmenetluse liigist, eesmärgist ja menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86, p 21). Menetlustoimingu vaidlustamist on lubatud ka juhul, kui menetlustoiming takistab edasist menetlust ning sellest tulenevad kaebajale täiendavad kohustused (Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p-d 12‒13). Kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, võib olla efektiivse õiguskaitse seisukohast ebamõistlik oodata võimalust vaidlustada menetluse lõpptulemust (Riigikohtu 26.02.2009 otsus nr 3-3-1-96-08, p 17). 15. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole praegusel juhul

§ 45lg 3 järgi lubatav.

Ka keskkonnaorganisatsioonil on kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks üksnes juhul, kui on täidetud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused (Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 9). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega too vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Lõplikuks haldusaktiks võib olla nii loa andmine kui sellest keeldumine. KMH aruande heakskiitmine ei anna alust väita, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt ei saa olla ühelgi juhul õiguspärane. Kaebajal on võimalik nii vee erikasutusloa menetluses kui järgnevates loamenetlustes, samuti neid lube vaidlustades tugineda praeguses menetluses esile toodud puudujääkidele ning sellele, et vastustajal ei olnud KMH aruande puudulikkuse tõttu loa andmiseks kogu vajalikku teavet. Seega hinnatakse keskkonnamõju aruande asjakohasust ka loa andmise menetluses. Seetõttu on esitatud kaebus ennatlik. Halduskohus on õigesti leidnud, et kohus ei saa haldusmenetlusse sekkuda. Just haldusmenetlusse sekkumine võib kaasa tuua korduvad kohtusse pöördumised 8

§ 45lg-s 3 sätestatud vaidlustamise lubatavuse eeldused.

18. Halduskohus leidis õigesti, et lubatavad ei ole ka nõuded tuvastada 29.12.2023 otsuse õigusvastasus ja keelata sama otsuse alusel vee (erikasutus)loa, hoonestusloa ja ehitusloa väljastamine meretuulepargi rajamiseks. Alternatiivsele õigusvastasuse tuvastamisele kehtib samuti menetlustoimingute vaidlustamisele seatud piirang (

§ 45lg 3).

Keelamiskaebuse esitamisel kehtib

§ 45

lg-st 1 tulenevalt täiendav tingimus, mille kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Kaebaja õiguste efektiivne kaitse on tagatud, kui ta vaidlustab menetluse lõpptulemuse. 19. Kokkuvõttes jättis halduskohus õigesti kaebaja tühistamis-, tuvastamis- ja keelamisnõuded

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2025 määrus muutmata. II 20.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral.

§ 108

lg 8 esimese lause järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. 21. Kliimaministeerium on kandnud määruskaebemenetluses esindajakulu 2561,94 eurot (koos käibemaksuga, vastab esindaja 10 töötunnile), mille kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud (

§ 109lg 11).

Pikaajalise kohtupraktika järgi võib haldusorgan halduskohtumenetluses välist õigusabi küll kasutada, kuid sellega seotud kulud saab haldusorgani kasuks välja mõista üksnes siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24; 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55). Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole kaebajalt välise õigusabi kasutamisest tulenenud menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse üle käiv vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest ning tegemist on temale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusega. Kohtumenetluse asjaolud ei ole ka sedavõrd erilised, et esineks erandlik põhjus vastustaja esindajakulude väljamõistmiseks kaebajalt. Eeltoodu tõttu jäävad vastustaja esindajakulud

§ 109lg 6 alusel tema enda kanda.

22. Enefit Green AS taotleb määruskaebemenetluses esindajakulu hüvitamist summas 600 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 4 töötunnile). Kuna menetluskulude nimekirjale ei 9

§ 109lg 1 neljas lause ja § 109 lg 11). (allkirjastatud digitaalselt) 10