) § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
4. S. Chernokoshkin leiab sisuliselt, et tema ei ole tegu toime pannud või esinevad uued tõendid, mis võivad tema süü ümber lükata või karistust vähendada. Süüdistatav seab sellega sisuliselt kahtluse alla talle süüks arvatud kuriteo tõendatuse. Ringkonnakohtul pole aga võimalust ega pädevust hinnata
lg-le 4 tuginedes seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (RKKKm-d asjas nr 1-22-5228/39, p 33 ja nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Seetõttu ei saa apellatsiooni sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus saab üksnes võrrelda kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustada, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega hõlmatud. Kohtul ei tekkinud kokkuleppe teksti ning KarS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatu võrdlemisel kahtlust, kas kokkuleppes kirjeldatu vastab nendele kuriteokoosseisudele. Samuti ei osuta miski sellele, et maakohus võis kokkulepet kinnitades ja kokkuleppekohast otsust tehes rikkuda
lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel pole
Kuna S. Chernokoshkinil ei ole
lg 3 p 4 ja lg 4 kohast õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema apellatsioon jätta
(allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.