Obsah (4)

§ 224§ 69§ 261§ 190

4-25-2948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-2948 Kohtunik Piia Jaaksoo Vä

§ 224

lg 2, § 261-8 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja Veiko Niinelaid (ik 36906164728; elukoht XXX, e-post: XXX, töökoht XXX) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, e-post: ppa@politsei.ee Juhindudes

§ 69lg 3, § 190-4 lg 2, § 224 lg 2, § RESOLUTSIOON 261-8, Kar

S § 2 lg 2, § 56 lg 1, § 63 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Veiko Niinelaiu (Niinelaid) kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.7.2025 otsus väärteoasjas nr 2570,25,
2. muutmata.
3. 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.
4. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Veiko Niinelaid 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
5. Edastada kohtuotsus V. Niinelaiule ja kohtuvälisele menetlejale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.7.2025 otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 11-12) väärteoasjas nr 2570,25,000680 karistati Veiko Niinelaidu selle eest, et tema 11.6.2025 kella 10.45 ajal XXX juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,40+-0,05 mg/l. Juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi

) § 69 lg 3, § 190-4 lg 2. 1 4-25-2948 Väärteo kvalifikatsioon

§ 224

lg 2 ja

§ 261-8. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Veiko Niinelaidu Kar

S § 63 lõiget 1 kohaldades

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus 28.7.2025 ja 5.8.2027 esitas V. Niinelaid kohtusse kaebuse väärteootsusele (kohtutoimik, edaspidi KT tl 1, 6-7).

§ 261

-8 rikkumise osas leiab kaebuse esitaja, et selles osas peaks vastutama tööandja. Kaebuses taotletakse tühistada väärteootsus juhtimisõiguse äravõtmise osas ning määrata karistuseks rahatrahv, elukaaslane on liikumispuudega, mistõttu elu jääks seisma. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 13-14), et rikkumised on tõendamist leidnud ning määratud karistus põhjendatud. Otsuse tühistamiseks ei ole põhjust.

§ 190

-4 lg 1 kohaselt teekasutustasu tasumise kohustus on veoautoomanikul või vastutaval kasutajal. Sama § lg 2 kohaselt kui teekasutustasu on maksmata, on juhil sõidu alustamine keelatud.

§ 261-8 veoauto juhtimine teekasutustasu tasumata seab aga vastutuse juhile.

Puudega elukaaslase transportimiseks on võimalus kasutada ka kõrvalisi isikuid või valla sotsiaalabi. Puudega isiku inimese sõiduki parkimiskaart on isikupõhine ja seda saab kasutada ka teistel sõidukitel, mis transpordivad puudega isikut. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 7, 23-24, 27-28). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 9) ja väärteootsuses (VTT tl 11-12) olev teokirjeldus kattuvad.
2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V. Niineaid on toime pannud teod, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu 3.

§ 224

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-074 milligrammi. Kohus uuris järgmisi tõendeid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll 11.6.2025 kell 10.45 (VTT tl 4), mille kohaselt oli V. Niinelaiu kontrollimisel indikaatorvahendi näit positiivne; joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT tl 4 pöördel) – V. Niinelaiul esinesid alkoholijoobele viitavad tunnused - silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus (mees tundub väsinud), kerged koordinatsioonihäired (natuke tuikus kui tuli meie juurde politseimajja); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk (VTT tl 5-6), mille kohaselt 11.6.2025 kell 10.54-10.59 kontrolliti V. Niinelaiudu mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, taatlustunnistuse nr TTRC-2500049, lõplik lugem 0,40 ±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,35 mg/l; politseinikust tunnistaja J. J ütlused (ülekuulamise protokoll VTT lk 7), kus tunnistaja kirjeldas, et olles patrullis 11.6.2025 peatasid sõiduki reg.nr XXX aadressil XXX seoses maksmata teekasutustasuga, roolis istus Veiko Niinelaid, kellelt oli tunda alkoholi lõhna, teostas 2 4-25-2948 4. 5. 6. 7. 8. 9. joobe kontrolli indikaatorvahendiga, peale mida teostati jaoskonnas kontroll tõendusliku alkomeetriga, näit oli 0,40mg/l+-0,05mg/l; menetlusaluse isiku V. Niinalaiu ülekuulamise protokoll (VTT tl 8), kus ta tunnistas, et tarvitas eelmisel õhtul alkoholi (200 g viskit ja 2 0,33 l õlut) ja hommikul juhtis autot, politsei tegi indikaatortesti, millest tuli välja, et olid eelmisest õhtust alkoholi jääknähud. Kohus leiab, et nende tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et V. Niinelaid juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Sellega V. Niinelaid rikkus

