Obsah (4)

§ 20§ 23§ 17§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-11791 Tsiviilasi Talli

) § 23 ei keela viia uut koosolekut läbi kohe peale teavitamise aja lõppemist (mitte varem kui 2 päeva, aga 10 päeva jooksul). Korteriühistu juhatus ja liikmed tegutsesid heas usus. Registripidajale pole esitatud kordusüldkoosolekul mitteosalenute vastuväiteid ega otsuse vaidlustamiseks hagi kohtusse.

1. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registripidaja määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659), samas tuleb arvestada ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi. 2
4. Ringkonnkohus leiab, et registripidaja määrus on lõpptulemusena õige, kuid registripidaja ei ole oma määrust piisavalt põhjalikult õiguslikult põhjendanud. Ringkonnakohus täiendab registripidaja määrust põhjendustega, vastates määruskaebuses esitatud väidetele järgmiselt.
5. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 esimese lause kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Seega peab kohtunikuabi kontrollima, kas registrikande aluseks olevad dokumendid on kooskõlas seadusega, ja seda olenemata asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte (RKTKm 26.04.2023, nr 2-22-12198, p 10). 11.

§ 20

lg 1 teise lause alusel kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mh mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20, mille 5. lõike kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

§ 23

lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on

§ 20

lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Lõike 2 järgi saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Avaldaja kehtiva põhikirja p 5.8 teise lause järgi tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga ühe kuu jooksul. Seadusest ei tulene, et põhikirjaga võiks reguleerida uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise aega seaduses sätestatust erinevalt, mistõttu tuleb

§ 17

lg 2 teise lause alusel lähtuda

§ 23lg-s 2 sätestatud tähtaegadest.

Avaldaja põhikirja p 5.7 esimese lause kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada ette vähemalt 15 päeva. Seadus ega avaldaja põhikiri ei sätesta erinevaid tähtaegu esmakordsest ja uuest üldkoosolekust etteteatamisele. Seega tuleb lähtuda avaldaja põhikirja punktis 5.7 sätestatust ja ka kordusüldkoosolekust tuleb teatada ette vähemalt 15 päeva. Esimene üldkoosolek toimus 30. mail 2025, uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuli

§ 23lg 2 kohaselt saata mitte varem kui kahe päeva pärast arvates 30.

maist 2025 ning sealjuures tuli uuest üldkoosolekust vastavalt avaldaja põhikirja p 5.7 esimesele lausele teatada ette vähemalt 15 päeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.

§ 23

lg-s 2 nimetatud 2–10 päeva on tähtaeg juhatusele koosoleku kokku kutsumiseks, koosolek ise võib toimuda hiljem. Seega antud juhul ei saanud kordusüldkoosoleku teadet saata varem kui

1. juunil 2025 ja kordusüldkoosolek sai toimuda kõige varem 15 päeva möödumisel teate saatmisest ehk
2. juunil
3. Selles osas tuleb registripidaja määruse põhjendusi muuta. Eelnevast tulenevalt on avaldaja rikkunud
4. juuni
5. a kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seaduse nõudeid.

§ 29

lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. 3 Kuna

1. juuni 2025 korduskoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse nõudeid ning protokollist ja selle lahutamatuks lisaks olevast osalejate nimekirjast ei nähtu, et koosolekul oleksid osalenud või esindatud kõik korteriomanikud, ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning sellel koosolekul tehtud otsused on tühised. Avaldaja ei ole esitanud andmeid, millest nähtuks, et korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, oleksid otsuse heaks kiitnud. Asjaolu, et avaldaja tegutses kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel ja üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmed võtsid otsuse vastu heas usus, ei muuda tühist üldkoosoleku otsust kehtivaks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
2. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4