Obsah (5)

§ 101§ 102§ 96§ 97§ 116

2-24-123982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2025, Rapla kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-24-12398

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5)).

Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal

1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Punktides 2 ja 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda iga eelneva kuu viimasel päeval 1 2-24-123982 XX-i arvelduskontole nr EE
3. Makse tegemisel tuleb märkida selgituseks „elatis“, märkides ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV OSA Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
5. Esitatud hagiavalduses taotleb hageja mõista kostjalt välja elatise

§ 101

alusel arvutatavas määras alates hagi esitamisest 20.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hageja isa. Kostja isadus tuvastati 09.04.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 223-15745 (dtl 32-36). Kostja ei osale hagejaga seotud kulude katmises. Samuti ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust vähimalgi määral vahetult, s.o hageja ei viibi kostja juures ühtegi ööpäeva kuus. Hageja igakuised vajadused on keskmiselt 1170 eurot kuus, s.h eluaseme kulud 195 eurot, toidukulud 200 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 30 eurot, tervishoiukulu 40 eurot, kulud hügieenivahenditele 50 eurot, kulud koolikohustuse täitmisele 80 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 250 eurot, huvihariduse kulud (trenn ja laager) 120 eurot, taskuraha 20 eurot, kulud vaba aja veetmisele (kino, teater, sünnipäevad, spa, väljas söömine, kord aastas välisreis) 130 eurot, muud teenused ja kaubad (elukindlustus, juuksur, telefon, arvuti, voodipesu) 100 eurot. 2. Asjaolud, et kostja hageja sündimist ei soovinud ja hageja ei ole varem kostjalt elatist nõudnud, ei võimalda jätta kostjalt elatist välja mõistmata ega tasuda elatist seadusjärgsest määrast oluliselt vähem. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi asjaolu ega seda kinnitavat tõendit, mis võimaldaks elatist mõista välja alla

§ 101alusel arvutatava määra.

Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja ühe kuu keskmine sissetulek 2210,70 eurot (neto), mis on piisav, et tasuda hagejale elatist perekonnaseadusest tulenevas miinimummääras ning kanda ka oma teise lapse ülalpidamiskulusid. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka kostja teise lapse keskmine puue. Keskmise puudega lapsele makstakse puudest tulenevate erivajaduste katmiseks toetust 138,08 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et vastavast toetusest ei piisa puudest tulenevate erivajaduste katmiseks. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata või rahuldada üksnes osaliselt. Kostjal oli hageja emaga juhusuhe, mis kestis lühikest aega. Kostja ei soovinud hageja sündimist ning pakkus hageja emale finantsilist tuge raseduse katkestamiseks ja vajadusel ka psühholoogilise toe tagamiseks, kuid hageja ema ei arvestanud sellega, et kostja last ei soovinud. Lapse saamine oli hageja ema ainuisikuline soov. Kostja ja hageja ema leppisid kokku, et hageja seaduslik esindaja kasvatab last üksi ning kostja nende ellu ei sekku. Nii oli see 13 aastat. Isaduse tuvastamist ja elatise maksmist hakkas hageja ema 2 2-24-123982 nõudma pärast seda, kui lõppes kostja suhe tema teise lapse emaga. Hageja kulud on suuremad
2. aasta kättesaadavast mediaanpalgast, mis oli 1501 eurot bruto ja netos vähem kui 1270 eurot, ehk rohkem kui pooled Eestis töötavad inimesed ei saa igakuiselt nii suurt töötasu, kui kulub hageja ülalpidamiseks. Kostja igakuine netosissetulek on keskmiselt 2210 eurot, mis on oluliselt väiksem kui hageja ja tema seadusliku esindaja tarbimiskulud. Kostjal puuduvad säästud ja muu vara. Kostjal on ka teine laps, 8-aastane poeg, kellel diagnoositi Crohni tõbi ja määrati keskmise raskusastmega puue. Kostja kasvatab teda ülalpidamiskulude mõistes üksikvanemana. Kuigi vastavalt Harju Maakohtu 27.05.2024 määrusele kehtib 50/50 suhtluskord, siis poja ema range nõudmine on, et kummagi vanema juurde soetatakse lapsele kõik eluks vajalik eraldiseisvalt. Elatise nõudmine seab ohtu kostja vaimse tervise ja majandusliku toimetuleku, mis omakorda mõjutavad füüsilist tervist. Füüsilise tervise kahju võib viia kostja piiratud töövõimeni, mistõttu pole tal enam võimalik ülalpidamiskohustust täita kummagi lapse ees. Kostja leiab, et elatise väljamõistmine oleks ebainimlik, kuna selle tõttu kannatab kostja 8-aastase poja senine elukvaliteet ja heaolu ning satub ohtu kostja leibkonna majanduslik toimetulek ja hakkama saamine ootamatute kulutustega, mille võrra aga hageja leibkond enda elukvaliteeti parandab. Kostjal puudub tugivõrgustik ema, isa, õdede, vendade, vanavanemate või teiste sugulaste näol. Kostjat kasvatas vanaema, kes on surnud. Hagejal ja hageja seaduslikul esindajal olemas tugivõrgustik, kellele toetuda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o 20.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perioodil 20.06.2024 – 31.03.2025 oli elatise baassummaks 272,76 eurot. Alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot. Vastavalt