§ 69

lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et V. Niinelaiu poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab

§ 224lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu.

Kohus leiab, et V. Niinelaid on teo toime pannud kaudse tahtlusega. Ta tarvitas eelmise päeva õhtul 200 grammi viskit ja kaks 0,33 1 saku originaal õlut. XXX hakkas sõitma XXX poole umbes 10:30. V. Niinelaid on seega tunnistanud, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi ja hommikul on politsei tal tuvastanud silmade punetuse, häiritud reaktsioonikiiruse ja kerged koordinatsioonihäired. Kohus leiab, et need asjaolud kinnitavad, et V. Niinelaid ei olnud peale õhtust alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, mis lubas tal autot juhtida. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et V. Niinelaid pidi võimalikuks pidama või vähemalt möönma, et tal on alkoholi tarvitamisest jääknähud, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Niinelaid on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Niinelaiu poolt toime pandud tegu vastab

§ 224

lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

§ 261-8 järgi kvalifitseeritav tegu 10.

Samuti heidetakse V. Niinelaiule ette veoauto juhtimist teekasutustasu tasumata, s.o

§ 261

-8 järgi karistatavat tegu.

§ 190

-2 kohaselt tasutakse teekasutustasu üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest. Kaebuses ei esitanud V. Niinelaid vastuväidet sellele, et veoauto eest, millega ta sõitis, tuleb tasuda teekasutustasu. Väärteoprotokollis on kirjas, et V. Niinelaid juhtis sõidukit Scania reg.nr XXX, sõiduki tüübikood N

1. Politseinikust tunnistaja J. J (VTT lk 7 ) kirjeldas, et 11.06.2025 peatasid sõiduki reg.nr XXX aadressil XXX seoses maksmata teekasutustasuga, sõidukit juhis V. Niinelaid. Sõiduki registreerimistunnistuse (VTT tl 3) kohaselt oli tegemist veoautoga (N3). Avalikult on kättesaadav transpordiameti lehelt (sõiduki taustakontroll) sõiduki reg.nr XXX andmed (Transpordiameti eteenindus), kust näeb, et selle sõiduki täismass on 19000 kilogrammi. Seega sõiduki reg.nr XXX, mida V. Niinelaid avalikul teel juhtis, eest oli teekasutustasu maksmine kohustuslik. Teekasutustasu tasumise andmekogu väljatrükk näitab (KT tl 21-22), et sõidukil reg.nr XXX 11.6.2025 enne kella 11.59 oli teekasutustasu tasumata. Seega on tuvastatud, et 11.6.2025 kella 10.45 ajal XXX V. Niinelaid juhtis mootorsõidukit, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu.
2. V. Niinelaid on kaebuses tunnistanud, et sõiduki omaniku lohakusvea tõttu osales liikluses veoautoga, millel oli antud hetkel teekasutustasu tasumata, selle eest peaks 3 4-25-2948 vastutama tööandja XXX.

§ 190

-4 lg 1 sätestab, et teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul; kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal. Sama §-i lg 2 aga sätestab, et kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. See säte paneb just juhile enne sõidu alustamist kohustuse kontrollida, kas sõiduki eest, mille eest on kohustus tasuda teekasutustasu, on tasu makstud.

§ 261

-8 näeb ette vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata. Seega V. Niinelaid oma tegevusega täitis

§ 261-8 teo objektiivse külje.

1. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud hooletusest. Kui V. Niinelaid ei teadnud, kas sõiduki teekasutustasu on makstud, siis ta oleks pidanud seda enne juhtima asumist kontrollima. Teekasutustasu tasumist saab kontrollida Transpordiameti kodulehel (https://teetasu.ee/validation).
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
3. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Niinelaid on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
4. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Niinelaiu poolt toime pandud tegu vastab

§ 261

-8 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

1. Kohus ei tuvastanud kummagi väärteo puhul VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Karistus
2. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
3. Antud juhul on V. Niinelaid ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, seega on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse

§ 224

lg 2 eest, milline näeb ette raskema karistuse.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

1. Karistamise alus on isiku süü. V. Niinelaiule heidetakse ette kahe liiklusnõude rikkumist, mis suurendab süüd. Kohus arvestab, et alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli – 0,35 mg/l kohta, mis on süüteokoosseisu alammäära lähedases määras samas esinesid tal ka joobeseisundile viitavad tunnused (silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, tuikus natuke). V. Niinelaid pani joobes juhtimise toime kaudse tahtlusega ning asus sõidukit, mille teekasutustasu oli maksmata, juhtima hooletusest. Kohus leiab, et V. Niinelaiu süüle vastav karistus on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.
2. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
3. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (VTT tl 13) on V. Niinelaidu kahel korral karistatud

§ 224

lg 1 järgi: 1) 22.10.2024 väärteootsusega (tegu toime pandud 29.9.2024) rahatrahviga 312 eurot, trahv tasutud 29.10.2024; 2) 11.11.2024 väärteootsusega (tegu toime pandud 12.10.2024) rahatrahviga 300 eurot, trahv tasutud 14.11.

1. Seega on V. Niinelaiul kaks kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Rahatrahvid on tasutud, kuid see näitab ilmekalt, et karistuseks määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud V. Niinelaidu mitte toime panema liiklusrikkumisi ja ta on järjekordselt juhtinud mootorsõidukit juhile 4 4-25-2948 keelatud seisundi, seekord on tegemist juba suurema piirmäära ületamisega. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks oli vajalik V. Niinelaiult seekord põhikaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus, sest just korduvate rikkumiste puhul on suurem tõenäosus, et isik paneb tulevikus toime samaliigilise süüteo ja selle tõkestamiseks, on juhtimisõiguse äravõtmine karistusena asjakohane.
2. Karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst. Mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis ei ole karistatav mitte ainult juhi enda vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ei saa jätta tähelepanuta, et V. Niinelaid juhtis avalikul teel veoautot, mis oma suure massi tõttu kujutab keelatud seisundis juhtimisel teiste liiklejate turvalisusele potentsiaalselt suuremat ohtu. Ajaks kui isik, kes on korduvalt juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis, on liiklusest kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses turvalisem.
3. V. Niinelaid on kaebuses palunud juhtimiskeelu asendada rahatrahviga, kuna elukaaslane on liikumispuudega, jääb elu seisma. Kohtule on esitatud elukaaslase isikutunnistus, puude kaart, töövõimekaart ja puudega inimese sõiduki parkimiskaart (KT tl 8). Kuigi kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et V. Niinelaiu elukaaslasel on raske puue ja puuduv töövõime, ei mõjuta need asjaolud V. Niinelaiule määratavat/ mõistetavat karistust. Kõigepealt märgib kohus, et elukaaslase seisund oli V. Niinelaiule teda enne järjekordse liiklusrikkumise toimepanemist, see aga ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu talle tekkivate ebameeldivatele tagajärgedele oleks pidanud mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Lisaks sätestab seadus (KarS § 50 lg 2) selgesõnaliselt, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega isiku puhul, kelle elukaaslane on raske puudega, puuduva töövõimega ei välista seadus karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui V. Niinelaiu elukaaslane vajab tervisliku seisundi tõttu transporti, on võimalus pöörduda abi saamiseks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole.
4. Kohtuväline menetleja on Veiko Niinelaidu karistanud

§ 224lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt V. Niinelaiule määratud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise alustega. 25. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus Veiko Niinelaiu kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.7.2025 otsuse väärteoasjas nr 2570,25,000680 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5