KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-359 R.L-i (töötaja) hagi Nord

§ 74lg 2 alusel.

Kahjuhüvitiselt tuleb välja mõista ka viivised. 18) Kuna töötaja töötasuks oli 1800 eurot (bruto), siis piirab tööandja välja mõistetava kahju hüvitise summat kolme kuu töötasuga ehk summaga 5400 eurot (bruto), millelt tuleb välja mõista ka viivised VÕS § 113 järgses määras (I kd, tl 1-2, 27-28, 50-52, II kd, tl 2-44). KOHTU PÕHJENDUSED 19) Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud 06.11.2023 kohtuistungil pooled ära ning tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et töötaja hagi kuulub täielikult rahuldamisele ning tööandja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 20) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja (töötaja) töötas kostja (tööandja) juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022 meistri ametikohal. Töötaja töötasu ühes kuus oli 1800 eurot (bruto).  Hageja ja kostja pole allkirjastanud töölepingut (II kd, tl 6) ning ametijuhendit (II kd, tl 7).  2022 augusti kuu eest tööandja töötajale töötasu ei maksnud.  Pooltevaheline töösuhe lõppes alates 02.09.2022 (II kd, tl 35). 21) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas on täidetud tööandja poolt töötaja vastu esitatud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. Samuti, kas tööandjal oli seetõttu seaduslik alus jätta töösuhte lõppemisel 02.09.2022 hagejale tasumata 2022 augusti kuu töötasu 1800 eurot (bruto) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 272,25 eurot. 22) Hageja on esitanud kostja vastu saamata jäänud töötasu nõude perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest summas 1800 eurot (bruto) töölepingu seaduse (

) § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2 alusel.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled on üksmeelel selles, et hageja töötas kostja juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022 meistri ametikohal, töötasuga 1800 eurot (bruto) ning 2022 augustis tööandja töötajale töötasu ei maksnud.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest kokkulepitud tasu, mistõttu on tööandja enda töölepingulisest suhtest tulenevat kohustust rikkunud. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt (tööandjalt) hageja (töötaja) kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest summas 1800 (bruto) eurot. 23) Hageja on kostja vastu esitanud kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude summas 272,25 eurot.

§ 71

kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 84lg 1 alusel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu 5

§ 71nõue.

Pole vaidlust selles, et pooltevaheline tööleping lõppes 02.09.

1. Tööandja pole tõendanud töösuhte lõppemisel töötajale puhkusehüvitise maksmist. Töötaja puhkusehüvitise arvestamise aluseks on töötaja töötasu perioodil 2022 juuli kuni 2022 august, mis oli kokku 3485,68 eurot. Nimetatud perioodil oli arvestuse aluseks 58 kalendripäeva. Hageja teenis ajavahemiku 04.07.2022 kuni 31.08.2022 eest 4,53 puhkusepäeva (so 59 p / 365 x 28). Ühe puhkusepäeva tasu on 3485,68 eurot / 58 kp = 60,10 eurot. Seega 4,53 puhkusepäeva tasu on 4,53 x 60,10 = 272,25 eurot. Hageja puhkusehüvitise nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 272,25 eurot. 24) Lisaks saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkusehüvitise nõuetele palub hageja kohtul kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuv viivis. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS §
2. VÕS § 1 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 2072,25 eurot (1800 + 272,25). Kuna hageja tööleping lõppes 02.09.2022, siis on põhjendatud hageja viivisenõude esitamine alates 02.09.
3. Kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2024 on kostja olnud viivituses kokku 510 päeva (alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024). Seega on hageja viivisenõue (perioodil 02.09.2022 kuni kohtuotsuseni 24.01.2024) kokku 305,20 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 305,20 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 25) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 26) Kostja on esitanud vastuhagi R.L-i (töötaja) vastu kahjuhüvitise 5400 euro ja viivise nõudes (II kd, tl 2-5). Kostja seisukoha järgi on hageja tekitanud tööandjale oskamatu tegevuse tõttu olulise kahju, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu hagis märgitud nõuet ning kostjal oli põhjendatud jätta hagejale 2022 augusti kuu eest töötasu maksmata. Juhul, kui kohus peaks mistahes summa tööandjalt töötaja kasuks välja mõistma, tasaarvestab tööandja selle menetluslikult esitatud kahjuhüvitise nõudega. Töötaja kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm vastab tellija joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele järgnevalt). Töötaja andis perioodil 02.08.2022 kuni 22.08.2022 betoneerimise loa 14-le postile, mis tellija joonistele ei vastanud ning läksid seetõttu toodetena maha kandmisele (I kd, tl 27-28; II kd, tl 2-5). 27) Puudub vaidlus selles, et poolte vahel on töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (

) § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes 6

§ 72

);  tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);  töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§-s 16 sätestatut (

§ 72

, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena. 8) Eeltoodud eeldusi ning seda, et kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis antud vaidluses on kostjal kui tööandjal on kohus pooltele selgitanud 06.11.2023 kohtuistungil (I kd, tl 40-43). 28) Järgmisena hindab kohus, kas on täidetud tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

). Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel pole sõlmitud kirjalikku töölepingut, samuti pole hageja allkirjastanud ametijuhendit. Kostja on viidanud reale ametijuhendi punktidele, mida hageja on väidetavalt rikkunud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hagejale oleks kostja poolt koostatud tööjuhi ametijuhendit (mis kannab kuupäeva 01.07.2021) tutvustatud (II kd, tl 7). Hageja töötas kostja juures kokku kaks kuud (alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022). Hageja on esitanud tööle kandideerimisel kostjale CV (I kd, tl 8-9), mille kohaselt ta töötas varasemalt erinevates tootmisete ja tööstustes, omades vastavat kõrgharidust (I kd, tl 35). Hageja on allkirjastanud perioodil 29.07.2022 kuni 22.08.2022 kokku kuuel erineval kuupäeval toote kontrollkaardid (II kd, tl 20-27). Kontrollkaartidel hageja kinnitab allkirjaga, et on teostanud vormi ülevaatust enne betoneerimist ja on andnud betoneerimiseks load (II kd, tl 20-27). 22.08.2022 on kostja klient saatnud kostjale ekirja, mille kohaselt ei vasta 20-st postist 12 tellimusele ja nõuetele (II kd, tl 28-30). Kostja poolt on koostatud nimekiri mahakandmisele kuuluvatest 14-st postist, mis olid toodetud perioodil 29.07.2022 kuni 04.08.2022 (II kd, tl 31-34). Kohtu hinnangul pole kostja tõendanud töötajapoolset töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist

§ 72alusel. Esitatud tõenditega pole leidnud tõendamist, et just hagejapoolse töölepingu 7

§ 5

p 3 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt muu hulgas töötaja tööülesannete kirjeldus. Vaidlustamata asjaoludel puudub hageja ja kostja vahelises töösuhtes kirjalik tööleping. Isegi kui esinesid suulised kokkulepped tööülesannete täitmise osas, siis pole vastavaid kokkuleppeid võimalik esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

§ 28lg 1 sätestab, et tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.

Sama paragrahvi lõike 2 p 5 alusel on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tööandja oleks töötajale üldse selgitanud, millised on täpselt tema tööülesanded. Samuti pole tööandja panustanud mingil moel töötaja oskuste arendamisse olukorras, kui tööandja leidis, et need pole piisavad. Kohtu jaoks ei ole selge ega tõendatud, millist töölepingust tulenevat kohustust on hageja rikkunud olukorras, kui hagejale pole tutvustatud ametijuhendit. Kostja kliendi e-kirja teel saadetud pretensioon (II kd, tl 28) ei tõenda, et hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu tekkis kostjal oluline kahju (kahjuhüvitise nõue hageja vastu summas 5400 eurot). Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus - töötajapoolne töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine

§ 72

alusel mistõttu ei analüüsi kohus teisi kostja nõude (vastuhagi) rahuldamise eeldusi. 30) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi täielikult rahuldada ja kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 31) TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt on hagi hind 2072,25 eurot ja vastuhagi hind on 5967 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 33) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas ajas on hagi rahuldatud täielikult ning vastuhagi on jäetud rahuldamata. Seega kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik menetluskulud kostja (tööandja). 34) Kohus määrab kindlaks hageja (töötaja) menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskulude osas tõendid 06.03.2023 (I kd, tl 17-19); 22.05.2023 (I kd, tl 34) ja 06.11.2023 (II kd, tl 49). Hageja menetluskulud (õigusabikulud) on käesolevas asjas kokku 15 tunni eest summas 1650 eurot (ilma käibemaksuta). Seejuures on hageja lepingulise esindaja tunnitasuks olnud 06.03.2023 seisuga 100 eurot (käibemaksuta; I kd, tl 17-19) ja 22.05.2023 seisuga 120 eurot (käibemaksuta; I kd, tl 34). Hageja on enda 06.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja töövaidluskomisjoni menetluses tekkinud kulud ja tsiviilasja menetluskulud, mis on kõik kokku 1650 eurot. Hageja on vähendanud nimetatud summat 120 euro võrra, kuna töövaidluskomisjoni menetluses jäi hageja saamata jäänud ületunni töötasu nõue rahuldamata ning hageja vähendab arvel nr 05012023 nimetatud summat 1/3 võrra ehk 350-120=230 eurot (I kd, tl 18; 44-49). Hageja 8