seletuskirjale on baassumma lapse igakuiste vajaduste väljendus 1, mille määramise aluseks on 2020 lapse vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuandes kajastatud tulemused. Vastavalt

§ 101

lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf57-90f57aa37c

1. Seletuskirja lk
2. 3 2-24-123982 kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Alates hagi esitamisest 20.06.2024 kuni 31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 327,72 eurot ja alates 01.04.2025 on indekseeritud baassumma 341,74 eurot. 6.

(perekonnaseadus) § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus on 80 eurot (PHS § 17 lg 3). 7.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt kuni seitse ööpäeva kuus. 8.

§ 101lg 1 alusel arvestatud summad on seega:  alates 20.06.2024 kuni 31.03.2025.a.

287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));  alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 9. Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses nr 2-15-15909 p-s 12 korranud varasemas praktikas kujunenud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist

§ 101alusel arvutatavas ulatuses, s.o n-ö miinimumulatuses.

Seega tuleb eeldada, et hageja igakuiste vajaduste suurus on vähemalt

§ 101lg-s 3 sätestatud kahekordne baassumma.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada, et hageja igakuised vajadused oleksid alla seaduses sätestatud miinimumeelduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused kokku 1170 eurot. Hageja ei nõua kostjalt oma igakuiste vajaduste katmist 50% ulatuses (s.o 585 euro ulatuses kuus), vaid

§ 101

alusel arvutatavas miinimummääras, mis on käesoleval ajal oluliselt väiksem kui ½ hageja igakuistest kuludest. Kostja on seisukohal, et hageja kulud on ebamõistlikult suured, kuid samas ei ole kostja välja toonud, et hageja igakuised vajadused võiksid olla väiksemad kui seaduses sätestatud miinimumeeldus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja vajadustega tuleb arvestada

§ 101sätestatud määras.

10.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmata jätmist või väljamõistmist alla

§ 101

sätestatud määra, kuna kostja ei ole hageja sündimist kunagi soovinud ja hageja ei ole varasemalt elatise väljamõistmist taotlenud, lisaks on kostjal veel üks laps ning kostja enda ja tema teise lapse elustandard võib elatise väljamõistmisel halveneda. 4 2-24-123982 11. Vastavalt

§ 96

lg- 1 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja põlvneb kostjast. Seega on kostja isik, kellel on alaealise hageja suhtes ülalpidamiskohustus. Kohus märgib, et asjaolud, kas laps sündis juhusuhtest või püsisuhtest ning kas kostja lapse sündi soovis või mitte, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Seadus ei võimalda vanemal lapse ülalpidamiskohustusest vabaneda põhjusel, et vanem lapse sündimist ei soovinud. Samuti ei anna elatise välja mõistmata jätmiseks alust asjaolu, et hageja oli hagi esitamisel 14-aastane ega ole varem kostjalt elatise maksmist nõudnud. Kuigi vanemal on lapse ülalpidamiskohustus alates lapse sünnist, ei näe seadus ette tähtaega, mis ajast alates peab laps ülalpidamiskohustust rikkuva vanema vastu kohtusse hagi esitama. Nimetatud asjaolud ei ole ka elatise vähendamise aluseks.

