) § 10 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui
-ist ei tulene teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
S § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 7.
Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus põhjendab seda järgnevalt. 7.2.1.
lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Kohus leiab, et esineb alus
lg 3 p 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks põhjusel, et võlgnik ei ole üles näidanud soovi panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse ja on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Nimelt nähtub usaldusisiku aruandest, et võlgnik töötas kuni 14.07.2024 OÜ-s K, kuid aruande esitamise hetkel (08.10.2024) puudus võlgnikul ametlik sissetulek. Ärakuulamisel on võlgnik tunnistanud, et ametlikult tööl ta ei käi, kuid vahest teeb mustalt tööd. Kohtule nähtub Maksu- ja Tolliameti vastavast andmebaasist, et võlgnikul ei ole ametlikku töökohta. Kohtu hinnangul saab asjaolu, et võlgnik on saanud töötasu mitteametlikult (st töötasu deklareerimata kujul) pidada võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Usaldusisiku aruande kohaselt on mitmed nõuded võlgniku vastu täitmisel ka täitemenetluses. Sellises olukorras on võlgnik kohtu hinnangul teadlikult otsustanud teenida sissetulekut mitteametlikult, et vältida võlgnevuste tasumist. Võlgnik on oma käitumisega näidanud üles soovi võlgnevuste mitte tasumiseks. Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik ning võlausaldajaid kahjustav. 7.2.2.
lg 3 p 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik on mh kohustatud andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
Usaldusisik on välja toonud, et võlgnik ei ole vastanud tema päringutele, kõnedele ega SMSteadetele. Võlgnik on jäänud kättesaamatuks ka kohtule – ta ei ole esitanud ärakuulamisel antud tähtajaks seisukohta, kuigi kohus on seda talle korduvalt meelde tuletanud. Võlgnik on kohustust rikkunud tahtlikult, sest on varasemalt olnud kohtule samade sidevahendite kaudu osaliselt kättesaadav. Olukorras, kus võlgnik rikub juba maksejõuetusmenetluses enda teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust, ei ole kohtu hinnangul võimalik ka kohustustest vabastamise menetlust nõuetekohaselt läbi viia. 7.3. Kohtu hinnangul ei esine muid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid olenemata
Seega jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ning lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (
lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni 3 hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise ka menetluse lõpetamisel raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (
lg 2 kolmas lause,
Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku 910 eurot (130 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (
Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (
Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1110,20 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja
S § 23 lg 5 järgi ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd avaldaja on tasunud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.