1. Kostja väited, et elatise väljamõistmine seaks ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks mingisuguseid terviseprobleeme, mis takistaksid hagejale elatise maksmist. 21.04.2025 vastuses on kostja muuhulgas välja toonud, et ta on ca 25 aastat aktiivselt spordiga tegelenud (käib jõusaalis). Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et kostja füüsiline vorm on keskmisest parem ega anna alust eelduseks, et kostjal oleks füüsilise tervise probleeme. Kõigist kostja vastustest nähtub läbivalt soovimatus hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid antud asjaolu ei saa käsitleda vaimse tervise probleemina.
2. Kostja väited, et miinimummääras elatise väljamõistmine raskendaks tema ja teise lapse elukvaliteeti, on kohtu hinnangul põhjendamatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, XX. XX-il on tuvastatud keskmine puue kuni 24.06.2027 (dtl 63). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja poja keskmise raskusastmega puue ei anna automaatselt alust elatise välja mõistmata jätmiseks või elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseadusest tuleneva miinimummäära. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lg 5 p 3 kohaselt makstakse keskmise puudega lapsele puudest tulenevate erivajaduste katmiseks toetust 139 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et vastavast toetusest ei piisa puudest tulenevate erivajaduste katmiseks.
3. Kostja vastuväidete kohaselt elab XX kostja juures 50% ajast, kuid tema ülalpidamisega seotud kulud on 100% kostja kanda, sest lapse ema on keeldunud koostööst lapse vajaduste täitmiseks kuluvate rahaliste vahendite jagamisel vanemate vahel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatist ei saa vähendada või jätta välja mõistmata põhjusel, et kostja teise lapse ema ei täida ülalpidamiskohustust. Juhul, kui XX-i ema rikub XX-i ülalpidamiskohustust, on XX-il õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Nimetatud asjaolu ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustusest. Vastavalt

§ 116

lg-le 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Muuhulgas on mõlemal vanemal võrdne kohustus oma last ülal pidada.

1. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte (dtl 61), millest nähtuvalt on kostja keskmine töötasu (neto) ajavahemikul 05.03.2024 – 05.09.2024.a 2210,68 eurot (15 474,80:7). Kostja väidete kohaselt on tema ja XX-i igakuised keskmised kulud kokku 2204 eurot (kulude tabel dtl 62). 21.04.2025 menetlusdokumendis on kostja välja toonud, et XXi ülalpidamiseks kulub tal kuus keskmiselt 806,53 eurot. Samas nähtub kulude arvestustest (dtl 175 – 196), et osade kulude (näiteks eluasemekulud) arvestamisel on vastav kulu jagatud kolme isiku vahel justkui elaks XX kogu aeg kostja juures, kuigi kostja ise on 5 2-24-123982 möönnud, et laps viibib 50% ajast ema juures. Kohus märgib, et ajal, mil laps viibib ema juures, ei saa tal olla kostja juures elamisest tulenevaid eluasemekulusid. Seega ei vasta kostja poolt XX-i ülalpidamiskuludena näidatud summa ilmselgelt tegelikkusele.
2. Varasemalt (s.o 20.09.2024 vastuses) on kostja välja toonud, et ema nõudmisel on XX-ile soetatud kostja juures olemise ajaks eraldi komplekt riideid ja jalanõusid, samuti on tal isa juures teine jalgratas. Seega nähtub kostja varasematest väidetest, et kostja senised kulud oma teise lapse riietele ja jalanõudele ning mänguasjadele/spordivarustusele on ehk keskmisest suuremad, kuid väide justkui kannaks või vältimatult peaks kandma kostja oma teise lapse ülalpidamiskulusid 100% ulatuses üksinda, ei vasta tõele. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema kanda oleksid kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud ka sellel ajal, kui laps viibib ema juures (sh eluaseme-, toidu jms kulud).
3. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk
4. aastal 1981 eurot kuus, seega on kostja töötasu olnud keskmisest oluliselt suurem. Kohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav, et anda ülalpidamist oma mõlemale lapsele. Asjaolu, et kostja enda teenitud sissetuleku igakuiselt ära kulutab ning kulusid kokku hoida ei oska või ei soovi, ei ole aluseks elatise väljamõistmata jätmisel ega elatise vähendamisel. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike; vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (3-2-1-17-16, p 11). Kohus leiab, et kostjal on kohustus teenida piisavat sissetulekut lastele ülalpidamise andmiseks vastavalt oma laste, sh hageja vajadustele. Kui kostja leiab, et tema sissetulekust ei piisa tema enda ja mõlema lapse vajaduse katmiseks siis on tal võimalus oma sissetulekuid suurendada. Kostja kui terve ja töövõimeline inimene ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mis tal oma sissetulekute suurendamist takistaks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 20.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseadusest tulenevas miinimummääras.
5. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja on soovinud elatise tasumist hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval selgitusega „elatis“, märkides ära mis kuu ja aasta eest elatist tasutakse Menetluskulud
6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg 12 või TsMS § 164 lg 3 kohaldamist. Tsiviilasja hind
7. Vastavalt TsMS § 122 lg-le 1 on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. 20.06.2024 hagi esitamise ajal oli hageja 1 ühe kuu elatise nõude summa, mis on arvutatud

§ 101järgi 287,72 eurot (vt ka otsuse p 8).

Seega on hagi tsiviilasja hinnaks 9*287,72= 2589,48 eurot. Tsiviilasja hind on menetluslik 6 2-24-123982 märge ning ei ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7